TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täielikult riigi kanda. Eksperdi tasu määramise kohta on koostatud eraldi määrus. Kohus tunnistab määruse jõustunuks ja täitmisele kuuluvaks määruse teatavakstegemisega eestkostjale.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. Määruskaebuse esitamise õigus on isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus (TsMs § 532 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Saare Vallavalitsus esitas 10.02.2009a. kohtule avalduse Kxxxxx Kxxxxx eestkoste seadmiseks. Kxxxxx Kxxxx viibib SA xxxxxxxHaigla hooldusosakonnas ja vajab oma vaimse seisundi tõttu eestkostet. Saare Vallavalitsus eestkosteasutusena on seisukohal, et Kxxxxx Kxxxx oma tervisliku seisundi tõttu ei suuda adekvaatselt oma varaliste ja isiklike õiguste ning huvide eest seista ja vajab eestkostet. Tema käitumine võib olla talle ohtlik. Eestkostjaks tuleks määrata tema õde Mxxxx Kxxxx, kes on selleks nõusoleku andnud. Kohus määras Kxxxxx Kxxxxx eestkostja määramise vajalikkuse kindlakstegemiseks kohtupsühhiaatriaekspertiisi, ekspertiisi teostajaks ekspert Helen Kirberi. Ekspert leiab, et Kxxxxx Kxxxxxxxesineb kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega, mis on hõlmatav määratlusega ,,nõrgamõistuslikkus ́ ́ ning on väljendunud sellel määral, et ta ei suuda kestvalt aru saada oma tegudest ja neid juhtida. Kxxxxx Kxxxxxxx on vajalik määrata eestkostja vähemalt viieks aastaks. Kxxxxx Kxxxxx psüühiline seisund ei võimalda tal iseseisvalt tehinguid teostada. Kohus kuulas KxxxxxxKxxxxx ära SA xxxxxx haigla hooldusosakonnas. Ärakuulamisel räägib K.Kxxxx, et elas Pxxxxxxxxja Vxxxxxx kasuema elab Vxxxx. Ema suri 29-aastaselt. K.Kxxxx teab, et tal on õde Rxxxxxx, kes ajab tema eestkosteasja ja võiks tema rahaasju ajada. K.Kxxxx avaldab, et tahaks jala alla saada. On lõpetanud koolis 8-klassi, Põltsamaal jäi kool pooleli. Töötanud on taludes ja viljakuivatis. Liigub ratastooliga. Tahaks kodus olla, kuid seal ei ole kedagi, kes teda aitaks. Tahab minna õe juurde, kuna haiglas ei saa tööd teha. Vanemad on surnud. Arvab, et kui jala alla saaks, siis saaks ta ise hakkama. Kohus kuulas ära K.Kxxxxx eestkostjaks taotletava Mxxxx Kxxxxxx kirja teel. Mxxxx Kxxxx on koos Saare Vallavalitsusega korraldanud SA Jõgeva Haigla Hooldusosakonnas viibimise eest tasumise. M.Kxxxxxxx on teada vend Kxxxxxxx pärandi sundosa olemasolu ja sellega seonduv on vajalik notari juures vormistada. Kohus kuulas ära ka hooldusasutuse, kus K.Kxxxx viibib, töötaja, vanemõde A.Txxxxxi, kelle sõnul on K. Kxxxxxx põetavad haigused sellised, mis võivad järsku ja ohtlikult ägeneda. Ta vajab 24 tundi järelevalvet, kuna vajab abi kõigi toimingute tegemisel. Kohus kuulas ära Kxxxxx Kxxxxx soovil ja TsMS § 525 lg.2 alusel K.Kxxxxx kasuema Vxxxx Kxxxxxxx V.Kxxxx avaldas, et Kxxxxx Kxxxx ei tulnud iseseisvalt toime juba varem enne haiglassesattumist ja operatsiooni, oli teiste poolt kergelt mõjutatav. Vxxxx Kxxxx avaldas mõistmist, et Kxxxxx soovib iseseisvalt elada, kuid pidas seda teostamatuks. Väljaspool hooldusasutust ei suudeta temaga toime tulla. On hea, et K.Kxxxxxx on võimalus olla hooldekodus ja eestkostjaks tuleks määrata Mxxxx Kxxxx.

Kohtu seisukohad Kohus ei ole määranud Kxxxxx Kxxxxxxx esindajat, kuna leiab, et TsMS § 520 lg.1 järgi ei ole see tema huvides vältimatult vajalik. PkS § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. TsÜS § 8 lg 2 järgi on piiratud teovõime isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Uuritud tõenditest nähtub, et Kxxxxx Kxxxxxx on psüühikahäire, mille tõttu ta kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada ega neid juhtida. Seega on tema teovõime piiratud. Menetlustoimingute käigus on kinnitust leidnud, et ta ei suuda oma vaimse seisundi tõttu oma elu korraldada ja võimalusi piirab ka tema füüsiline puue- jala amputatsioon. Tema eest peab tema elu korraldama eestkostja. Arvestades Kxxxxx Kxxxxx seisundit, seisneb tema elu korraldamine käesoleval ajal valdavalt temale vajaliku ravi ja hoolduse tagamises. Kxxxxx Kxxxxxx saadaolevad rahalised vahendid või temal olemasolev vara (nt pärandi sundosa) tuleb kasutada tema enda huvides ja kasuks ja seda tuleb teha eestkostjal. Kuna eestkoste tuleb seada kõigi Kxxxxx Kxxxxx asjade ajamiseks, tuleb TsMS § 526 lg.5 alusel lugeda ta teovõimetuks valimisõiguse tähenduses ja ta hääleõiguse kaotanuks. Piiratud teovõimega Kxxxxx Kxxxx vajab eestkoste seadmist ja eestkostja tuleb talle määrata. Eestkostja ülesanded tuleb määrata tulenevalt Kxxxxx Kxxxxx seisundist ja eksperdi ettepanekutest. Kxxxxx Kxxxxxx tuleb keelata igasuguste tehingute tegemine eestkostja nõusolekuta. Eestkostja ülesannete ja kohustuste määramisel lähtub kohus muu hulgas ka sellest, et seni toimub ööpäevaringne hooldus Kxxxxx Kxxxxx üle. Kxxxxx Kxxxxx terviseseisundi või elukorraldusliku olukorra muutumisel on eestkostjal kohustus tagada tema elukvaliteedi säilimine ja ööpäevaringne hooldus. Eestkostja määramisega omandab eestkostja Kxxxxx Kxxxxx esindamise õiguse. Avaldaja on taotlenud määrata Kxxxxx Kxxxxx eestkostjaks Mxxxx Kxxxx, kes on selleks nõusoleku andnud, kohus nõustub sellega. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg.3 järgi isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, ... võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 järgi psühhiaatriaekspertiisi kulud kantakse riigieelarvest. Seda arvestades jätab kohus ekspertiisitasu riigi kanda.

Kohtunik Ü.Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.