2-09-24121
Kohus
Viru Maakohus
Asja menetlev kohtunik
Geete Lahi
Määruse tegemise aeg ja koht
02. september 2009.a, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-24121
Tsiviilasi
Sillamäe linna (Sillamäe Linnavalitsuse kaudu) avaldus S K üle eestkoste seadmiseks ja tema paigutamiseks kinnisesse asutusse
Menetlusosalised
Avaldaja Sillamäe linn (Sillamäe Linnavalitsuse kaudu, asukoht Kesk 27, 40231 Sillamäe), lepinguline esindaja Marina Fedorenko Asjast puudutatud isikud Avaldaja Sillamäe Linnavalitsus (registrikood 75003909, asukoht Kesk 27, 40231 Sillamäe) Avaldaja esindaja Marina Fedorenko Asjast puudutatud isikud: Eestkostet vajav isik S K (isikukood xxx, elukoht xxx) G K (isikukood xxx, elukoht xxx) R K (isikukood xxx, elukoht rahvastikuregistri järgi xxx) A K (isikukood xxx, elukoht rahvastikuregistri järgi xxx)
Asja lahendamine
Hagita menetluses kohtuistungit pidamata
Resolutsioon
Avaldus rahuldada. Seada S K (isikukood xxx) üle eestkoste tähtajaga 5 (viis) aastat. Eestkoste on seatud S K kõigi asjade ajamiseks. Määrata S K eestkostjaks G K (isikukood xxx). Määratleda eestkostja ülesannete ring kõigi juriidiliste toimingute ja tehingute tegemisega eestkostetava nimel ning eeskostetava ja tema ülalpidamise eest hoolitsemisega, lähtudes oma tegevuses eestkostetava huvidest (PkS § 98 lg 2). Sergei Kljukin on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 03.09.2014. a. Paigutada S K ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele tähtajaga 1 (üks) aasta. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ja teatada määrusest ka valijate 1(5)
2-09-24121 nimekirja pidavale asutusele (TsMS § 531 lg 2, 6).
2-09-24121 S K riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Antonina Belõševa leiab kohtule esitatud kirjalikus arvamuses (tlk 70), et Sillamäe linna avaldus kuulub rahuldamisele. Esindaja külastas S K tema elukohas. Vestluses S K ja tema ema G K leidsid täielikku kinnitust tema ema ja naabrite avalduses toodud asjaolud selle kohta, et S K ühes majas elamine on muutunud ohtlikuks. Vestluses on ta napisõnaline, lubab endale jämedaid ebatsensuurseid väljendeid, ärritub kergesti. Vestluses G K 12.08.2009.a selgus, et poja käitumine on muutunud ülimalt agressiivseks ja ohtlikuks. Esindaja on seisukohal, et S K ülekuulamine kohtuistungil on raske haiguse tõttu võimatu. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et Sillamäe linna avaldus S K tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse paigutamiseks ja tema üle eestkoste määramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 30.05.2009 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 41 (tlk 68-69) kohaselt tuli komisjon järeldusele, et S K kannatab psüühilise haiguse paranoidse skisofreenia all. S K pole oma vaimse seisundi tõttu suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. S K vajab pidevat eestkostet kõigi asjade ajamiseks. Eestkostet vajab S K kuni elu lõpuni. Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole S K võimalik ära kuulata kohtuistungil ega tavalises keskkonnas, kuna vaimse seisundi tõttu võib tema käitumine olla ettearvamatu ning ohtlik. S K esindaja, kes vahetult isiklikult kohtus S K, toetas kohtule esitatud eestkoste määramise avaldust. Tema on arvamusel, et S K ei ole võimalik ära kuulata nii kohtus kui ka kodus. Kohus loobub S K ärakuulamisest. S K tahe on välja selgitatud talle kohtu poolt määratud esindaja kaudu ning kohus saab seda avalduse läbivaatamisel arvestada. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 4 lg 2 kohaselt kui isik on tunnistatud kohtuotsusega teovõimetuks, loetakse alates 1. juulist 2002, et isik on piiratud teovõimega ja tema üle on seatud eestkoste ning kohtuotsusel on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 260 lõikes 4 nimetatud tagajärjed. TsMS § 260 lg 4 kohaselt, kui kohus määrab eestkostja täisealisele isikule selliselt, et isik ei või iseseisvalt tehinguid teha või eestkostja ülesannete ringi vastavalt laiendatakse, tunnistab kohus isiku kohtuotsusega ühtlasi valimisõiguse osas teovõimetuks, mille tagajärjel kaotab see isik valimisõiguse. Perekonnaseadus (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Kohus tuvastas, et S K on diagnoositud psüühiline haigus paranoidne skisofreenia ning oma vaimse seisundi tõttu ei ole ta suuteline aru saama oma tegude, sh tehingute tähendusest ega neid juhtima ega ole võimeline teostama valimisõigust, mistõttu on ta ka TsÜS § 8 lg 2 tähenduses piiratud teovõimega isik ja kooskõlas PKS § 92 lg 4 tuleb tema kui täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks seada tema üle eestkoste. Arvestades S K psüühikahäirete olemust ja laadi, leiab kohus, et S K ei ole jätkuvalt võimeline tegema iseseisvalt tehinguid ning tema suhtes on põhjendatud eestkoste seadmine viieks aastaks. TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses 3(5)
2-09-24121 teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et S K üle tuleb määrata eestkostet kõigi asjade ajamiseks, seega tuleb ta tunnistada valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. PKS § 95 lg 1 järgi teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. S K ema G K on andnud oma nõusoleku eestkostjaks määramise kohta (tlk 4). G K oma isikuomaduste, võimete ja tervisliku seisundi poolest on suuteline eestkostja kohustusi täitma. S K lapsed R K ja A K ei ole oma isale G K eestkostjaks määramise kohta vastuväiteid esitanud. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 19 lg 2 kohaselt otsustab isiku nõusolekuta hooldamise kohaldamise hoolekandeasutuses kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetlusele ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 533 lg 1 p 1 järgi menetleb kohus isiku elukohajärgse vallavõi linnavalitsuse avaldusi psüühiliselt haige isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamiseks. Isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise alused on ette nähtud SHS § 19 lg 1 p-de 1-3. SHS § 19 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. SHS § 19 lg 3 kohaselt võib kohus loa isiku nõusolekuta hooldamiseks hoolekandeasutuses anda kuni üheks aastaks. Kohus leiab, et S K paigutamine kinnisesse asutusse on tema ohutuse ja tervise huvides vajalik. Viru Maakohtu 21.04.2008.a määruse alusel (tlk 9-10) paigutati S K esialgse õiguskaitse rakendamise korras ravile psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega kuni paigutamise eelduste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kolmeks kuuks. Sihtasutuse Ahtme Haigla tõendist (tlk 16) nähtub, et ajavahemiku 07.12.1995 kuni 04.07.2008 viibis S K statsionaarsel ravil psühhiaatriahaiglas 7 korral. S K isikliku rehabilitatsiooniplaanist (koostatud 30.07.2008, tlk 20-32) nähtub, et S K suhtes on vajalik igapäevane juhendamine, järelevalve ja kõrvalabi-ööpäevaringne tugevdatud järelvalvega hooldamine. S K suhtes on vajalik pidev ravimite võtmise tagamine. Ise ta ravivajadusest aru ei saa, ravimid viskab minema. Psühholoogi hinnangul perioodilised hallutsinatsioonid põhjustavad S K agressiivsust, lõhub esemeid, on ta ohtlik ka emale ja eriti võõrastele. Ema ei tule toime S K juhendamisega. 30.05.2009.a ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 41 nähtub, et eksperdid peavad vajalikuks S K kinnisesse raviasutusse paigutamist, sest ta ärritub kergesti ja muutub siis sotsiaalselt ohtlikuks. S K esindaja vandeadvokaat Antonina Belõševa leiab, et S K ühes majas elamine on muutunud ohtlikuks. Seda on tõendatud ka kohtule esitatud S K trepikoja naabrite 07.11.2008.a (tlk 17) ja V U 31.04.2009.a (tlk 18) avaldustega. Käesolevas asjas tuvastatud on, et S K psüühiline seisund püsib ebastabiilsena, esineb ettearvamatut agressiivset käitumist. Oma vaimse seisundi tõttu võib S K ilma ööpäevaringse tugevdatud järelvalveta ning regulaarse ravita oma psüühilise seisundi tõttu olla ohtlik endale ja ümbritsevaile. Seega antud juhul esinevad kõik SHS § 19 lg 1 toodud alused, mistõttu on põhjendatud S K kinnisesse asutusse paigutamine. S K vajab ööpäevaringset järelevalvet, et oleks tagatud tema ravi. Kohtule esitatud materjalide alusel ei ole S K pideva kõrvalabi, ravi ja järelevalve tagamine võimalik muul viisil kui tema kinnisesse asutusse paigutamisel ning seega
4(5)
2-09-24121 ei ole võimalik S K suhtes kasutada muud abinõud, kui paigutada ta tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse. TsMS § 172 lg 2 ja 3 alusel jätab kohus avaldaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda, ülejäänud menetluskulud (sh määratud esindaja tasu) aga riigi kanda.
Geete Lahi Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.