TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võivad esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul avaldaja ja puudutatud isikud arvates kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

I ASJAOLUD

a. Avaldaja taotlus 18.05.2009.a Viru Maakohtule esitatud avalduse kohaselt T V on raske puudega inimene, kellel on diagnoositud raske psüühikahäire. T V ei saa iseseisvalt oma õigusi teostada ega enda eest hoolitseda. Ta vajab kõrvalabi olmeproblemide lahendamisel, juhendamist ja järelevalvet, kuna ei tule toime paljude igapäevaste toimingutega. T V võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda või teiste isimeste elile, tervisele või varale. T V elab koos ema L V, kes tegelikult hooldab T V, hoolitseb tema tervise ja tuleviku eest. Avaldaja on seisukohal, et T V varaliste ja isiklike õiguste kaitseks on vaja talle määrata eestkostjaks L V, kelle isikulised omadused ja võimed, avaldaja arvates, võimaldavad eestkostja kohustusi täita. b. Eksperdiarvamus Viru Maakohtu 20.05.2009.a määruse alusel viidi 30.05.2009.a läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis (akt nr 40 vaata tl 64-66) T V psüühilise seisundi hindamiseks seoses vajadusega määrata talle eestkostja. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti järgi T V kannatab kroonilise hingelise haiguse „differentseerimata skisofreenia“ all, millele viitavad hallutsinatsioonid ja luulumõtted, amorfsus ja paraloogiline mõtteviis, emotsionaalne püsimatus, kõrgenenud ärritatavus, mõni kord vallatu käitumine, seejuures impolsiivne. Oma tegude tagajärgi ei oska ette näha, oma seisundi suhtes kriitika on formaalne. Tatiana Vorobieva vaimne seisund ei võimalda tal adekvaatselt oma tegude tähendusest aru saada ega neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sh ka pisitehinguid. Ekspertide arvamusel T V vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. Vaimse seisundi tõttu pole soovitav teda ära kuulata nii kohtuistungil kui ka tema tavalises keskkonnas, kuna see võiks tekitada tema tervisele kahjulikke tagajärgi. Eestkostjaks määratud isik peaks T V igapäevaelu korraldama, langetama tema eest otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid, kaitsma tema õigusi. Ekspertide arvamusel vajaks T V eestkostet kuni järgmise psüühilise seisundi kindlaksmääramiseni. c. Kohtuistung 11.08.2009 Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja esitatud avalduse juurde. Eestkostet vajava isiku esindaja sõnul T V eestkostja määramine on eestkostetava huvides. Advokaadi sõnadel T V ja L V suhted on väga head.

L V kinnitas kohtule, et ta on teadlik eeskostja kohustustest ning on valmis neid täitma. Eestkostetava advokaat ja asjast puudutatud isikud toetasid Narva linna avaldust ja palusid määrata eestkostjaks L V.

II KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja, eestkostetava esindaja ja puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 40 (vaata tl 64-66) järgi kannatab T V kroonilise hingelise haiguse all, mille tõttu ta ei ole suuteline adekvaatselt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh ka pisitehinguid. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Ekspertide arvamusel T V suhtes tuleb kõne alla eestkostja määramine, kes peab aitama tal toime tulla kõigi olmeprobleemidega ja langetama tema eest otsuseid. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt PKS § 93 eeskoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkoste asutus. PKS § 95 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. TsMS § 525 lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada. L V on andnud oma kirjaliku nõusoleku eestkostjaks määramise kohta, samuti kinnitas ta kohtuistungil, et on teadlik eeskostja kohustustest ning on valmis neid täitma. Narva linna avaldusele lisatud arstitõendist (vaata tl 19) lähtuvalt L V tervislik seisund võimaldab temal eestkostjaks olla. Kohtuistungil ütles T V, et ta teab sellest, et ema hakkab tema eestkostjaks olla ning kinnitas, et ta on sellega täiesti nõus. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et T V eestkostja määramise vajadus on kohtumenetluse käigus tuvastatud, sest tema üle eestkoste seadmine on vältimatult vajalik, tagamaks isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitse. TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Lähtudes Sillamäe Linnavalitsuse avalduses, otsustas kohus määrata T V eestkostjaks L V viieks aastaks, s.o kuni 19.08.2014.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise.

TsMS § 526 lg 2 p 4 kohaselt tuleb isiku teovõime piiramise nõude lahendamisel kohtul otsustada, kas ja milliseid tehinguid saab piiratud teovõimega isik teha ilma eestkostja nõusolekuta. Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole T V võimeline iseseisvalt langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Eeltoodust tulenevalt välistab kohus T V õiguse teostada tsiviilõiguslikke tehinguid. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. TsMS § 526 lg 5 sätestab, et kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Arvestades asjaolu, et asja menetluses on tõendatud T V psüühilise seisundi tõttu võime puudumine realiseerida oma kodanikuõigusi, tuleb T V tunnistada teovõimetuks ka valimisõiguse osas ja ta kaotab hääleõiguse. TsMS § 531 lg 1 kohaselt eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Eelpooltoodu alusel ning juhindudes PKS § 93 lg 1, TsMS § 524 lg 5, § 525 lg 2, § 526, § 532 lg 1 ja 3, § 661 lg 2 rahuldab kohus avalduse.

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.