Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Urmas Reinola
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.08.2009, Tallinn
Tsiviilasi
R. S. hagi MolCode AS vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, hageja tööle ennistamiseks, sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga ja kinnipeetud palga ning viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
155 376 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.10.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R. S. apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja R. S. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-x xxxxxxx xxxxx), esindaja Anatoli Jort Kostja MolCode AS (registrikood 11081504, asukoht Ahtri 8, 10151 Tallinn), esindaja adv Rando Antsmäe
Resolutsioon
1.Harju Maakohtu 17.10.2008 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja ja kostja sõlmisid 15.09.2006 määramata ajaks töölepingu, mille kohaselt asus hageja kostja juurde tööle tarkvaraarenduse spetsialisti ametikohale. Pooled leppisid töölepingus kokku, et hageja töö tegemise kohaks on Tallinn ja hageja põhipalga suuruseks on 8000 krooni kuus. 21.08.2007 laekus hageja arvelduskontole pangas lõpparve summas 2999,60 krooni. Tööandja selgituste kohaselt lõpetati tööleping hagejaga alates 01.08.2007 kuna töötaja ei ilmunud tööle ning ei esitanud tööandjale oma tegevusaruandeid, milleks ta kohustatud oli.
2.Töölepingu lõpetamine hagejaga tööandja algatusel oli ebaseaduslik, sest töölepingu lõpetamiseks puudus alus. Hageja töötas oma elukohas, kuna töölepingus lepiti kokku, et hageja töökoht on Tallinn. Hagejale ei ole tutvustatud töösisekorraeeskirju ega võimalust töötada kostja ruumides aadressil Akadeemia tee 15 Tallinnas, nagu väidab kostja. Hageja käis töökoosolekutel kuni 2007 juulikuuni. Tõendatud ei ole, et 2007 juulis oleks kostjal olnud töökoosolekud, kust hageja oleks puudunud.
3.Kostja on hageja palgast teinud ebaseaduslikke kinnipidamisi perioodil septembrist 2006 kuni augustini 2007, millega rikkus töölepingu p 8.1. Vastavalt töölepingu p-le
5.1.oli hageja palga suuruseks kokku lepitud 8000 krooni. Töölepingust ei tulene, et tema põhipalk sisaldab maksusid, millest tulenevalt on kostja raamatupidaja arvestanud hagejale palka valesti. Hageja palk töölepingus on kokku lepitud netos.
4.Hageja palus tunnistada temaga töölepingu lõpetamine kuni 01.07.2009 kehtinud töölepingu seaduse (TLS) § 117 lg 1 alusel ebaseaduslikuks ja ennistada ta tööle kostja juurde; välja mõista kostjalt keskmine palk töölt sunnitud puudumise aja eest (01.08.2007 – 01.11.2007 24 000 krooni ehk 8000 krooni kuus ja sealt edasi iga kuu eest 8000 krooni kuni hageja tööle ennistamiseni; välja mõista kostjalt kuni 01.07.2009 kehtinud palgaseaduse (PaS) § 31 lg 11 ja 35 alusel temalt ebaseaduslikult kinnipeetud palk 20 376 krooni ning viivised ebaseaduslikult kinnipeetud palgalt. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja nõue tunnistada poolte vahel 15.09.2006 sõlmitud töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, on aegunud.
6.Hageja on omaks võtnud, et ta alates 2007 juulikuust tööandja heaks töökohustusi ei täitnud, põhjendades seda sellega, et ta ei saanud tööülesandeid täita, kuna tal läks 2007 juunikuu keskel katki arvuti, mis oli tal tööülesannete täitmiseks vajalik. Hagejal oli võimalik tööülesandeid täita ka ükskõik millisest arvutist, sest hageja „töölaud” asus internetis ja hageja oleks pääsenud parooliga sisse veebikeskkonda igast arvutist. Hageja töökohustuste hulka kuulus ka osaleda iganädalasel töökoosolekul Tartus. Hageja ei osalenud ühelgi 2007 juulikuu töökoosolekul, kuigi teda teavitati koosoleku toimumisest. Hageja ei teavitanud ühelgi korral tööandjat põhjustest, miks ta koosolekult puudub, samuti ei esitanud ta enne iganädalase töökoosoleku toimumist aruannet eelmisel nädalal tehtud töö kohta.
7.Kuna hageja nõue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka nõue tööle ennistamiseks ning sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmiseks ning viiviste väljamõistmiseks. 2(6)
Töölepingu punktis 5.1. kokkulepitu kohaselt ei ole hageja netopalgaks 8000 krooni kuus, nagu leiab hageja, vaid nimetatud summa on töölepingus kokku lepitud brutopalgana. Palgaseaduse kohaselt ei ole lubatud märkida töölepingus palgamäära netosummana, vaid selle hulka tuleb arvestada ka kinnipidamisele kuuluvad maksud. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
8.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Pooltel puudub vaidlus selle üle, et hageja töötas kostja juures tarkvaraarenduse spetsialisti ametikohal temaga 15.09.2006 sõlmitud töölepingu alusel ja et 30.07.2007 käskkirjaga määras tööandja, et lõpetab töölepingu R. S.ga alates 01.08.2007 seoses tööle mitteilmumisega ning tegevusaruannete mitteesitamisega.
10.Ükski teine dokumentaalne tõend peale hagejale faksiga saadetud käskkirja ei tõenda, et hageja oleks kätte saanud käskkirja talle distsiplinaarkaristuse määramisest enne 12.09.2007, seega ei ole hageja nõue töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks esitatud kohtule pärast aegumistähtaja möödumist.
11.Kohtumenetluse käigus leidis tõendamist, et hagejale olid teada tema tööülesanded. Hageja omaksvõtuga kohtuistungil kui ka teiste tõendite uurimisel leidis tõendamist, et hageja alates 2007 juulikuu algusest kostja heaks tööülesandeid ei täitnud. Lisaks hageja sellekohasele omaksvõtule leidis nimetatu kinnitust ka tunnistaja G. K. ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt käis R. S. töökoosolekutel harva, kuid alates 2007 suvest ei käinud üldse. Hageja ei täitnud 2007 juulist oma tööülesandeid, tunnistaja andis talle tööd, kuid mingit tagasisidet ei tulnud ja lõpuks tegi ta kogu töö ära ise. Ka tunnistaja K. T. ütluste kohaselt R. S. alates 2007 suvest enam töökoosolekutel ei osalenud ega teavitanud sellest ka kostjat. Suvel 2007 ei esitanud hageja ühtki aruannet tehtud töö kohta. Töökohalt otsiti hagejat, kuid kontakti temaga ei saadud, telefonile ta ei vastanud. Tunnistaja K. T. kinnitusel ei teavitanud hageja tööandjat sellest, et tal on takistusi töö tegemisel. Hageja soovis töötada kodus, seda talle võimaldati, kuigi võimalus töötada oli ka aadressil Akadeemia tee 15, Tallinnas, kus kostjal olid töökohad ja arvuti kasutamise võimalused. Sellest teavitati hagejat töövestlusel. Ka kostja elektroonilise andmebaasi väljatrükist nähtus, et hageja ei ole sisestanud tööandja elektroonilisse andmebaasi ühtegi aruannet.
12.Eeltoodust tulenevalt leidis tõendamist, et hageja ei täitnud vähemalt alates 01.07.2007 kostjaga sõlmitud töölepingust tulenevaid tööülesandeid. Tunnistajate ütlustega leidis tõendamist, et hageja ei teatanud tööandjale, et tema töövahend oli purunenud ja töö tegemine selle tagajärjel väidetavalt takistatud, hagejal oleks olnud võimalik saada töö tegemiseks tööandjalt kas asendusarvuti või kasutada tööandja ruume aadressil Akadeemia tee 15, Tallinnas.
13.Töötaja poolt oma tööülesannete täitmata jätmine ühe kuu vältel on jäme töökohustuste rikkumine, mis annab tööandjale õiguse lõpetada töötajaga tööleping TLS § 86 p 6 ja § 103 lg 2 alusel. Eeltoodu tõttu tuleb hageja nõue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks jätta rahuldamata.
14.Kuivõrd kostja poolt töölepingu lõpetamine hagejaga TLS § 86 p 6 ja § 103 lg 2 alusel oli põhjendatud ja seaduslik, puudus hagejal õigus nõuda tema tööle ennistamist TLS § 117 lg 1 alusel ja sunnitud töölt puudutud aja eest keskmise palga maksmist, mistõttu puudus alus ka viivise väljamõistmiseks nimetatud nõudelt. TLS § 106 teise lause kohaselt ei ole tööandja kohustatud töölepingu lõpetamisest töötaja süütegude tõttu sellest töötajale ette teatama ega hüvitust maksma. Seega ei olnud kostjal kohustust vastavalt TLS § 72 lõikele 1 töölepingu lõpetamisest hagejale (kirjalikult) ette teatada ega hüvitust maksta.
3(6)
15.Rahuldamisele ei kuulu ka hageja nõue ebaseaduslikult kinnipeetud palga kogusummas 20 376 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Lähtudes PalS § 3 lg-st 2 ning tunnistaja K. T. kohtuistungil antud ütlustest, mille kohaselt on kõigi AS MolCode töötajate palgad töölepingus kajastatud brutopalgana, oli hageja väide, nagu oleks tema palgalepingus märgitud palk netopalk ja kostja seetõttu pidanud kinni kogu hageja kostja juures töötamise aja temalt alusetult maksud, milleks tal õigus ei olnud, paljasõnaline ja tõendamata. Seetõttu jääb rahuldamata ka hageja viivisenõue ebaseaduslikult kinnipeetud palgalt. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
16.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja nõuded töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja töölt sunnitud puudutud aja eest keskmise palga ja viiviste väljamõistmiseks ning ebaseaduslikult kinnipeetud palga ja viiviste väljamõistmiseks. Hageja palub tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, ennistada ta tööle, mõista kostjalt välja töölt sunnitud puudutud aja eest keskmine palk summas 120 000 krooni ja viivised 145 480 krooni perioodi eest 06.09.2007-04.12.2008; mõista kostjalt välja ebaseaduslikult kinnipeetud palk summas 20 376 krooni ja viivised summas 64 274,13 krooni perioodi eest 06.10.2006-04.12.2008. Menetluskulud mõista välja kostjalt.
17.Maakohus ei ole uurinud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning pole piisavalt põhjendanud oma järeldusi ja otsust, millega rikkus TsMS § 232 lg-t 1 ja 436 lg-t 1.
18.Töölepingu lõpetamisel ei ole järgitud seadust, distsiplinaarkaristuse dokument on koostatud puudulikult ja on seetõttu tühine. Tööleping hagejaga lõpetati käskkirja alusel, millest tulenevalt ei ilmunud hageja tööle ja ei esitanud tegevusaruandeid. Töölepingu lõpetamine alusel, et hageja ei ilmunud tööle, oli üllatuslik, sest töölepingu kohaselt oli hageja töökohaks Tallinn. Hageja oli sunnitud töötama kodus, kuivõrd kostja ei kindlustanud teda töökohaga. Kostja väide, et hageja võis täita oma tööülesandeid aadressil Akadeemia tee 15, ei ole asjakohane, nimetatud ruumide omanik on Tallinna Tehnikaülikool ja vaevalt et kostja neid ruume võis kasutada. Samuti ei ole tõendatud, et kostja oli teavitanud hagejat võimalusest kasutada ruume eespool nimetatud aadressil. Hageja jääb oma 24.01.2008 esitatud seisukoha juurde, et ta oli teavitanud tööandja esindajat K. T. asjaolust, et arvuti on kasutuskõlbmatu. Hageja palus organiseerida talle töökoht Tallinnas, kuid seda ei tehtud kuni töölepingu lõpetamiseni.
19.Maakohus ei uurinud vaidluse lahendamisel käskkirjas esitatud asjaolusid. Kostja väitis, et hageja ei ole käinud juulikuus töökoosolekutel. Samas ei ole ta tõendanud, et sel ajal on koosolekud toimunud ja et kostja on nende toimumisest hagejat teavitanud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja pole täitnud oma tööülesandeid. Tunnistajate G. K. ja K. T. ütlustega on tõendatud, et vähemalt juuli kuust kostja ei andnud hagejale ühtegi tööülesannet. Lisaks ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas hageja on käinud koosolekutel Tartus või mitte, sest antud asjaolu pole esitatud käskkirjas distsiplinaarkaristuse määramise asjaoluna.
20.Kohus ei ole lähtunud ebaseaduslikult kinnipeetud palga ja viivise nõude lahendamisel töölepingu p-st 5.1 ja on valesti tõlgendanud PalS § 36 lg 1 p 1 ja § 3 lg-eid 1 ja 2. Palgatingimused peavad olema kajastatud niiviisi, et töötajale oleks selge millised summad peetakse temalt kinni ja millised makstakse palgana välja. Töölepingu p-st
5.1.ei nähtu, et tema palk oleks kokkulepitud brutos. Järjelikult kinnipidamised olid ebaseaduslikud. Kostja rikkus töölepingu p. 5.1 ja ei maksnud apellandile palka 8000 krooni ulatuses kuus. Analoogia põhimõtte kohaldamine antud vaidluse lahendamisel ei ole asjakohane kuivõrd palgatingimused on kõikidel töötajatel individuaalsed.
4(6)
Vastustaja seisukoht
21.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
1.Tsiviilkolleegium tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Maakohus ei ole vaidluse lahendamisel rikkunud menetlusnorme ega vääralt kohaldanud materiaalõigust.
2.Hagejaga lõpetati tööleping töökohustuste jämeda rikkumise tõttu, sest ta ei ilmunud alates 2007 juulikuust tööle, see tähendab, et ta ei teinud sellest ajast alates enam tööd. Hageja pole töölepingu lõpetamise aluseks olnud asjaolu ümber lükanud ega esitanud ühtki tõendit mingi töö tegemise kohta tööandja huvides sel perioodil. Hageja möönis ka ise, et ta ei täitnud tööülesandeid, sest tal läks arvuti rikki.
3.Maakohus on õigesti ja põhjendatult asunud seisukohale, et hageja võttis kohtuistungil omaks kostja väited selles, et hageja teadis, et tema tööülesannete hulka kuulus andmete kokkukorjamine ja analüüsimine, programmiga töötavate isikute juhendamine ja konsulteerimine Tartu Ülikoolis. Seda kinnitas hageja oma seletuses kohtuistungil, mida kohus õigesti käsitles omaksvõtuna TsMS § 231 lg 2 mõttes. Hageja ei vaidlustanud ka kostja poolt esitatud väidet selle kohta, et kõik töötajad, kaasaarvatud hageja, pidid esitama tööandjale iganädalased aruanded ja intranetti üles riputama ka igakuised tööaruanded, samuti igal nädalal käima Tartus töökoosolekutel. Seega luges maakohus õigesti tõendatuks, et hagejale olid teada tema töökohustused.
4.Ebaõige on hageja väide, et kostja ei kindlustanud hagejat töökohaga. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et tunnistajate ütlustega leidis kohtuistungil tõendamist, et hageja ei teatanud tööandjale, et tema töövahend oli purunenud ja tal on töö tegemine selle tagajärjel takistatud. Ringkonnakohus ei tuvastanud selliseid vasturääkivusi tunnistajate K. T. ja G. K. ütlustes, mis muudaksid need ütlused ebausaldusväärseteks. Hagejal oli võimalik kasutada töötamiseks töökohta Akadeemia tee 15 Tallinnas asuvates ruumides. Samuti oli hagejal tehniliselt võimalik tööd teha ükskõik millise arvutiga, millel on internetiühendus, sest töö tegemiseks vajalik keskkond asus serveris, millesse oli hagejal võimalik sisse logida ükskõik millisest arvutist.
5.Poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et hageja on enne 2007.a juulikuud seoses tööülesannete täitmisega käinud Tartus ja kostja on kompenseerinud hagejale lähetuskulusid. Alates 2007.aasta juulikuust hageja aga tööülesandeid ei täitnud ja sellest ajast pole talle ka lähetuskulusid hüvitatud.
6.Maakohus on õigesti leidnud, et töötaja poolt oma tööülesannete täitmata jätmine ühe kuu vältel on jäme töökohustuste rikkumine, mis annab tööandjale õiguse lõpetada töötajaga tööleping TLS § 86 p 6 ja § 103 lg 2 alusel. Maakohus jättis õigesti rahuldamata hageja nõude töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks selle põhjendamatuse tõttu.
7.Kuivõrd maakohus jättis hageja nõude töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks rahuldamata, jättis maakohus õigesti rahuldamata ka nõude tööle ennistamiseks ning sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga ning viiviste väljamõistmiseks.
8.Alusetu on hageja seisukoht, et töölepingus sätestatud palgamäär tähendab netopalka. Maakohus on õigesti leidnud, et pooltevahelises töölepingus ei ole pooled kokku leppinud, et hageja netopalgaks on 8000 krooni kuus. PalS § 3 lg 2 kohaselt määratakse töötaja palgatingimused ja nende muudatused kindlaks töölepingus ning sama sätte lõike 1 kohaselt käsitatakse palgatingimustena palgaseaduses palgamäära,
5(6)
lisatasu ja juurdemakset summana, mille hulka on arvutatud seaduse alusel kinnipidamisele kuuluvad maksud.
9.TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad kõik menetluskulud hageja kanda.
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Urmas Reinola
Kohtuotsus parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2009 määrusega
Resolutsioon
1.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 27.08.2009 otsuses sisalduvad ilmsed ebatäpsused.
2.Lugeda õigeks R. S. isikukood XXXXXXXXXXX.
3.Toimetada käesolev määrus kätte kõigile isikutele, kellele on 27.08.2009 otsus kätte toimetatud.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.