TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Menetluse käik 28.05.2009.a esitas Põltsamaa linn linnavalitsuse kaudu kohtule avalduse, milles palus määrata eestkoste Lxxxx Kxxxxxxx. Avalduse kohaselt pöördusid Lxxxx Kxxxxx lähedased linnavalitsusse, kuna olid mures Lxxxx Kxxxxx toimetuleku ja vaimse tervise pärast. xxxxx Kxxxx näegi toas ja maja juures (n.t katusel) inimesi, keda tegelikult ei ole ja on seetõttu korduvalt kutsunud politsei. Samuti on ta neid kujutletavaid isikuid rünnanud. Lxxxx Kxxxx kahtlustas enda tagant varastamises, mistõttu peitis asju, dokumente ja raha ja ei leidnud neid hiljem üles. On kahtlustanud kujutletavaid isikuid enda mürgitamises ning on ise püüdnud 2-aastasele lapselapselapsele anda lusikaga rahusteid. Samuti jättis ta korduvalt sisselülitatuks pliidi ning välikäimlasse minnes ei leidnud üles koduust. Teda abistada püüdvate hooldajatega on tal tekkinud konfliktid ja need on keeldunud tööst. Lxxxx Kxxxx oli hooldusel ka Pxxxxxxxxx Hooldekodus, kuid pere tõi ta sealt tema soovil tagasi, sest tal tekkisid seal suhtlemisprobleemid. 2009.a veebruari lõpus paigutasid lähedased Lxxxx Kxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx hooldusosakonda, sest ta ei saanud kodus üksi enam hakkama. Hooldusosakonnas tekkisid tal algul samuti konfliktid ja ta keeldus võtmast ravimeid. Ta paigutati üksikpalatisse, kus ta rahunes. Seoses sellega, et ta ei saa enam iseseisvalt hakkama enda eest hoolitsemise ja liikumisega ning tal on mäluhäired ja luulud, leidis avaldaja, et Lxxxx Kxxxxxxx tuleks määrata eestkoste ja eestkostjaks sobiv isik on LxxxxxKxxxxx tütar Exxx Uxxxxxx. Kohus määras Lxxxx Kxxxxx suhtes ekspertiisi. Kohus korraldas 06.09.2009.a Lxxxx Kxxxxx ärakuulamise tema viibimiskohas, mille käigus Lxxxx Kxxxx vastas kohtu küsimustele, kuigi enamikele püüdis anda üldisi vastuseid ja täpsustamisel jäi vastamisega hätta. Orienteerus oma isikus. Sugulaste osas rääkis algul kahest lapsest, siis aga kolmest. Teatas, et usaldab tütart ja et tütar on õige isik eestkostjaks. Orienteerus kohas, kuid ei osanud öelda, kaua on hooldusosakonnas viibinud. Ajas ei orienteerunud. Möönis, et on haige ja ise hakkama ei saa, kuid leidis, et kodus oleks ikka parem aga et seal ei saa teda keegi aidata. Kui kohus andis Lxxxx Kxxxxxxe võimaluse asjasse puutuva kohta küsimusi esitada, siis jutustas loo rahast, mis muutus paberilipakateks ja küsis, et kuidas sai see nii juhtuda. Oma vara osas ülevaadet ei omanud. Kohus kuulas 10.08.2009.a ära avaldaja, Lxxxx Kxxxxx esindaja ja Exxx Uxxxxxx. Avaldaja jäi avalduse juurde ja esindaja toetas avaldust. Avaldaja ja esindaja leidsid, et eestkoste tuleks määrata kõigi LxxxxxKxxxxxx asjade ajamiseks ja huvide kaitseks. Esindaja leidis, et eeskoste tähtajaks tuleks määrata 5 aastat. Exxx Uxxxxxx kinnitas oma valmisolekut asuda eestkosjaks ning kohus selgitas välja, et ta oli kursis Lxxxx Kxxxxx tervise ja varalise olukorraga. Kohtu seisukoht: Kohus, uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid ja lg 2 teine lause sätestab, et alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Eksperdi poolt kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 51/09 esitatud arvamuse kohaselt (t lk 31-34) ei esine Lxxxx Kxxxxxx vaimuhaigust ega nõrgmõistuslikkust. Tal esineb nõdrameelsus ehk dementus, mis väljendub tugevates mälu ja intellekti häiretes ning võimetuses toime tulla igapäevaelu korraldamisega. Ekspert leidis, et Lxxxx Kxxxx ei suuda

kestvalt oma tegudest aru saada ega neid juhtida. Lxxxx Kxxxxx psüühiline seisund ei võimalda tal teha iseseisvaid tegusid ja teostada vailimisõigust. Ekspertiisiaktis on antud ülevaade Lxxxx Kxxxxx tervislikust seisundist. Eksperdi arvamuse kohaselt vajab Lxxxx Kxxxx eestkostet enamike ülesannete täitmiseks ja igapäevaelu ning ravi korraldamiseks. Lxxxx Kxxxxx suhtes 29.12.2004.a koostatud Arstliku ekspertiisi otsusest (t lk 12) nähtub, et Lxxxx Kxxxx vajab ööpäevaringset kõrvalabi hügieenitoimingutes, riietumisel, liikumisel ning samuti vajab ta järelevalvet, sest võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda või teiste isikute elule, tervisele või varale. Eeltoodud tõendite ja kohtu poolt isiklikult vahetult kogetu põhjal asub kohus seisukohale, et Lxxxx Kxxxxxxx tuleb määrata eestkostja. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt juhul, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Lxxxx Kxxxxxx esineb nõdrameelsus ehk dementsus. Kohus leiab, et psüühilise seisundi tõttu ei ole Lxxxx Kxxxx võimeline adekvaatselt aru saama situatsioonidest, kuhu ta satub, tõlgendab teiste isikute tegusid vääralt ning ravimite mõjuta kujutab ette ka olukordi ja isikuid, keda tegelikkuses ei eksisteeri. Nimetatud asjaolud takistavad LxxxxxKxxxxxx tegelikule olukorrale vastava tahte kujundamist ning samuti on häiritud tema võime hinnata oma tegude ja otsustuste tagajärgi. Seoses tervisliku seisundiga vajab ta pidevat ravi, kõrvalabi ja hooldust. Kohus leiab, et eelnimetatud takistuste tõttu ei ole Lxxxx Kxxxx võimeline kaitsma oma õigusi ja realiseerima kohustusi ning ei tule iseseisvalt toime oma igapäevaelu ja vajaliku ravi korraldamisega. Perekonnaseaduse § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimetu isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Perekonnaseaduse § 95 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Kohus leiab, et Lxxxx Kxxxxx eestkostjaks tuleb määrata tema tütar ExxxxUxxxxxx, kes on andnud ka vastava kirjaliku nõusoleku (t lk 9). Exxx Uxxxxxx on isikuomadustelt eestkostjaks sobiv isik ja emotsionaalselt valmis eestkostja ülesandeid täitama. Lxxxx Kxxxx ise leidis, et tütart ta usaldab ja tütar võiks tema asju ajada. Kohus leiab, et Exxx Uxxxxxx on sobiv eestkostjana oma ema õigusi ja huve kaitsma. Lxxxx Kxxxxx poeg, Axxx Sxxxxxtoetas Lxxxx Kxxxxxxx eestkoste seadmist ning oli nõus, et eestkostjaks määratakse Exxx Uxxxxxx (t lk 19). Tulenevalt Lxxxx Kxxxxx psüühilisest seisundist ja eksperdiarvamusest ei pea kohus võimalikuks lubada tal iseseisvalt tehinguid teha ega pea vajalikuks eestkostja ülesannete ringi piirata. Kohus selgitab, et TsMS § 526 lg 4 kohaselt annab eestkoste seadmise määrus eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. PrkS § 98 lg 2 sätestab, et eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Eestkostja tegevusele on seatud teatud piirangud, mis on sätestatud Perekonnaseaduse § 99-100. TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Ekspert on asunud seisukohale, et LxxxxKxxxx vajab eestkostet viie aasta jooksul. Avaldaja ja Lxxxx Kxxxxx esindaja nõustusid selle seisukohaga. TsMS § 526 lg 3 seab eestkoste kestusele piiranguks viis aastat määruse tegemisest alates. Kohus on seisukohal, et arvestades

Lxxxx Kxxxxx tervislikku seisundit ja vanust, tuleb eestkoste määrata maksimaalse pikkusega, s.o viieks aastaks. Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka TsMS § 526 lg 3 ja 528, mille kohaselt tuleb enne käesolevas määruses nimetatud eestkoste tähtaja möödumist otsustada, kas Lxxxx Kxxxx vajab jätkuvalt eestkostet ja esitada vastav avaldus kohtule. Kohtukulude jaotus TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Avalduse esitamisel on riigilõivu 200 krooni tasunud Lxxxx Kxxxxx tütretütar Exxxxx Kxxxxxxxxxx. Tasutud riigilõiv jätta LxxxxxKxxxxx kanda tulenevalt TsMS § 172 lg 1, kuna tema on isik, kelle huvides menetlus toimub. TsMS § 172 lg 3 teine lause sätestab, et isikule eestkostja määramise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus muud menetluses tehtud (ekspertiisi ja esindaja kulud) riigi kanda.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.