Otsuse avalikult teatavaks 03.07..2009.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas. tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-64896
Kohtuasi LIhagi MTÜ vastu töölepingu lõppenuks tunnistamiseks TLS § 82 lg 1 alusel alates 21.01.2008.a., hüvituse väljamõistmiseks kahe kuu keskmise palga ulatuses TLS § 82 lg 2 alusel summas 18.604.- krooni ja hüvituse väljamõistmiseks lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga ulatuses TLS § 119 lg 2 alusel summas 9302.- krooni Tsiviilasja hind
42.906.- krooni
Menetlusosalised
Hageja: LI(ik. XXX, elukoht XXX) Kostja: MTÜ (reg.kood XXX asukoht XXX) Kostja esindaja adv M Tamme (Advokaadibüroo Paul Varul, Ahtri6A, Tallinn)
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 26. mail 2009
Resolutsioon.
1.Rahuldada LIhagi MTÜ vastu. 2, Tunnistada .LI ja MTÜ vahel sõlmitud tööleping lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel alates 26.01.2008.a.
3.Välja mõista MTÜ LI kasuks hüvitus töölepingu lõpetamise eest TLS § 82 lg 2 alusel summas 18.602,88 krooni (kaheksateist tuhat kuussada kaks krooni ja 88 senti) krooni.
4.Välja mõista MTÜ LI kasuks hüvitus lõpparve kinnipidamise eest TLS § 119 lg 2 alusel summas 9301,44 (üheksa tuhat kolmsada üks krooni ja 44 senti) krooni. Menetluskulude jaotamine. Jätta LI menetluskulud MTÜ kanda.
Jätta MTÜ menetluskulud tema enda kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja töövaidluse lahendamise varasem menetluse käik.
1.LI töötas MTÜ (endise ärinimega MTÜ ) poolte vahel 14.04.2007.a. sõlmitud töölepingu alusel logistikasekretäri ametikohal.
2.Hageja esitas kostjale 21.01.2008.a. avalduse, milles palus lõpetada temaga töölepingu TLS § 82 lg 1 alusel viitega TLS § 68 p 2 ja TLS § 49 p 1 ja p 2 sätestatule alates 21.01.2008.a.
3.Tööandja töötajaga töölepingut hageja poolt taotletud alusel ei lõpetanud, vaid määras hagejale 31.01.2008.a. distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 6 ja p 7 alusel põhjusel, et LI ei ole ilmunud tööle alates 21.12.2007.a. kuni talle distsiplinaarkaristuse määramiseni.
4.LI esitas 30.01.2008.a. Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse milles palus tunnistada temaga tööleping lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel, mõista tööandjalt välja töölepingu lõpetamise hüvitis TLS § 82 lg 2 alusel ning välja mõista keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest.
5.Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega 2. septembrist 2008.a. LI avaldus rahuldati ning pooltevaheline tööleping tunnistati lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel alates 26.01.2008.a., kostjalt mõisteti välja hageja kasuks TLS § 82 lg 2 alusel kahe kuu keskmine palk 18.604.- krooni ning keskmine kuupalk lõpparve kinnipidamise eest TLS § 119 lg 2 alusel 9302.krooni. .
6.Nimetatud töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud kostja ning esitas 03.10.2008.a. kohtusse taotluse vaidluse läbivaatamiseks kohtus hagimenetluse korras. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.
7.Hagiavalduses märgib hageja, et tema ja kostja vahel sõlmiti tööleping 14.04.2007.a. ja hageja asus kostja juurde logistikasekretärina. Tema tööülesanneteks olid kodanike poolt pakutavate
esemete kvaliteedi kindlaks tegemine, transpordi organiseerimine, transpordifirmade teekonna kindlaksmääramine ja klientidega kohtumiste kokkuleppimine. 2007.a. novembrist muutus kostja majanduslik seis väga halvaks - tööandjal tekkisid raskused palkade väljamaksmisega töötajatele, transporditeenuse osutamine klientidele peatati võlgade tõttu lepingupartneritele, kostja keskus Uus Sadama 19/12, kus hageja töötas, suleti. Kuna tööandja vaatamata antud lubadustele leida hagejale uus töökoht, seda ei leidnud, esitas hageja 14.01.2008.a. tööandjale elektroonilise posti vahendusel avalduse paludes lõpetada tööleping TLS § 82 lg 1 alusel TLS § 68 p 2 ja TLS § 49 p 1 ja 2 sätestatud põhjustel. Kuna tööandja sellele avaldusele ei reageerinud, saatis hageja samasisulise avalduse tööandjale teistkordselt 21.01.2008.a. Tööandja maksis hagejale välja puhkusekompensatsiooni summas 5130.- krooni hilinenult, s.o. 13.03.2008.a., kuid töölepingut hageja poolt nõutud alusel ei lõpetanud ja kahe kuu keskmist palka samuti välja ei maksnud. Hageja palub kohtule esitatud hagis: - tunnistada temaga tööleping lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel, - mõista tööandjalt välja töölepingu lõpetamise hüvitis TLS § 82 lg 2 alusel ning - mõista kostjalt välja hüvitis lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga ulatuses summas 9302.- krooni TLS § 119 lg 2 alusel.
8.Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena poolte vahel sõlmitud töölepingu, töötaja poolt tööandjale esitatud avalduse 21.jaanuarist 2008.a. töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 p 1 alusel, oma pangakonto väljavõtte, millest nähtub palga laekumine pangakontole, hageja seletuskirja kostjale 11.jaanuarist 2008.a., pooltevahelise elektroonilise kirjavahetuse, KKH poolt koostatud soovituskirja hageja kohta, müügipersonali info, käskkirja nr 1 31. jaanuarist 2008.a., millega kostja on määranud hagejale distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamise ja maksehäireregistri raporti kostja kohta 14.novembrist 2008.a.. Hageja taotles kohtuistungil üle kuulata ka tunnistajana MV. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja hageja nõudeid ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
9.Kostja on seisukohal, et töötingimuste muutmine poolte vahel toimus 2007.a. oktoobris poolte kokkuleppel ning selle tagajärjel vähenes hageja tööülesannete maht. Hageja oli tööga kindlustatud kuni 19.12.2007.a., mil ta viimati kostja juurde tööle ilmus. Alates 21.12.2007.a. hageja enam tööle ei ilmunud, seega lahkus hageja töölt alates nimetatud kuupäevast omavoliliselt.
10.Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et ta sai hagejalt 14.01.2008.a. avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel alates 21.01.2008.a. Kostja on seisukohal, et tahteavaldus töölepingu lõpetamiseks muutub kehtivaks TsÜS § 69 lg 1 kohaselt selle kättesaamisega, seega peab tahteavalduse tegija suutma tõendada selle kättesaamist ja sisu.
11.Kostja ei eita, et sai hagejalt avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel 21.01.2008.a. Kostja on aga seisukohal, et hageja on loobunud oma 21.01.2008.a. avaldusest töölepingu lõpetamiseks kostjaga TLS § 72 lg 2 alusel, sest hageja 24.01.2008.a. e-kirjast nähtub hageja soov saada teada lõpparve summa kui hageja vabatahtlikult töölt lahkuks. 25.01.2008.a. kirjas märgib hageja, et „arvab, et soovib töölepingu kostjaga lõpetada”.
12.Kostja on ka seisukohal, et hageja 21.01.2008.a. avaldus töölepingu lõpetamiseks TLS § 82
alusel ei olnud põhjendatud, sest töötingimuste muutmiseks oli poolte vahel kokkulepe ning palk, mille väljamaksmisega oli tööandja tõepoolest viivituses olnud, oli avalduse esitamise ajaks hageja poolt talle välja makstud. Kostja leiab, et TLS § 82 kohaldamine olukorras kus kõik palgavõlgnevused on juba likvideeritud, ei ole õiguslikult põhjendatud ja oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Pealegi ei ole palgavõlgnevus summas 1252.- krooni piisav oluliseks põhjuseks töölepingu lõpetamisel TLS § 82 lg 1 alusel.
13.Kuna tööleping poolte vahel ei lõppenud TLS § 82 lg 1 alusel, lõppes tööleping 31.01.2008.a. käskkirjaga kuna hageja puudus töölt põhjendamatult alates 20.12.2007.a.
14.Kuna tööleping ei lõppenud poolte vahel TLS § 82 lg 1 alusel, puudub hagejal õigus saada kostjalt ka hüvitist TLS § 82 lg 2 alusel.
15.Kostja seisukoha kohaselt ei kuulu rahuldamisele ka hageja nõue lõpparve kinnipidamise eest hüvitise saamiseks TLS § 119 lg 2 alusel, sest ka see nõue on rajatud eeldusele, et tööleping lõppes TLS § 82 lg 1 alusel hagejapoolse töölepingu ülesütlemise tõttu 21.01.2008.a.
16.Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja hageja keskmise palga õiendi, kostja esindaja järelepärimise OÜ-le V ja vastuse sellele, ning taotles kohtuistungil üle kuulata tunnistajatena AU, MT ja ES.
Kohtuotsuse põhjendused.
17.Pooled ei vaidle selle üle, et - nende vahel sõlmiti 14.04.2007.a.. tööleping, mille järgi hageja asus tööle kostja juurde logistikasekretäri ametikohale; - 21.01.2008.a. esitas hageja kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel; - kostja hageja poolt eelpoolnimetatud avalduses esitatud nõudmistega ei nõustunud, kuid esitatud avaldust ka ei vaidlustanud, vaid lõpetas hagejaga töölepingu 31.01.2008.a. käskkirjaga nr 1 TLS § 86 p 6 ja p 7 alusel ulatusliku tööluusi eest 21.12.2007.a. – 31.01.2008.a. , millega töötaja on väidetavalt rikkunud tööandja usaldust ja jätnud täitmata oma töökohustused.
18.Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul vaidluse lahendamiseks poolte vahel kontrollida kas tööandja rikkus poolte vahel sõlmitud töölepingut, s.o. TLS § 68 lg 2 ja § 49 p 1 ja 2 sätestatut, mis andis hagejale aluse nõuda töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel, kas poolte töösuhe jätkus pärast 21.01.2008.a. .nagu leiab kostja, kas kostjal oli õigus lõpetada töötajaga töösuhe TLS § 86 p 6 ja p 7 alusel 31.01.2008.a. hageja põhjuseta puudumisega töölt alates 21.12.2007.a. - 31.01.2008.a. või oli pooltevaheline töösuhe selleks ajaks juba lõppenud ja kostja poolt koostatud käskkiri nr 1 31.jaanuarist 2008.a. on õigustühine.
19.Kohus nõustub kostjaga, et kohtule esitatud tõenditega ei leidnud asja sisulise arutelu käigus tõendamist, et hageja tegi kostjale tahteavalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel 14.01.2008.a.. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks tahte kättesaamisega. Ükski kohtu käsutuses olev tõend ei tõenda veenvalt, et LI on eelpoolnimetatud tahteavalduse kostjale teinud ja viimane on selle ka kätte saanud. OÜ V vastuse kohaselt kostja esindajale ei olnud võimalik e-posti aadressilt [email protected] 14.01.2008.a. saadetud andmeid taastada. Kuna poolte vahel puudub vaidlus, et hageja poolt 21.01.2008.a. tehtud tahteavaldus töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel on kostja poolt ka kätte saadud, kontrollib kohus
eelpoolnimetatud asjaolusid just nimetatud avaldusest lähtudes.
20.Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kas hagejal oli õigus nõuda kostjalt töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel seoses sellega, et tööandja ei kindlustanud töötajat kokkulepitud tööga ning ei andnud selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi, milleks ta TLS § 49 p 1 kohaselt kohustatud oli, ei maksnud töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses, milleks ta TLS § 49 p 2 kohaselt kohustatud oli, või ei teatanud töötajale ette osalise tööaja kehtestamisest ja osaliselt tasustatavast puhkusest kaks nädalat ette nagu sätestab TLS § 68 p 2, sest just nendel alustel on töötaja nõudnud tööandjalt töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel. Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil uuritud tõenditega leidis asja sisulise arutelu käigus tõendamist, et kostjal tekkisid majanduslikud raskused alates 2007.a. oktoobrikuust, mis tingis töömahu vähenemise ettevõttes, Uus-Sadama lao sulgemise, kus hageja oma tööd tegi, ning töötingimuste muutmise ka hageja suhtes, sest hagejat ei olnud võimalik enam kindlustada logistikasekretäri tööga, mida ta alates tööle asumisest kuini nimetatud ajani teinud oli. Hageja pidi hakkama nüüd tegelema riiete väljapanekuga, kaubale hinnasiltide panemisega, kaubatundmisega ja kauba jälgimisega. Nimetatut kinnitasid kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad MT, ES ja AU. Kohus on seisukohal, et ükski kohtule esitatud tõend ega ka tunnistajate ütlused ei kinnita kostja väidet, et pooltel oleks olnud kokkulepe hageja töötingimuste muutmise kohta. Tunnistajate ütluste kohaselt käisid nende vahel vaid läbirääkimised milliseid tööülesandeid peaks või võiks hageja täitma hakata kuna logistikasekretäri tööd piisavalt kostja juures enam teha ei olnud, sest transpordi korraldamine ja kauba äravedu klientide juurest oli muutunud minimaalseks. Eeltoodust tulenevalt jättis kostja täitamata hageja suhtes TLS § 49 p 1 sätestatud kohustuse kindlustada hagejat kokkulepitud tööga, mille tulemusena oli hageja õigustatud nõudma temaga töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise tõttu. Edasi kontrollib kohus kas hageja oli õigustatud nõudma temaga töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel ka seetõttu, et tööandja ei maksnud talle ettenähtud suuruses ja ajal välja töötasu, mis on tööandja kohustuseks TLS § 49 p 2 kohaselt. Pooled on töölepingu punktis 5.4 kokku leppinud, et töötasu kantakse töötaja pangaarvele iga kuu 10-daks kuupäevaks. Hageja pangakonto väljavõttest SEB Pangast nähtub, et 2007.a. augustikuu töötasu on kostja kandnud hageja pangaarvele kolmes osas – 12.09.2007 3000.- krooni, 19.09.2007.a. 3481.- krooni ja 21.09.2007.a. 1140.- krooni; septembrikuu töötasu samuti kolmes osas – 15.10.2007.a. 4000.krooni, 25.10.2007.a. 2000.- krooni ja 13.11.2007.a. 1908.- krooni ning oktoobrikuu töötasu 15.11.2007.a. Seega on kostja hagejale palga välja maksnud kõigil kolmel nimetatud kuul hiljem kui töölepingus kokku on lepitud, mistõttu oli hagejal samuti õigus nõuda kostjaga töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel, sest kostja rikkus töölepingu tingimusi. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kostja oli palga hagejale 21.jaanuariks 2008.a., kui hageja avalduse töölepingu lõpetamiseks esitas, välja maksnud, ei oma vaidluse lahendamisel õiguslikku tähendust ega muuda ka esitatud nõuet hea usu põhimõttega vastuolus olevaks nagu leiab kostja. Vaidluse lahendamisel on oluline, et aset on leidnud töölepingu rikkumise fakt tööandja poolt mis annab aluse nõuda töötajal töölepingu rikkumist TLS § 82 alusel. Kuna hageja ei ole ei töövaidluskomisjonile esitatud avalduses ega ka kohtule esitatud hagiavalduses väitnud, et kostja ei teatanud talle ette osalise tööaja kehtestamisest ja osaliselt tasustatavast puhkusest kaks nädalat ette nagu sätestab TLS § 68 p 2, ei kontrolli kohus kohtuotsuses kas hagejal oli ka nimetatud alusel õigus töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel nõuda, kuigi hageja viitas nimetatud seadusesättele tööandjale esitatud avalduses, milles ta palus temaga tööleping lõpetada. . .21 .Kohus leiab, et kostja, olles saanud hagejalt 21.01.2008.a. avalduse sooviga tööleping
lõpetada TLS § 82 lg 1 alusel, oleks kas pidanud lõpetama töölepingu TLS § 82 lg 1 alusel etteteatamistähtaja möödumisel või vaidlustama töölepingu lõpetamise aluse töövaidlusorganis. Sellele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-120-05 ka Riigikohus. Kuna kostja aga kumbagi nimetatust ei teinud, oli hageja õigustatud 5 päeva möödudes avalduse esitamisest töölt ära jääma ja pooltevaheline töösuhe tuleb lugeda poolte vahel lõppenuks alates 26. jaanuarist 2008.a.
22.Kohus on seisukohal, et ükski kohtule esitatud tõend ei kinnita kostja väidet, et hageja loobus oma 21.01.2008.a. tööandjale esitatud kirjalikust teatest TLS § 72 lg 2 kohaselt. Kohus on seisukohal, et ka selline tahteavaldus oleks tulnud teha TsÜS § 69 lg 1 sätteid järgides. Pooltevaheline elektrooniline kirjavahetus kinnitab vaid seda, et pooled vaidlevad omavahel kas ja millisel alusel on õigus tööleping lõpetada ning mis kuupäevast, mitte seda, et hageja loobus kostjale esitatud avaldusest.
23.Kohus on seisukohal, et kuivõrd pooltevaheline tööleping lõppes 26. jaanuaril 2008.a. töötaja algatusel TLS § 82 lg 1 alusel, on kostjapoolne nn töölepingu lõpetamine hagejaga 31.01.2008.a. TLS § 86 p 6 ja p 7 alusel õigustühine, sest selleks ajaks kui kostja distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja hageja suhtes koostas oli tööleping poolte vahel juba lõppenud.
24.Kuna kohus asus kohtuotsuse p-s 20 seisukohale, et hageja oli õigustatud nõudma kostjalt temaga töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel, on hageja õigustatud saama kostjalt vastavalt TLS § 82 lg 2 sätestatule ka hüvitust töötaja kahe kuu keskmise palga ulatuses. Hageja keskmise palga arvestamisel juhindub kohus Vabariigi Valitsuse 15.08.2001 määrusest nr 275, millega on kehtestatud keskmise palga arvestamise kord ja kostja poolt väljastatud hageja keskmise palga õiendist. Kuna keskmise palga õiendi kohaselt on hageja saanud viimasel kuuel kuul enne töölepingu lõppemist palka järgmiselt: 2007 juulis 11.934.- krooni. 2007.a. augustis 10.584.- krooni 2007.a. septembris 10.152.- krooni 2007.a. oktoobris 10.368.- krooni 2007.a. novembris 7398.- krooni ja 2007.a. detsembris 5373.- krooni, s.o. kokku 55.809.- krooni ja kalendaarseid tööpäevi oli nimetatud perioodil oli kokku 131 (22+23+20+23+22+21), oli hageja keskmiseks päevapalgaks nimetatud perioodil 426,02 krooni (55.809:131 ) ja keskmiseks kuupalgaks 9301,44 (426,02 x 21,8) krooni ning kostja on kohustatud maksma hagejale TLS § 82 lg 2 kohaselt hüvitist 18.602,88 krooni.
25.Viimasena võtab kohus seisukoha hageja nõude osas mõista kostjalt välja TLS § 119 lg 2 alusel ühe kuu hageja keskmine palk kuna kostja ei maksnud hagejale välja tähtaegselt lõpparvet. Vastavalt TLS § 74 lõikele 2 on tööandja kohustatud maksma töötajale lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. PalS § 32 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma välja kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Tulenevalt TLS § 119 lõikest 2 on tööandja kohustatud lõpparve kinnipidamisel maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve kinnipidamisega viivitatud päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Asjaolu, et lõpparve oli hagejale välja maksmata ka veel 5.märtsil 2008.a. on tõendatud Minni Tindi e-kirja vastusega hagejale, kus hageja kostjalt lõpparve väljamaksmist nõuab (TVK toimiku lk 53). Tulenevalt eeltoodust on hagejal õigus nõuda kostjalt TLS § 119 lg 2 alusel
viivist lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest ühe kuu keskmise palga ulatuses ehk 9301,44 krooni. Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
26.Juhindudes TsMS § 238 lg 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata hageja poolt 11.jaanuaril 2008.a. kostjale esitatud seletuskirja, KKH poolt koostatud soovituskirja hageja kohta, müügipersonali info ja maksehäire registri raporti kostja kohta, sest nimetatud tõendid ei ole asjakohased tõendamaks käesoleva hagi aluseks olevaid asjaolusid. Samuti ei arvesta kohus otsuse tegemisel tunnistaja M V ütlustega, sest ka tema ütlused ei tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Menetluskulude jaotamine.
27.TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi täielikult, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
28.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, käeoleval juhul 27.906.krooni ja TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt oli mittevaralise nõude puhul hagihind hagi esitamise ajal 15.000.- krooni ning TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Eeltoodust tulenevalt on hagihinnaks käesolevas asjas 42.906.- krooni. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.