Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

Ärakiri

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik Kohtunik

Marika Leimann

Määruse tegemise aeg ja koht

03.09.2009.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-2567/2

Tsiviilasi

I V`u avaldus täiteasjas nr 158/2007/2198 võlanõude täitmise pikendamiseks Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON:

Avaldaja/võlgnik: I V, V isikukood xxxx, viibimiskoht: Xxxx. Puudutatud isik: AS EMT, reg.kood 10096159, asukoht Tallinn, Valge 16. Keelduda I V`u V`u avalduse täiteasjas nr 158/2007/2198 158/2007/2198 võlanõude täitmise pikendamiseks menetlusse võtmisest. võtmisest. Määruse ärakiri avaldajale kätte toimetada. toimetada. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamise päevale järgnevast päevast.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus. Viru Maakohtu menetlusse saabus 15.07.2009.a. I V`u avaldus täiteasjas võlanõude täitmise pikendamiseks. Kohus esitatud avalduse läbi vaadanud, leidis, et selles esinesid menetlusse võtmist takistavad puudused ning jättis 29.07.2009.a. kohtumäärusega avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 14 päeva alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kohus juhtis määruses tähelepanu ka sellele, et kui avaldaja kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvalda, jätab kohus avalduse menetlusse võtmata ja tagastab avaldajale. Kohus selgitas määrusega avaldajale, et Täitemenetluse seadustik võimaldab pikendamist või peatamist või ajatamist. Tegemist on erinevate institutsioonidega. Avaldaja/võlgniku avaldusest

ei nähtu üheselt arusaadavalt, mida taotletakse, ehk milline on nõue, kuna tekstis on juttu nii pikendamisest kui ka peatamisest. Lisaks selgitas kohus, et täitemenetluse pikendamise, peatamise või ajatamise avalduses tuleb tõendada, mis asjaoludel on menetluse jätkamine võlgniku suhtes ebaõiglane. Põhjendada-selgitada tuleb seda, miks võlgnik pole juba alates 2006.a. saanud võla hüvitamisele asuda; tuleb esitada andmed selle kohta, millistel perioodidel alates täiteasja aluseks olnud kohtulahendi jõustumisest (või vähemalt alates avalduses viidatud täiteasja avamisest) on võlgnik, keda Kohtute Infosüsteemi (KIS) põhjal on korduvalt karistatud, viibinud vabaduses ja millise perioodi kinnipidamiskohas. Sealjuures märkida vabaduses viibimise aja kohta, mida ta on sel ajal teinud selleks, et võlga tasuda. Samuti leidis kohus, et esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu ning märkis nõutava riigilõivu suuruse ning andmed kuhu riigilõiv tuleb tasuda. Kohus pidas avalduses esinevaks puuduseks ka seda, et vastavalt seadusele tuleb kohtule esitatavad avaldused, taotlused, menetlusdokumendid esitada trükitult ja menetlusosaliste arvule vastavas arvus eksemplarides, kuid möönis, et kinnipidamiskohas asuval võlgnikul on komplitseeritud täita trükitud avalduste esitamise nõuet ja selge arusaadava käekirja puhul on võimalik esitatud avaldust ka menetleda, kuid menetlusosaliseks on lisaks avaldajale veel ka esialgne hageja, kes antud menetluses on puudutatud isiku staatuses. Selle puudutatud isiku jaoks tuleb esitada avalduse teine eksemplar. Lisaks selgitas kohus täiendavalt, et Täitemenetluse seadustiku § 46 kohaselt on täitemenetluse peatamine võimalik ka sissenõudja avalduse alusel. Selleks, et võlausaldaja soostuks sellise avalduse täiturile esitama, tuleb võlgnikul endal teha võlausaldajaga koostööd ja võlausaldajale põhistada oma ajutised makseraskused ja võimalikud tasumisele asumise tähtajad. Seega, juhul, kui nõudeks jääb täitemenetluse peatamine, on võlgnikul kohtumenetluse asemel võimalik saavutada taotletud eesmärk, alustades sissnõudja poole pöördumisest, aja- ja rahasäästlikumalt. Kohtumääruse ärakiri on I V`le Xxxxs kätte toimetatud 04.08.2009.a., mille kohta ta on andnud allkirja. Seega oli avaldajal puuduste kõrvaldamise viimaseks tähtajaks 18.08.2009.a. Kohus on seisukohal, et nimetatud tähtajaks avaldaja puudusi ei kõrvaldanud. I V`u poolt esitati kohtusse 10.08.2009.a. menetlusabi taotlus, millisest on üksnes võimalik välja lugeda, et avaldaja on täpsustanud enda nõuet, s.t avaldaja soovib täiteasjas nr 158/2007/2198 oleva nõude peatamist kuni 20.08.2010.a. ning riigilõivu tasumisest vabastamist, kuna viibib kinnipidamisasutuses ja tal puudub igakuine sissetulek. Kuivõrd kohus leidis asjas ka teisi puudusi, peale selle, et avaldaja ei olnud esitanud selgelt väljendatud nõuet ning tasumata oli riigilõiv, siis ei saa avaldaja poolt esitatud menetlusabi taotluses esitatut arvestada asjas puuduste kõrvaldamisena. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 2 kohaselt kohus vaatab hagita menetluses läbi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. TsMS § 477 lg 1 järgi hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, s.h. kohtuistungit pidamata. TsMS § 372 lg 1 alusel kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise määrusega mõistliku aja jooksul. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui kohtu määratud