2-08-52271/16 - Täitmine - Muud täitmisasjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

aega. N M on seisukohal, et kohtutäituril on õigus valeavalduste esitamiste tõkestamiseks kasvõi kaks korda kuus kontrollida sissenõudja külaskäike. Mingeid takistusi R T tütrega kohtumiseks tehtud ei ole ning avaldus on tõendamata. Kohtuistung Kohus määras asjas 03.06.2009.a ja 25.06.2009.a kohtuistungi, et pooled saaksid olla ära kuulatud kohtu poolt. Kohtutäituri volitatud esindaja kindlat seisukohta asjas ei võtnud, kuuldes kahte vastupidist arvamust ning leiab, et trahvi määramise küsimuse otsustab kohus. Sissenõudja toetab avaldust ja palub teha otsuse. Sissenõudja esitas foto, mis viimase arvates tõendab seda, et ta oli 05.04.2008.a kohal, kuid last ta ei näinud. Last pole ta näinud alates 2008.a aprillist, mis ei tähenda seda, et ta kohal pole käinud. Üks võimalus last näha oli psühholoogi juuresolekul. Võlgniku väitel ei räägi sissenõudja tõtt ning tema kirjeldatut ei olnud. Võlgnik ei saa endale lubada korduvat rikkumist, kuna materiaalne olukord on küllalt raske. Sissenõudja kuritarvitab oma õiguseid. Võlgnik palub jätta avalduse rahuldamata. 03.06.2009.a kohtuistungil ära kuulatud tunnistaja Ljubov Smirnova ütluste kohaselt oli avalduses nimetatud kuupäevadel tütre korteris remont, kus tunnistaja oli abiks. Nendel päevadel R T ei käinud lapse juures ning isegi kui ta oleks tulnud, poleks laps temaga läinud. Neid päevi mäletab tunnistaja hästi, kuna jalutas lapsega õues. R T ei helistatud, ega püüdnudki lapsega kohtuda ja seda ka muul ajal. Tunnistaja A P ütluste kohaselt aitas ta korteris remonti teha, sealhulgas 05.04.2008.a ja 12.04.2008.a. N M olukorrast ta on teadlik. Neil päevadel korterisse keegi ei tulnud. Tunnistaja tegi remonti välisukse juures ja kui keegi oleks tulnud oleks ta kuulnud. Kohtumääruse põhjendused Kohus on seisukohal, et kohtutäituri avaldus korduvaks trahvimiseks tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 kohaselt vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas. TMS § 179 lg 1 kohaselt teeb kohtutäitur lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjas täitetoimingu lapse elukohajärgse või erandina kohustatud isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja osavõtul, kellel on eriteadmised lastega suhtlemiseks. TMS § 179 lg 2 näeb ette, et kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, võib tema suhtes kohaldada TMS § 183 sätteid (s.o kohtule ettepaneku tegemine võlgniku trahvimiseks). Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et avaldus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele 2(4)

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg-tes 5 ja 7 ning TsMS § 5 lg-s 3 väljendub hagita menetlusele iseloomulik uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata. Kohtu lähtub korduva trahvi määramise otsustamisel ka poolte eelnevast käitumisest kogumis, tulenevalt tsiviilasjade materjalidest. Samuti leiab kohus, et tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud asjaolu, et sissenõudjale pole tehtud takistusi lapsega suhtlemisel, sh 05.04.2008.a ja 12.04.2008.a. Tunnistajate ütluste kohaselt ei ole sissenõudja nimetatud päevadel püüdnudki lapsega kokku saada, ta pole helistanud, ega ka lapse elukohas käinud. Sissenõudja esitatud foto tõendab ainult seda, et sissenõudja viibis 05.04.2008.a kell 12.05 trepikoja, kus elab poolte tütar, ees, kuid ei tähenda seda, et sissenõudja poolt oleks ette võetud mingeid mõistlike samme lapsega kokkusaamise eesmärgil. Sissenõudja enda väitel nimetatud päevadel ta ei helistanud tütre ema telefonile. Arusaamatu on sissenõudja väide selle kohta, et kuna tal on olemas kohtuotsus, siis ta helistama ei pea, sest ta oli õigel ajal kohal. Kohtumäärusega kindlaks määratud suhtlemiskord ei tähenda seda, et isik ei pea tegema mõistlike samme selleks, et lapsega suhelda. Näiteks oleks mõistlik helistada ja teatada teisele poole ette oma telefoni numbri muutusest, sellest et poolel ei ole võimalik lapsega kokku saada, või et pool tuleb lapsele järgi teisel kellajal, või et laps on haige ja ei saa kohtuma tulla jne. Mõistlik ei ole ka see, kui helistada ühe korra foonlukku ning juhul kui keegi ei vasta arvata, et teine pool keeldub kohtumäärust täitmast. Kohtu arvates ei lahendaks korduva trahvi määramine ka olukorda, mis nähtub tsiviilasja materjalidest, poolte vastastikku esitatud süüdistustest, hagidest ja avaldustest. Ei pärast esimese trahvi määramist, ega ka korduva trahvi määramist ja selle tühistamist ei ole olukord muutunud, kuna on jätkunud poolte vastastikune süüdistamine ning avalduste ja hagide esitamine üksteise vastu. N M ülalpidamisel on kaks alaealist last. Rahatrahvi määramine lapsevanematele sunnib neid kulutama raha trahvide tasumiseks, mitte laste ülalpidamiseks. Isegi kui lapsevanemad vastastikku seda väga soovivad, tuleb kohtul kaaluda trahvi(de) määramise otstarbekohasust ja mõistlikkust, et lapsevanemate korduv vastastikuste hagide ja avalduste alusel trahvimine ning kohtukulude tasumine ei paneks nende poolt ülalpeetavaid lapsi raskesse majanduslikku olukorda. Kohus peab vajalikuks märkida, et vanemad peavad alati ja igal pool seadma esikohale lapse huvid, millest tulenevalt tuleb erimeelsused vanemate vahel püüda igakülgselt lahendada kokkuleppel nii, et vanemate vaheliste konfliktide mõju lapsele oleks võimalikult minimiseeritud. Vanem peab vanema õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus ka ilma selleta, et kohus määraks kindlaks detailse suhtlemiskorra. PKS § 50 lg 4 kohaselt ei või vanem teostada oma õigusi vastuolus lapse huvidega, st vanemate õiguste võrdsuse põhimõtet piirab lapse huvi põhimõte. Menetluskulude jaotus Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS §-st 172 ja 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 7 kohaselt kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. 3(4)