Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

algatusel seadusepäraselt, puudub hagejal õigus nõuda temaga sõlmitud töölepingu formuleeringu muutmist ja hüvitust 6 kuu palga ulatuses. Kostja ei ole hageja tööraamatut kinni pidanud. Pärast VÕS jõustumist on TLS § 119 lg kohaldamise eeldused muutunud, kuna varasemalt lähtuti asjaolust, et töötaja ei saanud tööle asuda, kui tal ei olnud uues töökohas esitada tööraamatut ja seetõttu oli põhjendatud hüvitise maksmine kuni tööraamatu kätteandmiseni. See on hea usu põhimõtetega vastuolus, kui tööandja peaks maksma hüvitist tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest, kuigi töötaja pole seeläbi kahju saanud. Alates 01.07.2002a tuleb õiguskaitsevahendite kohaldamisel lähtuda ka VÕS sätetest. VÕS § 115 lg 1 järgi tuleb töötajal tõendada tööraamatu kinnipidamisega talle tekitatud kahju. Kostja vaidleb vastu ka sellele, et hageja väitel on kostja maksnud talle aprillikuu töötasu ja lõpparve välja 19.juunil 2008 ja et kostjal on tasumata hagejale 2007a töötatud 175 ületunni eest. Hageja ei ole oma väiteid tõendanud. Kui tinglikult nõustuda hageja väitega, et lõpparve oleks pidanud välja maksma 17.07.2008a ja seda tehti 19.07.2008, siis kostja on viivitanud kaks, mitte kolm päeva. Kohus palus hagejal esitada kohtule tõendid, millega ta oma väiteid kinnitab ja nõuete numbriline arvutus (tl.20). Hageja vastas kohtule (tl.21-23), et kostja poolne nõusolek tema puhkusele lubamiseks oli suusõnaline, vastasel juhul oleks ta tööd jätkanud ja jäänud puhkusele muul ajal. Hagejal palub tehtud ületundide tõendamiseks kohtul kostjalt välja nõuda 2007a palgaarvestuse aluseks olnud tööajatabelid. Tõendina aprilli töötasu ja lõpparve laekumisest hageja pangakontole 19.06.2008a esitas hageja tõendina oma pangakonto väljavõtte (tl.24-26). Numbriliselt nõudeid, mida kohus palus, ei esitatud. Kohtu nõudmisel esitas kostja 2007a palgaarvestuse aluseks olnud tööajatabelid (tl.34-38). U.Jxxxxx saatis 08.12.2008a kohtule selgituse, et osad ületunnid lubati omanike poolt hiljem välja maksta, kuid vahepeal muudeti firma nime. Uue töölepingu sai ta alles 2008a alguses kätte, kuna oli vahepeal komandeeringus Soomes, kus allus Oxxx Mxxxxxxx ja kes kinnitas, et ületunnid saavad makstud. Hageja on toonud välja kuude kaupa 2007a jaanuar- juuli tehtud ületunnid, mis on tehtud MC-Sales all töötades ja mille kohta tööajatabelit ei ole( tl 42-47)). Kohtuistungil 19.jaanuaril 2009a avaldab hageja, et jääb hagis esitatud nõuete juurde (tl.5961). Tal oli kindel kuupalk: 10 000 krooni kuus. Saamata on ületundide eest tasu ja haigusrahad, tööraamatut pole siiani kätte saanud. Hageja ei oska siiani numbriliselt nõuete suurusi välja tuua. Hageja väitel muutis firma, kus ta töötas: MC Sales augustis 2007a oma nime, uueks nimeks sai Hüdrometall OÜ, omanikud jäid kõik samaks. Hageja töös ei muutunud seetõttu midagi, ta töötas endiselt edasi, uuele töölepingule kirjutas ta alla 2008a kevadel. Ületundide eest maksti Soomes 7 EUR/ tund, Eestis 4EUR( 68 eek)/ tund. Töötundide kohta pidas hageja ise arvestust ja esitas sellekohta igakuiselt aruanded tööandjale. Soomes läksid kirja ainult 8 tunnised tööpäevad, ületunnid on tehtud kõik Eestis. Hageja selgitab, et kuna kostja ei ole alates augustist 2007a talle palgalipikuid andnud, ei oska ta täpset nõuet öelda. Puhkuseavalduse esitas hageja Axxx Oxxxxxxx, kes oli tema puhkusele jäämisega nõus. Vallandamise käskkirja vormistas Jxxxx Hxxxxxx, kes teatas sellest hagejale 18.06.2008a.telefoni teel. Hageja sai selle samal päeval tööandja kontorist kätte. Hageja esitas tõendid selle kohta, et ta pöördus Soomes arstile (tl.56-58). Kostja esindaja kinnitab, et puhkuseavaldus oli hageja poolt jäetud 13.06.2008a Axxx Oxxxxx lauale, kes leidis selle hiljem ja kindlasti ei ole ta lubanud hagejal puhkusele jääda. Kostja es avaldab, et on Hüdrometall Oü esindaja ja ei oska öelda nende seost MC Salesiga, kuid arvab, et mingit õigusjärglust ei olnud. Kohus lükkas asja arutamise edasi, andes hagejale tähtaja täpse nõude suuruse esitamiseks ja Haigekassast andmete saamiseks, kas ja mille eest hagejal haigusraha saamata on ja paludes kostjal esitada hageja palga arvestuse käik.

Kostja esitas U.Jxxxxxx palgaarvutuse (tl.63). Kostja esitas tõendid selle kohta, et 2008 juunis-juulis tegi kostjaettevõte tellimustöid (tl.69-74) ja tööajagraafikud, mis tõendavad ületundide tegemist kostja töötajate poolt (tl.75-77). Eesti Haigekassa vastas kohtule U.Jxxxxxx töövõimetuslehtede esitamise kohta (tl.78). Hageja esitas põhjenduse, miks ta soovib haiguslehtede eest saamata jäänud raha: tööandja on esitanud haiguslehe Haigekassale puudulikuna- ilma tööõnnetusraportita ja Haigekassa maksis haiguslehe välja 80% ulatuses töötasust, tööõnnetuse puhul oleks saanud 100%. (Tl.79). hageja esitas ka oma keskmise päevatasu, puhkusekompensatsiooni ja haigushüvitise arvutuse (tl.80-82), koopia töövõimetuslehest (tl.86). 03.03.2009 esitas hageja oma nõuete rahalise arvutuse (tl.89): puhkuse kompensatsiooni vaheraha 6992 krooni, haigusleht 1 ja 2 saamata raha 8054 krooni, tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest 260 päeva 272 644 krooni, hüvitis 6 kuu keskmise töötasu ulatuses 135 900 krooni, viivis aprillikuu töötasu väljamaksmisega viivitamise eest 43 päeva võrra 1198 krooni, 175 ületundi 17850 krooni, lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 2097 krooni. Kokku nõude rahaline suurus 444 735 krooni. Kohtuistungil 04.märtsil 2009 jäi hageja kirjalikult esitatud rahalise nõude juurde. Tööandja ei pannud tööõnnetust tööõnnetusena kirja, sellepärast sai hageja raha vaid 80%. 15.-21.2008 haiguslehe eest on raha üldse saamata. Hageja seletab, et tal oli tööõnnetus Soomes 15.aprillil 2008, väänas jala välja. Sai Soomes esmase haiguslehe ja see jäi Soome tööandja kätte. Hageja sai sellest koopia ja esitas kohtule. Hageja ei ole tööandjalt Soomes haiguslehte küsinud. Arstil käis ta Soomes ja ta ei tea, kas seal tööõnnetus fikseeriti, keelest ta aru ei saa. Eestis läks arstile 22.aprillil 2008. Tööraamatu kätteandmisega on viivitatud alates 18.06.2008 kuni tänaseni. 27.veebruaril hageja helistas tööandjale ja küsis, millal tööraamatu kätte saab. Tööandja ütles, et Soomes ei ole niisugust asja nagu tööraamat. Hageja ei küsinud tööraamatut posti teel. Hageja ei ole saanud oma igakuiseid palgalipikuid ja lõpparve kohta ka paberit ei ole. Hageja arvates peaks ta puhkuseraha olema saanud 10 kuu eest, kuid ta ei tea, kas on saanud selle. Hageja arvates pidi ta lõpparve ja puhkuseraha koos saama, kuid arvab, et ei ole saanud. Hageja sõnul ei saa ta Soomest töövõimetuslehte kätte, et kostjale esitada. Kostja esindaja väitel on kostja saanud hageja töövõimetuslehe ja selle on Haigekassa 16.mail 2008 välja maksnud. Varasemat haiguslehte ei ole esitatud ja haigekassale on vajalik esitada originaaldokument. On küll muude haigustega seoses olnud haiguslehti. Kostja lubab selgitada, kus on hageja Soome haiguslehe originaal ja esitab selle. Kostja eitab, et Soomes toimus tööõnnetus. Hageja on esitanud kostjale esmase haiguslehe ja eelnevast haiguslehest kostja midagi ei tea. Kostja esitas täiendavad vastuväited hagile (tl.97-98). Kostja on seisukohal, et hageja ei ole oma nõudeid põhjendanud ega tõendanud. RP Konsult OÜ poolt 26.02.2009 koostatud arvutused ei ole kontrollitavad: p.1 arvutatud brutopalk ei vasta tõele. Hageja ei ole tõendanud, et aluseks oleks võetud summad, mille järgi arvutatakse keskmine palk ja puhkusehüvitis. P.2 arvutused puhkusekompensatsiooni ja keskmise päevapalga leidmise kohta ei ole õiged. Andmed haiguspäevade ja töötatud tööpäevade kohta ei ole õiged ja on tõendamata. Hageja ei ole esitanud kostjale töövõimetuslehte ajavahemiku 15.-21.aprill 2008 kohta. Hageja ei ole esitanud asjaolusid ega põhjendanud, millisel õiguslikul alusel on tal õigus saada 100% töövõimetushüvitist perioodil 15.aprill- 25.mai 2008 ja miks seda peab maksma kostja. Haigushüvitise ja puhkusekompensatsiooni nõue on esitatud 4.märtsil 2009, lõpparve maksti hagejale välja 19.juuni 2008. On möödunud TLS § 143 lg.1 sätestatud neljakuuline tähtaeg ja hageja nõuded on aegunud. Hageja teatas, et tal ei ole täiendusi esitada (tl.91). Soovib allkirja ja pitsatit kättesaadud tööraamatusse.

KOHTU SEISUKOHAD

Töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmise ja hüvise nõue kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kohus lahendab asja Töölepingu seaduse alusel, mis kehtis kuni 30.juunini 2009. Selle TLS § 86 p.6 sätestab: tööandja võib lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist p.6: töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel. TLS § 106 järgi töölepingu lõpetamisel § 86 p.6-8 ettenähtud alustel on tööandja kohustatud järgima distsiplinaarkaristuste määramiseks seadusega kehtestatud korda. TLS § 103 lg.1, lg.2 järgi on tööandjal õigus lõpetada § 86 p.6 alusel tööleping, kui süütegu häiris tööd,... ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. „Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus“ sätestab distsiplinaarsüüteod, distsiplinaarkaristused ja nende määramise korra. TDVS § 8 lg.1 järgi distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena tegi kindlaks, et Uxxxx Jxxxxxxxxe käskkirjas 16.06.2008 etteheidetud süütegu (tl.9)- tööle mitteilmumine 16.juunil 2008 leidis aset. Käskkirjas kirjeldab tööandja U.Jxxxxxx süüteo tagajärgi: süütegu häiris OÜ Hüdrometall tööd, oli vaja otsida asendaja, tellitud tööd jäävad tegemata ja kohustused klientide ees täitmata. Kohtuistungil tunnistaja A.Oxxxxxxx ütlused kinnitavad töö häiritust: parajasti oli kaks autot sees, millele oli vaja pealisehitust teha, see oli tähtajaline töö ja ehk umbes nädala pärast oleks siis tööline puhkusele saanud. Ühe auto peale oli vaja kaht meest, Jxxxxxxx oli kõik oma käe järgi säetud ja Jxxxxxxxpuudumise tõttu pidid teised pikemaid päevi tegema. Töötajaid oli koos Jxxxxxxxx viis. Kostja on esitanud Tl.69-74 lepingud ja aktid, millest nähtub, et metsaveoauto pealisehituse tööd on olnud tähtajalised. U.Jxxxxx kinnitab 26. juuni kohtuistungil ka ise, et neid autosid tehti juba siis kui ta tööl oli ja et olid tähtajalised tööd. Need tõendid tõendavad, et tööandja töö oli Jxxxxxx töölt ärajäämise tõttu häiritud ja oli ohustatud tellimuste täitmine. Uuritud tõendid tõendavad, et U.Jxxxxx 16.juunil puhkusele jäämiseks tööandjalt nõusolekut ei küsinud ega selleks tööandjalt luba ei saanud. Ta jättis puhkuseavalduse 13.juunil päeval (reedene päev) töökojajuhataja lauale. Töökojajuhataja leidis selle 16.juunil (esmaspäeval), mil Jxxxxx tööle ei ilmunud. Seega ei ole õige hagiavalduses esitatud väide, et „Kostja oli teadlik töötaja puhkusele minekust ning aktsepteeris seda 16.juunil kui hageja esitas puhkuseavalduse“. Tunnistaja A.Oxxxxxx ütlustega on tõendatud, et puhkuseavaldused edastati Tallinnasse, tunnistaja ei ole puhkusele minekuks loa andja. Jxxxxxx puhkusele minekust oli küll varem juttu, kuid mitte kuupäevast 16.juunist. Kiirel ajal puhkusele minna ei saa. Kui Jxxxxx oleks Oxxxxxxxx puhkuseavalduse esitanud, siis oleks konkreetselt läbi räägitud. Tööandja on kvalifitseerinud U.Jxxxxxx töölt ära jäämise jämeda töökohustuste rikkumisena. Kohus leiab, et selline hinnang ei ole vastuolus TDVS § 8 lg.1 nõuetega. Töötajale oli teada, et käsilolev töö on tähtajaline, töökojas oli koos Jxxxxxxxx ainult 5 töölist ja töökorralduse järgi oli Jxxxxxxx teha kindel töödelõik (hüdraulikatööd). Seetõttu on mõistetav, et töö ümberkorraldamise vajadus ühe töötaja ootamatu ärajäämise tõttu häirib oluliselt tööd ja seab ohtu või muudab võimatuks lepingute tähtajalise täitmise. Neil asjaoludel on U.Jxxxxxxxtöölt ärajäämise lugemine jämedaks töökohustuste rikkumiseks põhjendatud ja kohtul pole alust TLS § 144 rakendamiseks.

„Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse „ § 28 lg.1 ( kuni 30.06.2009 kehtinud redaktsioonis) sätestas: Ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Kohus on seisukohal, et U.Jxxxxxx asjas esinesid TLS § 86 p.6 sätestatud alused töölepingu lõpetamiseks, distsiplinaarkaristuse vormistamine on toimunud TDVS § 6, § 8, § 11 ja § 12 lg.3 nõudeid järgides. Puudub alus töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmiseks, hageja vastava nõude rahuldamiseks, hüvitise käsitlemiseks ja väljamõistmiseks (hageja nõude kohaselt 135 900 krooni) TLS § 117 alusel. Hageja nõue tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest keskmise palga saamiseks 260 päeva eest. Uuritud tõendid tõendavad, et U.Jxxxxx ei saanud tööraamatut tööandjalt kätte TLS § 74 lg.2 määratud ajal- töölepingu lõpetamise päeval. Ta sai tööraamatu kätte kohtumenetluse ajal pärast 04.märtsi 2009. Seega on olemas formaalsed alused TLS § 119 lg.1 alusel keskmise palga nõudmiseks iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. Hageja on esitanud nõude palga saamiseks 260 päeva eest summas 272 644 krooni. Kostja arvates ei takistanud tööraamatu puudumine hagejal töölepingu sõlmimist, tööle asumist ega ole esitatud tõendeid kahju tekkimise tõttu hagejale neil alustel. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada oma seisukohad ja tõendid nende väidete ümberlükkamiseks (tl.20), hageja midagi ei esitanud. Hageja andis seletuse, et ta on tööl töölepingu alusel alates detsembrist 2008, juunist kuni detsembrini 2008 tegi töid n.ö. mustalt, kuna tööraamatut polnud. Kohus on seisukohal, et hageja faktiline töötamise olukord osutab, et tööraamatu puudumine ei ole osutunud hagejale takistuseks töösuhte loomisel. Tema puhul on uute tööandjate juures rakendatud erinevaid töösuhte vormistamise viise – on töötanud töösuhet vormistamata, praegu töötab töölepingu alusel. TLS § 28 järgi on töölepingu sõlmimine kohustuslik, töötaja tegelik tööle lubamine on võrdsustatud töölepingu sõlmimisega. Seega on töösuhte aluseks tööleping, mitte tööraamat ja tööraamatu puudumine ei ole ka seadusest tulenevalt takistuseks tööle asumisel. Kahju töötajale tööraamatu puudumise tõttu tekkinud ei ole, mistõttu puuduvad VÕS § 115 sätestatud eeldused kahjuhüvise nõudmiseks tööraamatu puudumise tõttu. Töötaja küsis tööraamatut tööandjalt 27.veebruaril 2009, tööandja ei ole keeldunud tööraamatu kätteandmisest, käesolevaks ajaks on tööraamat hagejal käes. Kõigil neil asjaoludel leiab kohus, et tööandja ei ole hageja tööraamatut süüliselt kinni pidanud ega keeldunud selle kätteandmisest. Tööraamatu puudumisest ei ole hagejale tekkinud kahju ja kohus ei pea õigustatuks ei VÕS § 115, VÕS § 127 ega TLS § 119 lg.1 alusel keskmise palga väljamõistmist. Haigushüvitise summas 8054 krooni väljamaksmise nõue . Hageja nõue tugineb kahele alusele: haigusleht perioodi eest 15.04.2008-21.04.2008 on Haigekassale esitamata ja perioodi 22.04.2008-25.05.2008 eest on hageja saanud hüvitist 80% ja saamata on 20% (tööõnnetuse tõttu).

Kohtuliku uurimise käigus uuritud tõendid ei tõenda, et hageja on tööandjale esitanud haiguslehe perioodi 15.-21.04.2008 eest. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et Euran Hydrauliikka ja Metallirakenne OY töötaja Uxxxx Jxxxxx on pöördunud arstile 15.04.2008 samal kuupäeval toimunud juhtumi tõttu (tl.56-58). Esmane haigusleht on välja antud töövabastuse perioodi kohta 22.04.2008-25.05.2008 (tl.86). Kostja kinnitusel on temale esitatud esmane haigusleht, mille ta on Haigekassale väljamaksmiseks esitanud. Muid haiguslehti talle esitatud ei ole. Faktist, et töövõimetusleht (tl.86) on välja antud esmase töövõimetuslehena, järeldab kohus, et sellele eelnenud haiguslehti Eestis välja antud ei ole. Hageja seletas kohtus, et ta pöördus Soomes arstile 15.aprillil ja rohkem pöördunud ei ole. 3 soomekeelset paberit on hageja saanud Soomest arstilt faksi teel. (kohtuistungil tl.60,61). Sellest tuleb järeldada, et ta pole haiguslehte Soomest saanud ja järelikult pole saanud seda ka tööandjale esitada. Hageja ei ole kinnitanud ega tõendanud, et ta tööandjale (kostjale) on töövõimetuslehe esitanud. Ravikindlustuse seaduse § 53 lg.1 sätestab: Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse töövõimetuslehe alusel. Kui käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 või lõigetes 2–4 nimetatud kindlustusjuhtum leiab aset kindlustatud isiku välisriigis viibimise ajal, asendab töövõimetuslehte välisriigis isikut ravinud arsti või hambaarsti väljastatud tõend. Eesti Haigekassa vastusest kohtu päringule (tl.78) nähtub, et perioodi 15.-21.04.2008 kohta Haigekassale Uxxxx Jxxxxxx töövõimetuslehte esitatud ei ole. Kohus on seisukohal, et Uxxxx Jxxxxxxx kui kindlustatud isikul tuleb soovi korral tööandjale esitada tõendid, mis tõendavad tema töövõimetust perioodil 15.-21.04.2008. Ravikindlustuse seaduse § 53 lg.5 järgi võib töövõimetuslehe Haigekassale esitada ka kindlustatud isik ise. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on Uxxxx Jxxxxxx tööandja selle kindlustusjuhtumi puhul olnud Euran Hydrauliikka ja Metallirakenne OY. Ajutise töövõimetuse hüvitist maksab Haigekassa. Ajutise töövõimetuse hüvitise saamise nõude rahuldamiseks tööandja vastu puudub õiguslik alus. Kui töötajale on tekkinud kahju seetõttu, et tema õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist on lõppenud (Ravikindlustusseaduse § 53 lg.4), on võimalik vastava kahju hüvitamise nõude põhjendamine ja esitamine kahju tekkimises süüdi oleva isiku vastu. Kostja ei ole hageja töövõimetust perioodil 22.04.2008-25.05.2008 vormistanud kui tööõnnetust, mistõttu hagejale ei ole makstud töövõimetushüvitist Ravikindlustusseaduse § 54 lg.1 p.6 määras, s.o. 100% ulatuses töötasust. Hageja väitel oli tegemist 15.aprillil Soome Vabariigis toimunud tööõnnetusega. Kostja eitab tööõnnetuse toimumist ja kostjal hüvitisekohustuse olemasolu. Kohus on seisukohal, et kostja, esitades hageja töövõimetuslehe 22. aprill-25.mai 2008 Haigekassale, on sellega kinnitanud, et töövõimetuse tekkimise ajal oli hageja töösuhtes kostjaga. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et hagejaga toimunu oleks registreeritud tööõnnetusena või et seda oleks uuritud „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse“ § 14 lg.1 p.6, § 24 sätestatud korras. Seetõttu ei saa kohus lugeda tõendatuks, et 15.aprillil 2008 on toimunud hagejaga tööõnnetus, mis annab talle aluse nõuda ajutise töövõimetuse hüvitise maksmist 100% ulatuses töötasust ja sellel alusel esitatud hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Samas on hageja poolt esitatud asjaolusid, mis nõuavad tähelepanu pööramist hagejaga 15.04.2008 juhtunule. Kuna asjaolud osutavad, et toimunut ei ole „Töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse“ § 24 nõuete kohaselt uuritud ega registreeritud, siis esitab kohus sellekohase informatsiooni riikliku järelevalve teostajale Tööinspektsioonile (§ 25 lg.1). Töötatud 175 ületunnitöö eest saamata jäänud tasu nõue 17850 krooni. Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks seletuse (tl.42), millest nähtub, et OÜ MCSALES raames tehtud ületunnid 2007.a.a esimesel poolaastal (155 tundi) on tasustamata. Tööajatabelit nende kohta pole, ülemus on öelnud, et kõik tunnid peavad saama makstud. Võib-olla on Axxx Oxxxx need maha tõmmanud, ta ütles, et on ülepakutud tunnid. Hageja kinnitab kohtuistungil 19.01.2009, et ta ise pidas ületundide üle arvestust, täitis selle kohta tabelid ja andis tööandja (Axxxx Oxxxxx) kätte. Ületunnid on kõik Eestis tehtud. 20 ületundi on tehtud augustis Hüdrometalli ajal. Kostja vaidleb nõude asjaoludele vastu. Hageja taotlusel nõudis kohus kostjalt välja tööajatabelid 2007.a. kohta, mis olid palga maksmise aluseks. Kostja esitatud tööajatabelitest (tl.34-38) august kuni detsember 2007 hageja ületunde ei nähtu. Hageja esitas tööajatabelid august-detsember 2007 (tl.43-47), millesse on sisse kantud ületunnid augustis 20 tundi ja detsembris 5 tundi. Tunnistaja A.Oxxxxxx ütlustest nähtub, et töötajad täitsid ise oma tööajatabeleid, kuhu nad kandsid sisse ka ületunnid. Tunnistaja kontrollis tabelid üle ja usaldas mehi. Tunnistajale teadaolevalt on kõik ületunnid makstud, neid maksti iga kuu kui ületunde tehti. Ületunde tehti kiirete tööde ajal. Ületundide arvestuse saatis tunnistaja raamatupidamisele, tegelikku tasustamist ta siiski ei tea. „Töö- ja puhkeaja seaduse „ (kehtis kuni 01.07.2009) § 7 lg. 6 järgi Tööandja on kohustatud pidama ületunnitöö arvestust iga töötaja ja iga ületunnitöö juhu kohta eraldi. § 14 lg.1 järgi on tööandja kohustatud pidama kõigi töötajate tööaja arvestust. Ületundide eest tasu nõudmine põhineb hageja väitel, et hageja on teinud ületunde, mille eest kostja on jätnud tasu maksmata. Kostja väitel ei ole hageja teinud rohkem ületunde kui need, mille eest on talle tasutud. Uuritud tõenditest nähtub, et tööandja pidas tööaja arvestust töötaja poolt tööandjale esitatud andmete alusel, kontrollides töötaja esitatud andmete vastavust tegelikkusele. Kohtule esitatud tööajatabelite võrdlusest (nt augustikuu ja detsembrikuu 2007) nähtub, et tööandjale töö käigus esitatud andmed ja kohtumenetluse käigus esitatud andmed on erinevad. Tööandjale töö käigus esitatud andmed (mis on tööajatabelite aluseks) on töökojajuhataja Oxxxxxx poolt üle kontrollitud. Kohus leiab, et töötaja poolt tööajaarvestuse vaidlustamine rohkem kui aasta hiljem on loonud olukorra, kus tehtud töötundide (s.h. ületundide) arvestus ei ole usaldusväärselt kontrollitav. Esitatud tõendid tõendavad, et kostja on hagejale makseid ületundide eest teinud (hageja kontoväljavõte tl.25-26). Tunnistaja Oxxxxx ütlustega kinnitab, et ta igakuuliselt kontrollis töötajate töötunde ja fikseeris need. Seetõttu leiab kohus, et hageja väited, et tegelikult on tal tehtud ületunde palju rohkem, ei ole usaldusväärsete tõenditega tõendatav. Lisaks sellele: ka hageja avalduses märgib, et tegemist on OÜ MC-SALES raames tehtud ületundidega, mille kohta tööajatabeleid pole. Samas nähtub kontoväljavõttelt (tl.25), et sellest ettevõttest on hageja saanud 31.07.2007 lõpparve. Hageja nõue Hüdrometall OÜ vastu ületundide eest tasu saamiseks OÜ MC-Sales eest tuleb jätta rahuldamata. Nõue lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 2 päeva keskmise palga saamiseks 2097 krooni.

Tööandja lõpetas töötajaga töölepingu käskkirjaga 16.juunist 2008, töölepingu lõpetamise päev 17.juuni 2008 (tl.9). Lõpparve on hagejale välja makstud 19.06.2008 (tl.26). TLS § 74 lg.2 järgi pidanuks tööandja maksma töötajale lõpparve 17.juunil. TLS § 119 lg.2 järgi on lõpparve kinnipidamisel tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest.... Kostja on lõpparve väljamaksmisega viivituses 2 päeva, mille eest hüvitis 2x1048.63 krooni=2097 krooni, mille kohus hagejale välja mõistab. Kohus võtab keskmise päevapalga arvutamisel aluseks hageja poolt esitatud arvutused (tl.81), mis on tehtud sellekohase Vabariigi Valitsuse 15.08.2001.a. määruse nr. 275 § 2 lg.1 ja § 3 lg.1 alusel. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega (tl.97) selle kohta, et arvutused ei ole arusaadavad ega tõendatud. Vastupidi: tl.80-81 arvutustes on esitatud selgelt nii töötatud päevad kui haiguspäevad, ka on esitatud netotasu kuude kaupa, mis on esitatud täpselt hageja kontoväljavõttel (tl.25-26) kajastuvate summade alusel. Samas kostja poolt kohtu nõudmisel esitatud hageja keskmise palga arvutus (tl.63) ei ole võrreldav ega kontrollitav. Kohus on seisukohal, et kuna kostja ei ole esitanud hagejale kunagi kirjalikku teatist temale arvutatud palga koostisosade, lisatasude, kinnipidamiste jms kohta (kuni 01.juulini 2009 kehtinud Palgaseaduse § 8 lg.2), millele ka kohtuvaidluses tugineda võiks, siis võtab kohus keskmise palga arvutamisel aluseks hageja arvutused. Viivis 43 päeva eest aprillikuu töötasu väljamaksmisega viivitamise eest summas krooni.

Aprillikuu töötasu 4285.90 krooni on hagejale makstud 19.juunil 2008, 476 krooni 03.juunil. Kokku 4761.90 krooni. Palgaseaduse § 31 lg.1, lg.11 ja pooltevahelise töölepingu p. 4.3. järgi (tl.6) pidanuks kostja maksma hagejale aprillikuu töötasu 06.mail 2008. Seega kostja oli palgamaksmisega viivituses 43 päeva. Kostja vastuväide, et tööandja ei saanud töötasu arvutada, kuna hageja ei esitanud tööaja arvestust ja töötunde, ei põhine seaduslikul alusel. „Töö- ja puhkeaja seaduse“ § 14 lg.1 järgi lasub tööaja arvestuse pidamise kohustus tööandjal, Palgaseaduse § 31 lg.5 järgi arvutatakse palk ... tööandja poolt vastuvõetud töö eest. Ei ole esitatud vastuväiteid selle kohta, et hageja poolt aprillis 2008 tehtud töö ei olnud maikuuks 2008 vastu võetud. Arvestades Uxxxx Jxxxxxx töö iseloomu on tõepärane, et hageja tehtud töö võeti vastu vahetult pärast selle tegemist ja tööandjal oli pidev kontroll töötaja töö üle. Seetõttu ei saa kostja õigustada ennast väitega, et hageja ei olnud esitanud töölehte. Palgaseaduse § 35 sätestab viivise maksmise kohustuse iga viivitatud päeva eest 0,5% ulatuses ülekandmisele kuulunud palgast. Viivis 1 päeva eest 27.86 krooni, 43 päeva eest 1198 krooni, mille kohus hagejale välja mõistab. Puhkusekompensatsioon summas 6992 krooni. Lõpparve koosseisus puhkusekompensatsiooni nõude on hageja esitanud hagiavalduses tl.3, 4, mis laekus kohtule 11.07.2008. Hagiavalduses märgib hageja, et kuna kostja ei ole esitanud talle palgaarvestustabeleid ega lõpparve koosseisu kuuluvaid summasid, ei saa ta praegu täpset nõuet esitada ja palub, et kostja need andmed esitaks. Kostja esitas palgaarvestuse (tl.63). Lõpparve koosseisu kuuluvaid summasid ei ole kostja tõendanud. Kostja on esitanud puhkusekompensatsiooni nõudele aegumise vastuväite (tl.98). Muid vastuväiteid ega tõendeid kostja puhkusekompensatsiooni nõude kohta esitanud ei ole.

Kohus leiab, et puhkusekompensatsiooni nõue ei ole aegunud TLS § 143 järgi. Tööleping lõpetati hagejaga 16.juunil 2008 koostatud käskkirja alusel, millest hageja sai teada 18.juunil 2009. Lõpparve maksti talle 19.juunil. Hagi, mille raames esitatud puhkusekompensatsiooni nõue, on kohtusse esitatud 11.07.2008, seega vähem kui kuu aja jooksul. Hageja on veenvalt põhjendanud, miks ta ei saanud rahalist nõuet esitada juba esmases hagis. Täpsustatud rahalise nõude suurus on toodud välja kohtuliku uurimise käigus ja nõue ei ole aegunud. Uuritud tõendid kinnitavad puhkusekompensatsiooni nõude aluseks oleva arvutuse (tl. 80-81) õigsust: hageja töösuhe selle tööandja juures algas 01.08.2007 ja lõppes 17.06.2008. seega kestis töösuhe 11 täiskuud, mille eest arvutada 25,63 puhkusepäeva. Puhkusekompensatsiooni summa arvestuse aluseks olev keskmine päevatasu on arvutatud Vabariigi Valitsuse 23.08.2001 määruse nr. 278 § 4 lg.1, lg.2 alusel. Kogu puhkusekompensatsiooni summas 19 089.74 krooni. Hageja on saanud lõpparve summas 13 595 krooni 19.06.2008 (tl.26). Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, millest koosneb lõpparvesumma. TsMS § 439 järgi kohus ei või otsuses ületada nõude piire, mistõttu kohus rahuldab puhkusekompensatsiooni nõude hageja taotletud ulatuses, s.o. summas 6992 krooni. Nende nõuete osas kohus rahuldab hagi ja ülejäänud osas jätab hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg.1 sätestab: hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas rahuldab kohus hagi osaliselt ja jätab menetluskulud poolte endi kanda. Sellist otsustust tehes lähtub kohus asjaolust, et hagejaks olev töötaja osales menetluses iseseisvalt ja kostjaks olev tööandja advokaadist esindaja vahendusel ja vastaspoole kulude panemine töötaja kanda oleks tema suhtes ebaõiglane.

Kohtunik Ü.Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.