Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus on esitatud järgmistel asjaoludel: hageja asus kostja juurde tööle kipper/tüürimehe ametikohale alates 12.08.2008 tähtajaga 3 kuud, viimane töölolemise päev 12.11.2008. Katseaega kohaldati 3 kuud. Tööandja kohustus maksma hagejale töötasu 2500 EUR-i kuus. Hageja töötas kuni 12.septembrini, siis saadeti mitu puksiiri minema. Sellest alates on hageja olnud tööandjaga pidevalt teelfoni teel kontaktis, küsinud tööd. Tööandja on töö jätkumist pidevalt lubanud. Hageja hinnangul alates 12.09.2008 on tööandja rikkunud kohustust tagada töötaja tööga (TLS § 82 lg.1). Perioodil 20.10.-30.10.2008 oli hageja haiguslehel. Hageja teavitas haiguslehe algamisest tööandjat ja 14.11.2008 esitas tööandjale haiguslehe. 18.11.2008 edastas tööandja haiguslehe Haigekassale. Tööandja on peatanud hageja kindlustuskaitse alates 15.09.2008, mistõttu hagejale ei saa välja maksta töövõimetuse hüvist. 14.11.2008 esitas hageja tööandjale ka kaks puhkuseavaldust. Tööandja võttis need avaldused 14.11.2008 vastu ega maininud midagi 15.09.2008 koostatud käskkirjast. Oma tegevusega käitus tööandja nii, nagu oleks hageja endiselt töötajate nimekirjas. Tööandja on koostanud

15.09.2008 käskkirja, millega lõpetas hagejaga ühepoolselt töölepingu seoses katseaja ebarahuldavate tulemustega. Hageja sai selle käskkirja kätte 03.12.2008, mil tööandja soovis, et hageja kirjutaks käskkirja kättesaamise kuupäevaks 15.09.2008. Tööandja põhjendas töölepingu lõpetamise formuleringut suuliselt, et „töö sai otsa“. Samal päeval pöördus hageja kirjalikult tööandja poole töölepingu lõpetamisega seotud küsimustega. Neile küsimustele ei ole tööandja vastanud. 18.12.2008 saatis hageja tööandjale kirjaliku avalduse, milles palus töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmist, saamata jäänud töötasu, lõpparvet ja hüvist. Tööandja ei ole sellele reageerinud. 19.12.2008 sai hageja tööandjalt tähitud kirja, milles teavitas hagejat töölepingu lõpetamisest 15.09.2008. hageja on saanud tööandjalt keskmist palka kahe kuu eest summas 46 433.50 krooni, kuu keskmine tasu 23 216.75 krooni. Hageja leiab, et tööandja on temaga töölepingu lõpetanud ebaseaduslikult, kuna hageja sai sellekohase käskkirja kätte 03.12.2008, mil temaga sõlmitud tööleping oli tähtajatu, mitte ei kehtinud enam katseaeg. TLS § 117 lg.1, lg.2 ja § 82 alusel palub hageja lugeda tööleping lõppenuks alates 03.12.2008; muuta töölepingu lõpetamise formuleeringut ja lõpetada tööleping TLS § 82 alusel tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu; maksta välja palk sunnitud töölt puudumise aja eest alates 12.09.2008 kuni 03.12.2008; mõista välja kuue kuu hüvitis vastavalt TLS § 117 lg.2; maksta välja lõpparve seisuga 03.12.2008; taastada ravikindlustus alates 15.09.2008, riigilõiv ja kohtukulud jätta kostja kanda. Tõenditena esitas hageja töölepingu koos tõlkega (tl.5,6), käskkirja 15.09.2008 (tl.7), puhkuseavaldused (tl.8,9), Haigekassa korralduse 01.12.2008 V.Txxxxxxxxxx töövõimetuse hüvitise mittemaksmise kohta (tl.10), hageja avaldused tööandjale (tl.1112), postikviitungi avalduse saatmise kohta (tl.13), tööandja teade hagejale töölepingu lõpetamise kohta 15.09.2008 TLS § 86 lõige 5 alusel katseaja mitteläbimise tõttu (tl.14), pangakonto väljavõte (tl.15), hageja ja tööandja vaheline SMS-vahetus (tl.16). Pärast kostja vastuväidete saamist täiendas hageja 20.04.2009 oma väiteid ja seisukohti järgmiselt (tl.34-36): hageja loobub ravikindlustuse taastamise nõudest, kuna praeguseks hageja juba omab kehtivat ravikindlustust. Kuna tööandja kinnitas kogu aeg, et kohe saab tööd, siis eeldas hageja, et tööleping kestab. Tööandja kinnitas ka töölepingu sõlmimisel, et 3-kuuline tähtajaline leping hiljem pikendatakse. Ei ole õige, et hageja ei tulnud tööle- kostjal ei olnud tööd pakkuda. Ka 14.11.2008 kinnitas kostja, et peatselt saab tööd. Kuna kumbki pool ei avaldanud 12.11.2008 soovi töölepingu lõpetamiseks, eeldas hageja, et tööleping kestab edasi. Esmakordselt teavitas tööandja hagejat töölepingu lõpetamisest 03.12.2008. Kui hageja 14.11.2008 esitas tööandjale puhkuseavaldused, võttis tööandja need vastu, kirjutas alla ja ei maininud sõnagagi, et töösuhe on lõppenud. Hageja on arvamusel, et asjas ei tule kohaldada Mereteenistuse seadust, kuna alused (Amiraali, Ali, Rolle, Minos), millele hageja oli tööandja poolt tööle suunatud, ei ole kantud eesti laevaregistrisse, vaid Soome laevaregistrisse. Seega tuleb rakendada Töölepingu seadust. Alus Amiraali, millel hageja töötas, tuli remondist 11.09.2008 (mitte ei läinud 12.09.2008 remonti). Enne seda töötas hageja alustel Ali, Rolle, Minos. Meeskondade ümbersuunamine ühelt aluselt teisele oli tavaline.

Kohus tegi hagejale ja kostjale ettepaneku täpsustada oma nõudeid, väiteid ja seisukohti (tl.37) hiljemalt 15.juuniks 2009, millele hageja vastas 28.05.2009 (tl.40). Kostja kohtu ettepanekule ja küsimustele ei vastanud ei vastanud. Hageja esitas oma nõude arvutused: 2 kuu 20 päeva eest saamata jäänud töötasu summas 104 000 krooni, 6 kuu hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 196 116 krooni, lõpparve (puhkusekompensatsioon) summas 15145 krooni (tl.40). Kohtuistungipäevaks esitas hageja veelkordse nõude täpsustuse (tl.54): 2 kuu 20 päeva eest saamata jäänud töötasu 123 822 krooni, 6 kuu hüvis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest summas 278 601 krooni, puhkusekompensatsioon 18 031 krooni. Kostja vastuses hagile (tl.24-27) teatas, et poolte vahel sõlmiti 12.08.2008 meretööleping. Hageja töösuhe on lõppenud TLS § 77 alusel tähtaja möödumise tõttu alates 13.11.2008, kuna hageja sel kuupäeval tööle ei tulnud. TLS § 77 lg.4 järgi loetakse töösuhe lõppenuks tähtaja möödumise tõttu, kui töötaja töölepingu lõpetamisest tööandjat ei hoiatanud ja jääb lepingutähtaja viimasele päevale vahetult järgneval tööpäeval töölt ära. Kostja arvates oli hageja teadlik, et tema töösuhe loeti kostja poolt lõppenuks alates 13.11.2008 tähtaja möödumise tõttu, kuna just siis hageja tegevus aktiviseerus. Ta esitas 14.11.2008 kaks puhkuseavaldust puhkusele jäämiseks, s.h. alates 10.11.2008. Ei ole õige, et kostja lubas hageja puhkusele. Pärast töösuhte lõppemist ei saa kostja hagejat puhkusele lubada. Hageja, saades 14.11.2008 teada töösuhte lõppemisest alates 13.11.2008, omas ITVS § 6 lg.2 alusel õigust ühe kuu jooksul pöörduda töövaidlusorganisse. Hageja ei ole vaidlustanud töölepingu lõpetamist TLS § 143 lg.2 alusel ettenähtud ühekuulise tähtaja jooksul. Kostja taotleb kohaldada hagi töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmiseks ning töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel nõuetele aegumist (TsÜS § 143). Aegumise kohaldamise korral ei pea kohus analüüsima töösuhte lõpetamise nõude sisulist põhjendatust ja poolte käitumist alates 14.11.2008. Puuduvad formaalsed ja materiaalsed eeldused TLS § 82 rakendamiseks hageja töölepingu lõpetamisel. Hageja ei ole tõendanud selliste eelduste olemasolu. Kohaldamisele kuulub MTS, mille § 59 lg.1 järgi võib laevapereliige lõpetada meretöölepingu, kui reeder rikub meretöölepingut. Sellisel juhul maksab reeder laevapere liikmele tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu. TLS § 82 kohaldamise formaalseks eelduseks on töötaja poolt põhistatud avalduse esitamine tööandjale. Hageja ei ole kunagi esitanud kostjale avaldust töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel. Töötaja saab nõuda töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel, kui tööandja on oluliselt rikkunud lepingu tingimusi, sellekohane teatis tuleb töötaja poolt esitada ajal, mil leiab aset tööandjapolne lepingutingimuste rikkumine (täitmatajätmine). Kui hageja sai kostjapoolest lepingutingimuste täitmatajätmisest teada 13.septembril, olnuks tal võimalus sellekohane avaldus TLS § 82 alusel esitada. Kostja leiab, et hageja on käitunud vastuolus hea usu põhimõttega, kui alles 4 kuu pärast leiab, et ta soovinuks töösuhte lõpetamist TLS § 82 alusel. Hea usu põhimõttest lähtudes ei kuulu rahuldamisele ka hageja nõue TLS § 117 alusel hüvise saamiseks. Hageja nõue sunnitud töölt puudumise aja eest 12.09.2008 kuni 03.12.2008 palga saamiseks ja lõpparve saamiseks: tegemist oli tööseisakuga TLS § 66 mõttes, mille tasustamine toimub PalS § 20 kohaselt.

Ravikindlustuse taastamise nõue ei tulene TLS sätetest ja seda nõuet ei saa menetleda tsiviilasja raames. Kostja kohtu kirja (tl.37) alusel kohtule ei vastanud ja oma seisukohti määratud ajaks ei esitanud (kiri kätte saadud 22.mai- tl.39). Hageja väidete alusel teatas kostja täiendavalt (tl.48-50): sõlmitud tööleping viitab pooltevahelisele kokkuleppele, et kohaldamisele kuulub Mereteenistuse seadus. Sõlmitud leping vastab MTS § 8 lg.3 lepingu tunnustele. Töölepingu seadus ja Mereteenistuse seadus on üldnormi ja erinormi vahekorras, mille konflikti korral kuulub kohaldamisele alati erinorm ehk MTS. Leping on lõpetatud tähtaja möödumise tõttu alates 13.11.2008, tähtajalise töölepingu, s.h. meretöölepingu lõppemisest teatamata jätmine ei muuda töölepingut, s.h. meretöölepingut määramata ajaks sõlmituks kui töösuhe faktiliselt ei jätkunud. Hageja ei esitanud töölepingu kehtivuse ajal kostjale mingeid avaldusi ega käinud tööl alates 13. novembrist. Hageja väide, et töösuhe lõppes TLS § 82 alusel, ei tugine faktilistel asjaoludel ja hageja ei ole ühtki vajalikku eeldust ka tõendanud. On möödunud TLS § 143 lg.2 ettenähtud ühekuuline tähtaeg töölepingu lõpetamise vaidlustamiseks, kuna kostja lõpetas hagejaga töösuhte 13.11.2008 TLS § 77 alusel ja hageja oli sellest teadlik. Seda arvestades esitab kostja ITVS § 6 lg.2 alusel töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõudele aegumise vastuväite. TLS § 82 ei ole meretöölepingu puhul kohaldatav ja kohaldamisele kuulub MTS § 59 lg.1. Kostja ei vaidlusta hageja meretöölepingu kehtivust kuni tähtaja saabumiseni. Kuivõrd selle järgi meretöölepingut ei lõpetatud, siis ei ole käskkirjal tõendina käesolevas asjas tähtsust. Kui kohus leiab, et see käskkiri on meretöölepingu lõpetamise aluseks, siis esitab kostja aegumise vastuväite. Käskkirja lugemine meretöölepingu lõpetamise aluseks ei ole kooskõlas ka hageja poolt esitatud töölepingu lõpetamise asjaoludega. Kostja vaidleb vastu hageja hüvitusenõudele 6 kuu palga ulatuses. Tähajalise lepingu puhul ei ole võimalik nõuda hüvitust määras, mis ületab lepingu kehtivust. Hageja keskmise palga arvutus ei vasta VV 15.08.2001.a. määrusele nr . 275. Ka hageja esitatud keskmise kuupalga arvestus ei vasta VV 15.08.2001.a. määruse ja puhkusehüvitis 23.08.2001.a. määruse arvutusele. Kohtuistungipäeval esitas kostja hageja keskmise palga arvutuse (tl.52) ja emaksuameti tõendi hagejale tehtud väljamaksete kohta (tl.53). Kohus määras kohtuistungi 22.juunile. Kostja taotles uue istungiaja määramist, kuna viibib määratud ajal puhkusel (tl.39). Kohus määras uue kohtuistungi aja 14.juuliks. Hageja protesteeris kohtuistungi uue aja määramise vastu. (tl.46). Kohtuistungil 14.juulil jäid pooled oma põhiseisukohtade juurde. Hageja arvates tuleks talle maksta hüvitist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 6 kuu palga ulatuses, kuna hageja on olnud pikalt tööta, kostja on andnud lubadusi, mida hageja heauskselt arvestas, hageja jäi ilma ravikindlustusest. Hageja tuli eelmisest töökohast ära eeldades, et töösuhe kestab pikemalt. Hageja on siiamaani töötu. Lõpparvet hageja saanud ei ole. 17.detsember tuli ülekanne 3000 krooni, hageja ei tea, millega seoses. Puhkusekompensatsiooni on saada 5 kuu eest. Esimest korda teavitati hagejat töölepingu lõpetamisest 03.12. Laev kandis Soome lippu, on Soome territoorium ja meretöölepingut ettenähtud viisil sõlmitud ei ole. Paldiski sadama süvendamine toimus ja kestis

detsembrikuuni. Hageja on valmis läbi rääkima kompromissi üle. Hageja tingimused on: saamata jäänud töötasu 123 822 krooni, puhkusekompensatsioon 18 031 krooni, hüvitis 3 kuu 20 päeva eest, raha kanda üle kohe ja edasikaebetähtaeg 3 päeva. Kostja jääb selle juurde, et oli tähtajaline meretööleping kestusega 3 kuud. Pärast tähtaja möödumist hageja tööle ei tulnud 13.11.2008 ja teda ka tööle ei lubatud. Tähtajalise töölepingu lõpetamisest teatamata jätmine ei muuda meretöölepingut määramata ajaks sõlmitud lepinguks. Töösuhe faktiliselt ei jätkunud. 15.septembri käskkirjal ei ole mingit tähtsust, sest selle alusel töösuhet ei lõpetatud. Kui kohus leiab, et lõpetati selle käskkirja alusel, siis kostja esitab aegumise vastuväite. Oli tööseisak töö puudumise tõttu. Sõlmiti tähtajaline tööleping MTS § 9 lg.2 p.2 asjaolu tõttu- teatud töö tegemise ajaks, Paldiski sadama süvendamise ajaks. See jäi ära. Tööandja pidas TLS § 77 järgi lepingu lõpetamise korrast kinni, 13. novembril lõpetati töösuhe ära. Siis läksid poolte suhted teravaks ja tööandja ütles, et kui töötajale ei meeldi see §, siis valime teise ja tegi tagasiulatuvalt 15.septembri käskkirja. See käskkiri on tehtud peale seda kui töötajatööandja vahel tekkis vastuolu. See käskkiri ei oma tähtsust. Kui jääda 15.09. käskkirja juurde ja see on tehtud novembris, ka siis on esitada aegumise vastuväide. Kostja on nõus arutama kompromissi tingimusi, kuid raha maksmise otsustamiseks puuduvad hageja esindajal volitused. Kostja esindaja vajab selleks aega, kuni äriühingu juhatuse liige tuleb puhkuselt. Pooled avaldasid, et nad on nõus jätkama asjas kirjalikku menetlust ja arutama kompromissi tingimusi. Kohus kohustas pooli teatama kohtule kompromissi sõlmimisest või mittesõlmimisest 05.augustiks. Vastavalt tulemusele annab kohus pooltele võimaluse veel seisukohti esitada ja teatab kohtulahendi tegemise aja. Hageja teatas 03.augustil, et kompromissi ei saavutatud (tl.60-61). Hageja teatas, et ta edastas 29.07. kostja esindajale kompromissettepaneku, millega mittenõustumsiest kostja esindaja juba ka teatas. Hageja leiab, et tema on kogu menetluse vältel teinud järeleandmisi. Kostja on kogu menetluse vältel oma seisukohti muutnud. Hageja jääb kohtuistungil esitatud nõuete juurde: välja mõista talle saamata jäänud töötasu 123 822 krooni (neto), puhkusekompensatsioon 18031 krooni (neto), 3 kuu hüvis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest summas 139 300 rooni (neto). Saamata jäänud töötasu osas rajkendada kohest väljamaksmist. Hageja edastas tema ja kostja vahel toimunud kirjavahetuse, s.h. hageja esitatud kompromissi projekti (tl.62-66). Ka kostja teatas kompromissi mittesaavutamisest. Kostja on teinud ettepaneku sõlmida kompromiss summas 80000 krooni, hageja ei nõustunud. Kohus määras, et pooltel on võimalus esitada kirjalikke seisukohti seejärel kuulutab kohus otsuse 21.augustil.

14.augustini ja

Hageja jäi varemavaldatu juurde. Kostja esitas kirjalikud seisukohad: hageja ei ole kordagi- ei hagiavalduses ega kohtuistungil- viidanud asjaolule, et temaga oli sõlmitud määramata ajaks tööleping. Hageja ei ole tõendanud, et ta üldse tööl oli ja mis alustel ja millal lõpetati temaga töösuhe. Oli tähtajaline meretööleping. Kostja ei jaga kohtu seisukohta, et kuna

meretöölepingus puudub viide tähtajalise lepingu rakendamise alusele, siis tuleb meretööleping lugeda sõlmituks määramata ajaks. Kui kohaldadagi sõlmitud lepingule TLS, siis ainuüksi lepingu tähtajalisuse põhjuse aluse märkimata jätmise tagajärjena töölepingu tähtajatuks lugemine ei ole proportsionaalne. Kui tähtajalise töölepingu sõlmimise alus oli olemas, kuid seda ei märgitud, siis on tegemist formaalse eksimusega, mis ei too kaasa töölepingu tähtaja kui olulise tingimuse kehtetust. Lepingu tähtaja muutmise nõue on iseseisev nõue. Hageja ei ole sellist nõuet esitanud. Sellise nõude esitamine olnuks hagejal võimalik kuni 12.11.2008. Kuna sellist nõuet ei ole esitatud, siis on see tänaseks aegunud ja kohus ei saa lugeda hagejaga sõlmitud lepingut määramata ajaks sõlmitud töölepinguks. Tähtajaline tööleping lõppes hagejaga 12.11.2008 tähtaja möödumise tõttu TLS § 77 alusel. Asjas on tähtis, et faktiline töösuhe pärast lepingutähtaja möödumist ei jätkunud. MTS ei sätesta tähtajalise meretöölepingu lõppemise osas erinormi, kohaldamisele kuulub TLS. TLS § 77 lg.4 alusel loetakse töösuhe lõppenuks, kuna töötaja jäi lepingutähtaja viimasele päevale vahetult järgneval tööpäeval töölt ära. Fakt, et hageja hakkas 14.novembril esitama avaldusi puhkuste kohta, viitab, et ta oli teadlik töösuhte lõppemisest 13.11.2008. Selline hageja tegevus on vastuolus tema väitega, et ta sai alles 03.12.2008 teada töösuhte lõppemisest. Hageja töötasu kuus oli 39 150 krooni. Kolme kuu töötasu 117 450 krooni. Hagejale on juba makstud 59 505.94 krooni (neto 46 542.50 krooni). Kostja möönab, et hagejale on tasumata töötasu brutosummas 57 994 krooni. Puuduvad formaalsed ja materiaalsed eeldused TLS § 82 rakendamiseks hageja töölepingu lõpetamisel. Hageja ei olle kunagi esitanud avaldust töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel, need töölepingu lõpetamise aluseks olevad asjaolud tuleb esitada töösuhte kestmise ajal. Tehes seda nüüd, käitub hageja vastuolus hea usu põhimõttega. TLS § 117 saab kohaldada juhul, kui selleks on olemas alus. Tähtajalise töölepingu puhul ei ole võimalik nõuda hüvitust määras, mis ületab lepingu kehtivust. Tööleping lõppes 12.11.2009 (peaks olema ilmselt 2008). Kohtu seisukohad Kohus, uurinud ja hinnanud hagiavaldust, poolte kirjalikke seisukohti, esitatud tõendeid ja poolte seletusi, seisukohti ja vastuväiteid kohtuistungil, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus loeb tuvastatuks järgmised asjaolud: 1) poolte vahel oli sõlmitud tähtajaline tööleping kestusega 3 kuud, mille järgi töösuhe algas 12.augustil 2008. Töölepingus oli määratud katseaeg 3 kuud. Palk 2500 EUR-i kuus. Töölepingu p.29 all- täiendavad tingimused, tähtajalise töölepingu põhjus, kokkuleppelised tingimused- on kirjas: Tööleping puudutab kõiki puksiire, töötajat võib ka rentida. Töötaja peab järgima narkootikumi- ja alkoholipoliitikat... Sellised töölepingu tingimused on tõendatud töölepinguga (tl.5,6). Töölepingu tähtaja, töötasu ja töösuhte alguse osas ei ole ka poolte vahel vaidlust ja nad kinnitavad neid asjaolusid ühetaoliselt. Töölepingus ei ole fikseeritud põhjust, miks on tööleping sõlmitud määratud ajaks (3 kuud), ehkki selle põhjuse märkimist näeb lepingu vorm ette. Tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse kohta on teada ainult see, mida vastas kostja lepinguline esindaja

kohtu küsimusele kohtuistungil (tl.57): leping oli sõlmitud teatud töö tegemise ajaks, Paldiski sadama süvendamine. See jäi ära. Hageja esitas selle põhjenduse kohta vastuväite- et tegelikult töö käis ja jätkus detsembrikuuni. Hageja on kirjalikes seisukohtades korduvalt märkinud, et tööandja on talle juba lepingu sõlmimisel väitnud, et leping hiljem pikendatakse ja on korduvalt lubanud, et tööd saab ka edaspidi. Kohus on seisukohal, et sellises olukorras ei saa lugeda tõendatuks, et töölepingu sõlmimisel pooled leppisid kokku, et sõlmitakse tähtajaline meretööleping mõnel Mereteenistuse seaduse § 9 lg.-s 2 sätestatud alusel või § 9 lg.2 p.2 alusel- teatud töö tegemise ajaks (nagu väidab kostja)- Paldiski sadama süvendamise ajaks. Kohus on seisukohal, et ei ole tõendatud ühegi Mereteenistuse seaduse §-s 9 lg.-s 2 nimetatud põhjuse olemasolu, millise olemasolul võinuks määratud ajaks meretöölepingu sõlmida. Määratud ajaks sõlmitud meretöölepingut ei saa lugeda sõlmituks määramata ajaks ainuüksi põhjusel, et lepingus puudub viide MTS § 9 lg.2 vastavale punktile, küll aga ei saa meretöölepingut lugeda sõlmituks määratud ajaks, kui ei ole ühtki MTS § 9 lg.2 nimetatud põhjust, mis saaks olla aluseks meretöölepingu sõlmimisele määratud ajaks. Käesolevas asjas ei ole tõendatud ühegi määratud ajaks sõlmitava meretöölepingu spetsiifilise põhjuse olemasolu. Kohus on poolte tähelepanu juhtinud korduvalt kirjalikult vajadusele esitada oma väited, avaldused ja tõendid TsMS § 329, § 330 ajal ja õigeaegselt. Poole (kostja) lepingulise esindaja suuline seletus (tähtajalise töölepingu põhjuse kohta) kohtuistungil ei kuulu TsMS § 229 lg.2 järgi tõendite hulka. 2)poolte vahel oli sõlmitud tähtajaline tööleping, millest tulenevale töösuhtele rakendatakse Töölepingu seaduse sätteid. Kostja eitab temaga meretöölepingu sõlmimist, põhjendades muu hulgas MTS § 1 lg.1 märgituga (et Mereteenistuse seadus reguleerib Eestis registreeritud laevadel töötavate isikute töösuhteid), alused, millel kostja töötas, ei ole kantud Eesti laevaregistrisse, vaid Soome laevaregistrisse. Kohus on seisukohal, et asjas tuleb rakendada Eesti õigust. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 32 lg.1 annab pooltele võimaluse leppida lepingu sõlmimisel kokku, millise riigi õigust kohaldatakse. Pooled ei kinnita sellise kokkuleppe sõlmimist ja seda ei ole ka lepingus fikseeritud. Seega tuleneb kohaldatava õiguse valikul lähtuda Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 33 lg.1, lg.2 sätestatust ja kohaldada selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Pooltevaheline tööleping on setud kõige tugevamalt Eestiga, kuna nii tööandja (Raumacata OÜ) kui ka töövõtja asukoht on Eestis ja Eestis on ka lepingu järgi tehtava töö tegemise koht. Pooltevaheline õigussuhe võiks olla Mereteenistuse seaduse alusel reguleeritav meretöölepinguline suhe või Töölepingu seaduse alusel reguleeritav töösuhe. Mereteenistuse seaduse § 2 järgi töösuhet reguleerivaid seadusi kohaldatakse käesoleva seaduse § 1 lg.2 nimetatud isikutele käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Puuduvad asjaolud (nimetatud Mereteenistuse seaduse § 1 lg.1, lg.2), mis annaks aluse kohaldada hageja töösuhtele Mereteenistuse seadust: laevad ei ole kantud Eesti registrisse. Kohus

eespool (p.1) luges tõendatuks, et puuduvad ka Mereteenistuse seaduse § 9 lg.2 loetletud sellised spetsiifilised asjaolud, mille tõttu tuleks lugeda, et oli sõlmitud meretööleping määratud ajaks. Mereteenistuse seaduse § 8 lg.3 loetleb meretöölepingu tingimused, mis peavad meretöölepingus sisalduma ja need tingimused langevad kokku Töölepingu seaduses § 26, § 27 loetletud tingimustega. Siinjuures märgib kohus, et MTS § 8 lg.3 p.4 nimetab nõutava tingimusena „määratud ajaks sõlmitud meretöölepingu lõppemise tähtaeg“. See on tingimus, mis tulenevalt meretöölepingu olemuse erilisusest, eriti aga MTS § 57 lg.1, § 58 või § 56 lg.1 sätetest kujutab endast lepingu olulist iseloomulikku tingimust. Hageja töölepingus ei ole seda lõppemise tähtaega märgitud. See tähendab, et pooltevaheline leping ei sisalda ühtki erilist kokkulepet või tingimust, mille põhjal tuleks leping lugeda meretöölepinguks. Seetõttu tulebki lugeda, et tegemist oli töölepinguga, millele kohaldatakse Töölepingu seadust. 3)hagejaga töösuhte lõpetamise aluseks on käskkiri kuupäevaga 15.09.2008, mille järgi on tööleping lõpetatud TLS § 86 lg.5 (peaks olema p.5) alusel (katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu). See on tõendatud kohtule esitatud käskkirjaga (tl.7) ja kostja kirjaga hagejale (tl.14), milles kinnitatakse töölepingu lõpetamist selle käskkirja alusel. Kohtule ei ole esitatud ega tõendatud ühegi muu aluse olemasolu hagejaga töölepingu lõpetamiseks. Seetõttu ei ole õige kostja väide, et „ hageja ei ole tõendanud...millal lõpetati temaga töösuhe“. Kohus tegi kostjale ettepaneku (tl.37) anda õiguslik hinnang käskkirjale töölepingu lõpetamise kohta 15.09.2008. Vastuses tl.49 märgib kostja, et käskkirjal ei ole tõendina asjas tähtsust. Kohtuistungil 14.07.2009 (tl.58) vastates kohtu küsimusele ütleb kostja esindaja, et „jääme siis 15.-nda juurde“. Kostja esindaja annab selgituse, et see käskkiri koostati kuupäevast hiljem, siis kui poolte vahel oli tekkinud kemplemine. Kuna käskkirja ei ole tänaseni muudetud ega tühistatud, tulebki seda kui dokumentaalselt fikseeritud alust lugeda töölepingu lõpetamise aluseks. Hageja kinnitusel sai ta käskkirja kätte 03.12.2008, selle kuupäeva on ta märkinud käskkirjale (tl.7), tööandja sellekohase kirja on ta kätte saanud 19.12.2008 (tl.14). Ei ole esitatud vastuväiteid ega tõendeid selle kohta, et käskkirjast teadasaamise kuupäevad oleksid muud kui nimetab hageja, ka kostja kinnitab käskkirjakoostamist hiljem kui on sellele märgitud kuupäev. Hageja on hagi esitanud kohtule 29.12.2008 (Jõgeva kohtumajja tulnud 02.01.2009), s.t. TLS § 143 sätestatud ühekuulise tähtaja piires ja kostja esitatud aegumise vastuväited ei ole põhjendatud. Oma sisult ei ole käskkiri 15.09.2008 hagejaga töölepingu lõpetamise kohta õige ega seaduslik. See ei põhine tegelikel asjaoludel. Sellega nõustub kostja kirjalikus vastuses (tl.49 viimane lause) ja möönab ka kohtuistungil, et sellele lepingule katseaega kohaldada ei saanud (tl.58). Kuna käskkirja sisu ebaõigsuse üle poolte vahel vaidlust ei ole, siis kohus seda pikemalt ei käsitle ja loeb, et töölepingu lõpetamine hagejaga selle käskkirja alusel ja selle formuleeringuga oli ebaseaduslik. Kostja positsiooni, et tähtajaline meretööleping hagejaga lõppes 12.11.2008 (13.11.2008tl.25 ja 49) tähtaja möödumise tõttu TLS § 77 alusel, põhistamiseks ei ole esitatud ei

faktilisi ega õiguslikke aluseid. Neid ei esitatud ka pärast kohtu sellekohast küsimust (tl.58). Töölepingu seaduse § 77 sätestab tähtajalise töölepingu lõpetamise korra (on õige kostja viide, et MTS ei sätesta selles osas erisusi võrreldes TLS-ga). TLS § 77 lg.1 sätestab, et tööandja võib lõpetada töölepingu tähtaja möödumise tõttu, teatades töötajale töölepingu lõpetamisest kirjalikult: (p.2) vähemalt viis kalendripäeva enne tähtaja möödumist, kui lepingutähtaeg ei ületa ühte aastat. TLS § 77 lg.4 sätestab: töötaja võib lõpetada töölepingu tähtaja möödumise tõttu, teatades tööandjale töölepingu lõpetamisest vähemalt viis kalendripäeva enne lepingutähtaja möödumist. Kui töötaja töölepingu lõpetamisest tööandjat ei hoiatanud ja jääb lepingutähtaja viimasele päevale vahetult järgneval tööpäeval töölt ära, peab tööandja andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve hiljemalt viie kalendripäeva jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil töötaja mainitud nõude esitas. TLS § 78 sätestab: Kui kumbki pooltest ei nõua määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamist §-s 77 ettenähtud korras või ei sõlmita uut töölepingut ja töösuhted jätkuvad ka pärast lepingutähtaja möödumist, muutub määratud ajaks sõlmitud tööleping määramata ajaks sõlmitud töölepinguks. On tõendatud ja poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kumbki pool ei teatanud teisele poolele ette töölepingu lõpetamisest. Selline olukord vastab TLS §-s 78 kirjeldatule- et kumbki pool ei nõua määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamist. On tõendatud ka, et septembri keskpaigast alates ei olnud hagejal tööd, faktiliselt ta tööl ei käinud. Töötaja ja tööandja pidasid sidet telefoni teel, tööandja kordas töötajale töö jätkamise võimalust ja kirjeldas konkreetseid töid ( hageja vastus tl.34). 14.novembril 2008 oli hageja kostja juures, kostja esindaja võttis hagejalt vastu töösuhtega seonduvaid avaldusi (tl.8,9). Siit järeldub, et pärast väidetavat töösuhte lõppemise kuupäeva (12. või 13.november) ei teinud kumbki pool, s.h. tööandja 14.novembril toiminguid, mis väljendavad tahet töösuhe lõpetada: tööandja ei teinud töötaja töölepingule kannet töölepingu lõpetamise kohta, ei maksnud töötajale TLS § 77 lg.3 ettenähtud hüvitust, ei maksnud lõpparvet vastavalt TLS § 77 lg.-s 4 sätestatule. Tööandja selliselt käitudes ei loonud õiguslikku alust tähtajalise töölepingu lõpetamiseks. Tööandja, võttes töötajalt vastu vaid töösuhtega seotud avaldusi (puhkuseavaldused), signaliseeris töötajale sellega töösuhte jätkamise tahet. Kuna hageja juba enne 12. novembrit mõnda aega faktiliselt tööd ei teinud (tööl ei käinud), siis ei saa lugeda, et hageja töölt ärajäämine 13.novembril tähendab tema töölt ära jäämist TLS § 77 lg.4 teise lause tähenduses, mis annaks aluse tähtajalise töölepingu lõpetada sel põhjusel. Olukorras, kus tähtajalise töölepingu alusel töötajal tööseisaku tõttu (st tööandjast tulenevatel põhjustel) tööd ei ole, tuleb tööandjal eriti täpselt järgida TLS § 77 lg.1 sätestatud etteteatamistähtaegu ja teha töölepingut lõpetavad toimingud (TLS § 77 lg.4 teisest lausest tulenevalt) kohaselt. Praegusel juhtumil oli töötaja jaoks olukord nii enne 12.novembrit kui ka pärast seda ühetaoline- faktilist tööd ei olnud ja tööandja lubas peatset töö saamist. Sel põhjusel tuleb lugeda, et töösuhted jätkusid ka pärast lepingutähtaja möödumist nii nagu varemgi ja määratud ajaks sõlmitud tööleping muutus määramata ajaks sõlmitud töölepinguks TLS § 78 kohaselt. Sellisele seisukohale on asunud hageja (hagiavalduse teksti viimane lause tl.4), leides, et

Siin ei ole tegemist lepingu tähtaja muutmise nõudega, mis tuleks eraldi esitada ja mis on nüüdseks aegunud (nagu väidab kostja). Kohus osutab, et kuna lepingus ei ole märgitud ka tähtajalise töölepingu sõlmimise alust (näiteks konkreetset tööd, mille tegemise ajaks on leping sõlmitud) ega ka lepingu lõppemise kuupäeva, siis tuleb järeldada, et üheselt ei olegi lepingu lõppemise aeg kindlaksmääratav, kuna nii lepingu p.23 (tähtaja kestus) kui ka p.24 (katseaeg) on mõlemad 3 kuud. Oluline on, et tähtajaline tööleping ei lõpe iseenesest ja automaatselt kuupäeva saabumisega, kui pooled lepingu lõpetamise tahet faktiliste tegudega (sõnadega) või õigustoimingutega ei väljenda. Fakt, et tööandja koostas hiljem käskkirja selle kohta, et töösuhe on lõppenud katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, ei anna võimalust lugeda tõendatuks, et tegelikult tööandja luges töösuhte lõppenuks 12.novembril 2008 tähtaja möödumise tõttu. Väite, et tööleping on lõppenud tähataja möödumise tõttu 12.11.2008 on tööandja esitanud esmakordselt kohtumenetluses (vastus 20.03.2009 tl.24-27). Kostja esindaja väide kohtuistungil (tl.58), et kostja teatas 14. novembril kohale tulnud hagejale, et töösuhe on lõppenud tähtaja möödumisega, ei ole tõendatud ei faktiliselt ega õiguslikult: töösuhte lõpetamist ei ole vormistatud, ei ole makstud lõpparvet, töösuhte lõpetamine on vormistatud hiljem ja muul alusel. 4)on tõendatud, et tööandja ei kindlustanud töötajat tööga pärast 12.septembrit. Seda väidab hageja ja kostja võtab õigeks, et tegemist oli tööseisakuga. Töölepingu lõpetamine tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise tõttu toimub TLS § 82 kohaselt, mille lg.1 järgi töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette... Hageja ei ole tööandjale töölepingu lõpetamisest ette teatanud ega esitanud tööandjale avaldusi ega etteheiteid TLS § 82 korras ajal, mil töösuhe kestis, kuid tööd ei olnud. Seetõttu ei ole TLS § 82 tagantjärele rakendatav ja hageja nõue lõpetada temaga tööleping sel alusel tuleb jätta rahuldamata. Kuna tööleping hagejaga on lõpetatud ebaseaduslikult, tuleb hageja nõue rahuldada osas, milles ta palub töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist. TLS § 117 lg.1 sätestab: töölepingu ebaseaduslikul lõpetamsiel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Tööleping hagejaga oli muutunud TLS § 78 tõttu määramata ajaks sõlmitud töölepinguks, mille lõpetamist reguleerib TLS § 79. Kuna töötaja ei soovi tööle ennistamist, tuleb tööleping temaga lõpetada töötaja algatusel TLS § 79 lg.1 alates kuupäevast, mil tööandja tegi talle teatavaks töölepingu lõpetamises.o. 03.12.2008.

Hageja nõuab sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist, arvutades perioodiks 2 kuud 20 päeva (12.09-03.12.2008), summa 123 822 krooni. Kostja möönab, et hagejal on saamata töötasu perioodi eest kuni 12.11.2008 57 994 krooni (kostjale tl.65, kohtule 14.07.2009 kirjalikes seisukohtades). See saamata jäänud töötasu summa tuleb hagejale välja mõista kui kostja õigeksvõtul põhinev. Kuna hageja töölepingu lõpetamise päevaks on 03.12.2008, tuleb töötasu talle välja mõista ka peale 12.novembrit, s.o. 13.11.2008-03.12.2008, s.o. 15 tööpäeva eest. Võttes aluseks kostja esitatud töötasu suuruse – 39 150 krooni kuus (mis vastab ka töölepingus kokku lepitud 2500-le EUR-ile), on päevatasu 1864 krooni. Tasu 15 tööpäeva eest 15x1864=27960 krooni. Hagejal on saada puhkust 4 täistöökuu eest, mille järgi puhkusekompensatsioon on 9,32 päeva (4x2,33). Puhkusekompensatsioni summa 9,32x1864= 17372.48 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja nõuab hüvitist TLS § 117 lg.2 alusel kuue kuu keskmise palga ulatuses, s.o. 278 601 krooni. Kohus peab põhjendatuks hüvitise välja mõistmist kahe kuu töötasu ulatuses. Esmalt seetõttu, et hagi rahuldamise korral TLS § 82 alusel nagu nõudis hageja, ei saaks hüvitis ületada kahe kuu palka. Teiseks arvestab kohus, et hageja töösuhte kestuseks oli esmalt kokku lepitud kolm kuud. See pidi hageja häälestama sellele, et ta arvestaks töösuhte võimaliku ebapüsivusega. Veel märgib kohus, et TLS § 117 lg.2 järgi ette nähtud hüvitis vastab võrdluses Võlaõigusseaduses sätestatuga õiguskaitsevahendile kohustuse rikkumise korral ja on leppetrahvi laadse iseloomuga (VÕS § 162). Saamata jäänud töötasu väljamõistmisega hageja kasuks saab olulisel määral hüvitatud tema võimalik kahju ja tasumisele kuuluva hüvitise määrab kohus ulatuses, mis kompenseeriks tema tööta olemist ja distsiplineeriks tööandjat. Hageja on esitanud nõude maksta temale saamata jäänud töötasu välja kohe(tl.61). Selline nõue vastab TsMS § 469. TsMS § 469 sätestab viivitamatu täidetavuse tagatise vastu, võimaldades tunnistada otsuse viivitamatult täidetavaks ja tagatist nõudmata ka osaliselt, „kui täitmise edasilükkamine oleks sissenõudja suhtes ebaõiglane, eelkõige kui see raskendaks tema eluliste vajaduste rahuldamist...“ (lg.3). Summade maksmist temale kohe nõudis hageja ka juba kohtuistungil. Kohus leiab, et otsus tuleb tunnistada hageja avalduse alusel viivitamata täidetavaks summa väljamaksmise osas, mida kostja tunnistas- saamata jäänud töötasu 57 994 krooni. Kohus leiab, et hageja, kes on mitmeks kuuks jäetud ilma töötasust, vajab seda oma eluliste vajaduste rahuldamiseks. Selles osas võib viivitamatu täitmine toimuda ka tagatiseta TsMS § 468 lg.1 p.1 alusel kui summa, mille kostja õigeks võttis. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja ülejäänud osas jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus

TsMS § 163 lg.1 sätestab: hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas rahuldab kohus hagi osaliselt ja jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Sellist otsustust tehes lähtub kohus asjaolust, et hagejaks olev töötaja osales menetluses iseseisvalt ja kostjaks olev tööandja lepingulise esindaja vahendusel ja vastaspoole kulude panemine töötaja kanda oleks tema suhtes ebaõiglane. Kuna töötaja on riigilõivu tasumisest vabastatud selles nõudes Riigilõivuseaduse § 22 lg.1 p.1 alusel, mõistab kohus riigilõivu välja kostjalt riigi tuludesse TsMS § 162 lg.1, § 179 lg.1 alusel. TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohtunik Ü.Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.