TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-09-21087 Määruse peale võivad määruskaebuse esitada isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Asjaolud ja menetluse käik 11.05.2009.a kohtule esitatud avalduse kohaselt (tl 1-2) on M S raske puudega inimene. M S on diagnoositud raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Iseseisvaks eluks ja tehingute teostamiseks ei ole M. S võimeline. Psüühilise seisundi ja tahte- tundeelu väljendunud alanemise tõttu vajab igapäevases elus kõrvalabi, juhendamist ja järelvalvet eneseteeniduses ning olmeprobleemide lahendamisel. Ta ei ole suuteline oma rahalisi vahendeid enda toimetulekuks kasutama. M S vajab järelvalvet, kuna võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. Elab koos ema L S, kes Maksimi tegelikult hooldab. L. S avaldas soovi olla poja eestkostja. L. S omadused, võimed ning suhted M. S võimaldavad tal täita eestkostja kohustusi. M. S vajab eestkoste seadmist tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Avaldaja palub määrata M S eestkostjaks L S viieks aastaks; keelata M S teha tehinguid eestkostja nõusolekuta; määrata M S eestkostja L S ülesanneteks eestkoste teostamisel: eestkostetava kõigi asjade ajamine. M S psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks teostati Viru Maakohtu 12.05.2009.a määruse alusel Ahtme Haigla psühhiaatrite-ekspertarstide poolt ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis. 11.06.2009.a on kohtule esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr

Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et Sillamäe linna avaldus M S üle eestkoste seadmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Sillamäe linna avaldusest ilmneb, et M S psüühilise seisundi tõttu vajab igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi olmeprobleemide lahendamisel. Arstliku ekspertiisi otsuse 2(4)

2-09-21087 alusel on M S raske puue (tlk 27). 04.06.2009.a ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 16 (tlk 68-70) kohaselt on M S suhtes kohaldatud korduvalt tahtest olenematut ravi. M. S on toime pannud suitsiidikatseid. Komisjon jõudis järeldusele, et M S põeb psüühilist haigust diferentseerimata skisofreenia näol.Kriitika puudumine, mõttekäiguhäired ei võimalda tal iseseisvalt teostada kõiki oma õiguseid ning kõrvalabita ei ole ta võimeline teostama ravirehabilitatsiooni toiminguid. Seetõttu peale haiglast väljakirjutamist vajab ta kõrvalabi oma igapäevaste funktsioonide teostamiseks. M S esindaja, kes vahetult isiklikult kohtus M S, toetas kohtule esitatud eestkoste määramise avaldust (tlk 79). Esindaja arvamusel ei ole M S võimalik ära kuulata. Kohus loobub M S ärakuulamisest. M S tahe on välja selgitatud talle kohtu poolt määratud esindaja kaudu ning kohus saab seda avalduse läbivaatamisel arvestada. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 4 lg 2 kohaselt kui isik on tunnistatud kohtuotsusega teovõimetuks, loetakse alates 1. juulist 2002, et isik on piiratud teovõimega ja tema üle on seatud eestkoste ning kohtuotsusel on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 260 lõikes 4 nimetatud tagajärjed. TsMS § 260 lg 4 kohaselt, kui kohus määrab eestkostja täisealisele isikule selliselt, et isik ei või iseseisvalt tehinguid teha või eestkostja ülesannete ringi vastavalt laiendatakse, tunnistab kohus isiku kohtuotsusega ühtlasi valimisõiguse osas teovõimetuks, mille tagajärjel kaotab see isik valimisõiguse. Perekonnaseadus (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Kohus leiab, et M S vaimne seisund ei luba tal aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Seega on M S piiratud teovõimega isik ja kooskõlas PKS § 92 lg 4 tuleb tema kui täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks seada tema üle eestkostet. PKS § 95 lg 1 kohaselt teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja. Sama paragrahvi lg 2 ja 3 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Sillamäe linn palub määrata M S eestkostjaks tema ema L S, kes on kinnitanud kirjalikus avalduses, et on nõus hakkama oma poja M S eestkostjaks. Asjast puudutatud isikul ei ole vastuväiteid L S määramisega M S eestkostjaks. Eestkostet vajava isiku esindaja vandeadvokaat Tatjana Massalina palub määrata L S M S eestkostjaks. Kohtule teadaolevalt puuduvad PkS §s 96 nimetatud asjaolud, millistel ei võiks määrata L S eestkostjaks. Kohus leiab, et L S oma isikuomaduste, võimete ja tervisliku seisundi poolest on suuteline eestkostja kohustusi täitma. Avaldaja on arvamusel, et tervisliku seisundi tõttu ei saa M S mingeid tehinguid teha. Sellele järeldusele tuli ka M S esindaja. Arvestades M S psüühikahäirete olemust ja laadi, leiab kohus, et M S ei ole võimeline tegema iseseisvalt tehinguid ning tema suhtes on põhjendatud eestkoste seadmine viieks aastaks. TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et tuleb seada M S üle eestkostet kõigi asjade ajamiseks, seega tuleb ta tunnistada valimisõiguse tähenduses jätkuvalt teovõimetuks.

3(4)

2-09-21087 TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (sh ekspertiisitasu ja õigusabi kulud) riigi kanda.

Geete Lahi Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.