Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Kohtuistungi toimumise aeg:

„10“juuni 2009.a.

Kohtuistungist osavõtjad:

Istungisekretär Kersti Pütsep, tõlk, V. H., hagejad: A.K., J.S. ja E.S. ning nende lepinguline esindaja, vandeadvokaat S.P.; III – isik N.F. ja tema lepinguline esindaja, vandeadvokaat S.P., aga samuti kostja, T.V., lepinguline esindaja, vandeadvokaat L. T.;

RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada osaliselt ja vastuhagi jätta rahuldamata.

Kohustada T.V. ́d (isikukood: xxx, xxx) eemaldama omal kulul ebaseaduslikud ehitised ja ehitusmaterjalid kinnisasjalt „Uusküla“, mis koosneb maatükist suurusega 10,6 ha (katastritunnusega: xxx: xxx: xxx), asukohaga Uusküla küla, Alajõe vald, Ida – Virumaa, mis oli kantud Kinnistusregistrisse Viru Maakohtu kinnistusosakonnas, Ida – Viru jaoskonnas, registriosa nr.xxx all. Ülejäänud osas tuleb A.K., H.S. ́i, J.S. ́i, S.A. ja I.G. ́i nõuded T.V. vastu jätta rahuldamata. T.V. vastuhagi A.K., H.S. ́i, J.S. ́i, S.A. ja I.G. ́i vastu jätta kõigi nõuete osas rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas jätta A.K., H.S. ́i, J.S. ́i, S.A. ja I.G. ́i ja T.V. endi kanda. T.V. ́le kohtu poolt määratud esindaja, vandeadvokaadi L. T. ́e, poolt osutatud õigusabiteenuse tasu pidas kohus vajalikuks jätta Eesti Vabariigi kanda. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

A.K., H.S., J.S., S.A. ja I.G. olid esitanud kohtule hagiavalduse T.V. vastu järgmiste nõuetega: 1) kohustada T.V. ́d kõrvaldama omal kulul ehitised ja ehitusmaterjalid kinnisasjalt „Uusküla“, mis koosnes maatükist suurusega 10,6 ha (katastritunnusega: xxx: xxx: xxx), asukohaga Uusküla küla, Alajõe vald, Ida – Virumaa, mis oli kantud Kinnistusregistrisse Viru Maakohtu kinnistusosakonnas, Ida – Viru jaoskonnas, registriosa nr.xxx all, aga samuti kohustada T.V. ́d andma hagejate valdusesse tagasi kõrvaldatavate ehitiste alune maatükk ning sellega külgnev maa ja edaspidi hoiduma hagejate omandiõiguse rikkumisest sellele kinnisasjale või 2) tunnistada T.V. poolt püstitatud ehitised, mis asusid kinnisasjal „Uusküla“, mis koosnes maatükist suurusega 10,6 ha (katastritunnusega: xxx: xxx: xxx), asukohaga Uusküla küla, Alajõe vald, Ida –

Virumaa, mis oli kantud Kinnistusregistrisse Viru Maakohtu kinnistusosakonnas, Ida – Viru jaoskonnas, registriosa nr.xxx all, kinnisasja oluliseks osaks ning sellest tulenevalt kohustada T.V. ́d vabastama tema poolt rajatud ehitised ning andma T.V. poolt rajatud ehitised üle hagejate valdusesse ühes ehitistega külgneva maaga. Samuti palusid hagejad mõista T.V. ́lt välja hagejate kasuks kõik kohtukulud. Hagiavalduse kohaselt esitasid hagejad hagi kohtusse T.V. vastu põhjusel, et, hagiavalduse kohaselt, pädeva organi poolt oli omandireformi õigustatud subjektideks tunnistatud järgmised isikud: V. F., M. F., N.F., A.K., T. N. ja S. S.. 17.oktoobril 2000.a. tagastas Alajõe Vallavalitsus korraldusega nr.349 „Õigusvastaselt võõrandatud maa omandisse andmine“ eelpoolimetatud omandireformi õigustatud subjektidele õigusvastaselt võõrandatud maatüki suurusega 54,41 ha, asukohaga: xxx. Alajõe Vallavalitsuse korralduse nr.349 17.oktoobrist 2000.a. p.6. sätestas, et tagastataval maatükil nr.5 asusid ilma seadusliku aluseta püstitatud hooned (kohtuotsus 22.märtsist 1996.a. haldusasjas nr.3 – 3 / 96), mis kuulusid kostjale, T.V. ́le. Ida – Viru Maakohtu 27.veebruari 2003.a. otsusega rahuldati omandireformi õigustatud subjektide taotlus ning nad kanti kinnistusraamatusse neile tagastatud maa omanikena. Kinnistusraamatusse kanti ka, omandireformi õigustatud subjektide omanduses olevana, käesolevas hagiavalduses vaidlusalune maatükk nr.5, millel asusid ebaseaduslikult T.V. poolt püstitatud hooned. Pärast T. N. surma, sai kinnisasja kaasomanikuks tema pärija, tütar, S.A., kes oli ka hagejaks käesolevas tsiviilasjas. Pärast S. S. surma said kinnisasja kaasomanikeks tema pärijad: H.S. ja J.S., kes olid peale S.S. surma hagejateks ka käesolevas tsiviilasjas. Hagiavalduse kohaselt, ebaseaduslikult ja ilma õigusliku aluseta ehitised püstitanud isik, T.V., valdas ja kasutas ebaseaduslikult ning ilma igasuguse seadusliku aluseta maatükki, millel asusid ebaseaduslikult püstitatud ehitised, aga samuti ka ebaseaduslikult püstitatud ehitistega külgnevaid maid. T.V. poolt esitati Jõhvi Halduskohtusse kaebus nõudega tunnistada Alajõe Vallavalitsuse 17.oktoobri 2000.a. korralduse nr.349 p.6 õigusvastaseks. Jõhvi Halduskohus 25.novembri 2005.a. otsusega jättis T.V. halduskaebuse rahuldamata. Hagejad asusid hagiavalduses seisukohale, et T.V. käitus ebaseaduslike ehitiste püstitamisel pahauskse hoonestajana, kuna T.V. ehitas maatükil nr.5 ilma tolleaegse omaniku (riigi) nõusolekuta, aga samuti puudus T.V. ́l ebaseadusliku hoonestamise ajal maakasutusõigus maatükile nr.5. Alates 25.veebruarist 1992.a. anti maatükk nr.5 taluperemehe M. F.i kasutusse Taluseaduse alusel, kui talumaa. Hagejad asusid hagiavalduses seisukohale, et AÕS §138 lg.3 ja §139 lg.3 ning Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §14 lg.2 alusel on hagejatel õigus nõuda T.V. ́lt tema poolt ebaseaduslikult püstitatud ehitiste ehitusmaterjali eemaldamist maatükilt T.V., kui ebaseadusliku ehitaja, enda kulul. Hagejad asusid hagiavalduses seisukohale, et isegi kui T.V. (oletuslikult) oleks püstitanud maatükil nr.5 asuvad ehitised seaduslikul alusel, siis oleks T.V. olnud

kohustatud ühe aasta jooksul (alates maatüki nr.5 kinnistusraamatusse kandmisest, 27.veebruarist 2003.a.) esitama avalduse, milles oleks T.V. nõudnud hagejatelt hoonestusõiguse seadmist tema poolt püstitatud ehitistele. TsÜS §53 lg.2 kohaselt ei saa maatükk ja selle olulised osad olla eri isikute omanduses. TsÜS §50 lg.1 ja §54 lg.1 kohaselt on kinnisasjaks maatükk, sellel asuvad ehitised on aga selle maatüki oluliseks osaks. Kuna T.V. ei ole hagejatelt üheaastase tähtaja jooksul nõudnud hoonestusõiguse seadmist, siis asusid hagejad hagiavalduses seisukohale, et T.V. poolt püstitatud ehitised tuleb tunnistada maatüki nr.5 olulisteks osadeks ning nende ehitiste omanikuks tuleb tunnistada maatüki omanikud so hagejad. Samuti tuleb T.V. ́d kohustada lõpetama hagejate omandiõiguse rikkumine ja kohustada T.V. ́d vabastama ehitised ning lõpetama ehitiste aluse maa ja ehitistega külgnevate maade ebaseaduslik kasutamine, ilma kinnisasja omanike loata. Hagejad palusid hagiavalduses hagi rahuldada. 14.oktoobril 2008.a. esitas T.V. kohtusse vastuhagi A.K., H.S. ́i, J.S. ́i, S.A. ja I.G. ́i vastu kostjatelt solidaarselt 2 700 000.- krooni väljamõistmise nõudes, mis koosnes alusetult omandatu rahalisest väärtusest. Vastuhagiavalduse kohaselt sai T.V. 26.märtsil 1993.a. Alajõe Vallavalitsuselt maaeralduse ja ehitusloa kõrvalhoone ümberehitamiseks elumajaks. Valmisehitatud hoone kanti hooneregistrisse, mille tõttu asus T.V. vastuhagiavalduses seisukohale, et T.V. oli ehitanud elumaja õiguslikul alusel ning toiminud elumaja ehitades heauskselt. 19.detsembril 1997.a. esitas T.V. Alajõe Vallavalitsusele avalduse elumaja aluse maa erastamiseks. T.V. avaldus registreeriti Alajõe Vallavalitsuse registris 19.detsembril 1997.a. järjekorra nr.426 all. Vastuhagiavalduse kohaselt, käsitleti T.V. ́d kuni 2000.aastani maamaksukohuslasena. T.V. üritas valminud elumaja vallasasjana müüa G. B. ́ile. Müügiprotsessi käigus 2xxx.aastal ilmnes asjaolu, et halduskohtuniku 22.märtsi 1996.a. otsusega, haldusasjas nr.3 – 3 /96, oli tühistatud Alajõe Vallavolikogu otsus 26.märtsist 1993.a., millega tehti T.V. ́le maaeraldus individuaalelamu ehitamiseks. Vastuhagi kohtusse esitamise hetkeks oli halduskohtuniku otsus jõustunud ning kõik edasikaebuse võimalused nimetatud otsusele olid ammendatud. Sellel ajal, kui T.V. tegeles halduskohtuniku otsusele edasikaebe võimaluste otsimisega kanti 27.veebruaril 2003.a. kinnistusraamatusse kinnisasjana maatükk nr.5 (katastritunnus: xxx: xxx: xxx), suurusega 10,60 ha, millel asus T.V. poolt ehitatud individuaalelamu. Kinnisasja omanikeks olid, kinnistusraamatu kohaselt (tl.134), A.K., N.F., V.F., surnud S. S., S.A. ja O.P. (endine F.). 04.augustil 2003.a. esitas T.V. Jõhvi Halduskohtusse kaebuse Alajõe Vallavalitsuse tegevusele nõudega kohustada Alajõe Vallavalitsust erastama T.V. ́le ostueesõigusega maa, millel asus tema individuaalelamu. Haldusasjas nr.3 – 237 / 2003 võttis lõpliku otsuse vastu 20.märtsil 2006.a. Tartu Ringkonnakohus, kes jättis T.V. kaebuse rahuldamata. Samuti jäi rahuldamata T.V. järjekordne kaebus Alajõe Vallavalituse vastu, milles T.V. nõudis Alajõe Vallavalitsuselt temale tekitatud kahjude hüvitamist.

T.V. asus vastuhagis seisukohale, et temal ei ole praktiliselt võimalik elumaja ja viljapuuaeda ilma neid kahjustamata ning hävitamata demonteerida ja kinnistult minema toimetada. Vastuhagiavalduses hindas T.V. tema poolt ehitatud individuaalelamu turuhinnaks alates 3 000 000.- kroonist kuni 5 000 000.kroonini. Maa hinnaks arvestas T.V. 300 000.- krooni, millise summa arvas T.V. maha individuaalelamu väärtusest, saades sellisel viisil hagisummaks 2 700 000.- krooni, mille moodustas individuaalelamu väärtus (ilma maa maksumuseta). T.V. asus vastuhagiavalduses seisukohale, et AÕSRakS §13 lg.8, §23 lg.5 ja §24 lg.7 võimaldanuks T.V. ́l taotleda hagejatelt hoonestusõigust oma valmisehitatud individuaalelamule. Samas möönab T.V. ise, et ta on lasknud mööda hoonestusõiguse taotlemise (nõudmise) tähtaja, kuna tegeles tema enda poolt esitatud halduskaebuste menetlemisega Eesti kohtutes. Individuaalelamu õigusliku staatuse seisukohalt olid kõik esitatud halduskaebused ebaolulist laadi. Samas rikastusid hagejad T.V. arvelt alusetult, kuna T.V. poolt ehitatud individuaalelamu ja T.V. poolt rajatud viljapuude aed muutus hagejatele kuuluva maatüki nr.5 oluliseks osaks. Vastuhagiavalduses asus T.V. seisukohale, et VÕS §1027 ja §1032 alusel on T.V. ́l õigus hagejatelt tagasi nõuda hagejatele üleläinud vallasasja (individuaalelamu koos viljapuude aiaga) väärtust, milleks T.V. hindas 2 700 000.- krooni. T.V. palus vastuhagi rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjalikus vastuses kohtule (tl.25) kostja, T.V., A.K., H.S. ́i, J.S. ́i, S.A. ja I.G. ́i poolt esitatud hagi ei tunnistanud, vaidles hagile vastu ning palus hagi tema vastu jätta rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt oli hagejate poolt esitatud hagi täiesti aluseta ja T.V. isikut solvav, kuna hagejad nimetasid T.V. ́d omavoliliseks ehitajaks. Kirjaliku vastuse kohaselt asus T.V. seisukohale, et Alajõe Vallavalitsus oli teinud maa eraldamisega ränga vea. Kõik kohtukulud palus T.V. panna hagejate kanda. Kirjalikus vastuses 13.juulist 2005.a. (tl.154-156) asus T.V. tolleaegne esindaja, Osaühingu Bellum Õigusabi jurist, M. T., seisukohale, et Alajõe Vallavolikogu 26.märtsi 1993.a. otsuse päevakorrapunkt nr.2 all eraldati T.V. ́le 0,071 ha maad elamu ehitamiseks. Elamu ehitas T.V. valmis Ida – Viru Maavalitsuse poolt 28.juuli 1993.a. väljastatud ehitusloa nr.1458 alusel. Väljaantud ehitusluba oli seaduslik ja kehtis ka praegu. Kehtivas seadusandluses ettenähtud korras ei ole keegi vaidlustanud Ida – Viru Maavalituse poolt väljastatud ehitusluba. T.V. poolt valmisehitatud elamu registreeriti vallasasjana, kehtivas seadusandluses ettenähtud korras, Hooneregistris. T.V. lepingulise esindaja seisukoha kohaselt, ehitati elamu T.V. poolt seaduslikul alusel ning ka hilisem maaeralduse otsuse tühistamine ei muuda iseenesest ja automaatselt pädeva riigiorgani poolt, oma pädevuse piires, väljaantud ehitusluba ebaseaduslikuks ega ka kehtetuks.

08.aprillil 2008.a. esitas T.V. lepinguline esindaja, vandeadvokaat L. T. kohtule ja hagejatele kompromissettepaneku (tl.129-131), mis jäi hagejate poolt vastu võtmata ning mida kohus ei saanud selle asjaolu tõttu kinnitada. Kompromissettepanekus võttis T.V. õigeks, et T.V. poolt ehitusloa alusel ehitatud elumaja oli muutunud hagejatele kuuluva kinnisasja oluliseks osaks TsÜS §54 lg.1 mõttes. T.V. tunnistas, et AÕSRakS §13 lg.5, §14 ja §15 lg.1 kohaselt oli T.V. ́l õigus nõuda hagejatelt nende kinnisasjale hoonestusõiguse seadmist T.V. kasuks piires, mis on vajalik T.V. poolt ehitatud elumaja majandamiseks. Hoonestusõiguse seadmist oli T.V. ́l õigus nõuda selle tõttu, et olid langenud ära T.V. seaduslikud võimalused saada elumaja aluse maa ja elumaja teenindamiseks vajaliku maa omanikuks. T.V. tunnistas kompromissettepanekus, et ta oli lasknud mööda seaduses kehtestatud tähtaja, mis võimaldas hagejatelt nõuda hoonestusõiguse seadmist T.V. kasuks. Tähtaja lasi T.V. mööda selle tõttu, et teda eelnevalt nõustanud juristid (kes ei olnud advokaadid) pidasid vajalikuks algatada kohtuprotsesse Alajõe Vallavalitsuse vastu ja Alajõe Vallavolikogu vastu. Kõik need kohtuprotsessid lõppesid T.V. kaotusega. Tema poolt ehitatud elumaja turuväärtuseks hindas T.V. ligikaudu alates 2 000 000.- kroonist kuni 3 000 000.- kroonini. T.V. ́l puuduvad vahendid maa hagejatelt väljaostmiseks, kuna T.V. tervislik seisund on halb ning temal on kindlaks tehtud arstliku komisjoni poolt puue. Kompromissettepanekule esitatud kirjalikus vastuses (tl.152-153) keeldusid hagejad vabatahtlikult hoonestusõiguse seadmisest T.V. kasuks, kuid tegid omakorda T.V. ́le vastuettepaneku kompromissiks, mille kohaselt pakuti T.V. ́le müüa maad, millel asusid tema poolt ehitatud elamu ja viljapuuaed suurusega kuni 1 300 m2, maksumusega 250 krooni/m2 eest, kogumaksumusega 325 000.krooni lähtudes järgmisest arvestusest (1 300,00 X 250.- = 325 000.- krooni). Hagejad: A.K., H.S., J.S., S.A. ja I.G. ning nende lepinguline esindaja, vandeadvokaat S.P., kohtule saadetud kirjalikus vastuses (T.V. poolt esitatud vastuhagile) (tl.227-233) vaidlesid vastuhagile vastu ning palusid T.V. poolt esitatud vastuhagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Kõik menetluskulud palusid hagejad jätta T.V. enda kanda. Hagejate esindaja, vandeadvokaadi S.P. ́i, seisukoha kohaselt on T.V. alusetust rikastumisest tulenev nõue hagejate vastu aegunud. Palus rakendada hagi aegumist ja selle asjaolu tõttu jätta hagi rahuldamata. Vandeadvokaat S.P. ́i selgituste kohaselt said hagejad kinnisasja omanikuks 27.veebruaril 2003.a.. Samal ajal muutus ka T.V. poolt ehitatud elumaja hagejate kinnisasja oluliseks osaks. Viimane tähtaeg alusetust rikastumisest tuleneva nõude esitamiseks oleks T.V. ́le olnud 27.veebruar 2006.a.. T.V. esitas vastuhagis alusetust rikastumisest tuleneva nõude alles 14.oktoobril 2008.a. (tl.203-206), see on üle kahe aasta hiljem peale hagi aegumise tähtaja möödumist. Samas tunnistasid hagejad ja nende esindaja, vandeadvokaat S.P., kirjalikus vastuses, et T.V. ́l oli olemas nõudeõigus

hagejate vastu VÕS §1042 sätetest tulenevalt, mille kohaselt võis teise isiku (hagejate) esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik (T.V.) teiselt isikult (hagejatelt) nõuda kulutuste hüvitamist ulatuses, milles see isik, kelle esemele kulutusi tehti, oli seeläbi rikastunud. Vandeadvokaat S.P. asus kirjalikus vastuses vastuhagile seisukohale, et vastuhagi nõue 2 700 000.- krooni oli meelevaldne ja T.V. poolt tõendamata. T.V. ei olnud kohtule esitanud tõendeid selle kohta, kui suure summa eest T.V. hagejate kinnisasjale (maatükile nr.5) kulutusi tegi. Hagejad palusid vastuhagi jätta rahuldamata. Hagejad esitasid kirjalikule vastusele lisana kinnisasja eelostu – müügilepingu 05.juunist 2005.a. (tl.232-233). Nimetatud leping oli allkirjastatud hagejate poolt ja hagejad soovisid selle lepingu alusel müüa T.V. ́le maad 0,15 ha Uusküla maatükil nr.5, katastritunnusega xxx: xxx: xxx, 195 000.- krooni eest, selleks, et T.V. saaks oma elumaja aluse maa ja elumaja teenindamiseks vajaliku maa omanikuks, aga samuti selleks, et T.V. saaks oma poolt ebaseaduslikult püstitatud hooned kanda enda nimel kinnistusraamatusse kinnisasjana. T.V. allkirja puudumine lepingul tõendab asjaolu, et T.V. ei soovinud hagejatelt, hagejate poolt pakutud tingimustel, maad osta juba 2005.a.. Samas asus T.V. ekslikul ning ebaseaduslikul seisukohal, et Alajõe Vallavolikogu ja Alajõe Vallavalitsus peavad T.V. ́le maa erastama.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hagejad: A.K., H.S. ja J.S. ning nende lepinguline esindaja, vandeadvokaat S.P. palusid kohtuistungil hagi rahuldada ning kohustada T.V. ́d omal kulul kõrvalama ehitised ja ehitusmaterjalid Uusküla kinnistu maatükilt nr.5 ja andma hagejate valdusesse tagasi ehitiste alune maatükk ja ehitistega külgnev maa. Samuti palus vandeadvokaat S.P. kohustada T.V. ́d edaspidi hoiduma kõrvale hagejate omandiõiguse rikkumisest selle maatüki osas. Vandeadvokaat S.P. esitas kohtule ka alternatiivse nõude juhuks, kui kohus ei pea võimalikuks kohustada T.V. ́d ehitisi maatükilt kõrvaldama. Alternatiivse nõudena palus vandeadvokaat S.P. kohut kohustada T.V. ́d vabastama maatükil nr.5 asuvad ehitised ja ehitistega külgnev maa ning anda vabastatavad ehitised koos külgneva maaga üle hagejate valdusesse. Kõik kohtukulud palus vandeadvokaat S.P. jätta poolte endi kanda, arvestades T.V. tervislikku seisundit. Täiendavalt selgitas vandeadvokaat S.P. kohtule, et T.V. ehitas ebaseaduslikult hooned maatükile nr.5, mis oli hagejate peredele (vanematele, vanavanematele) kuulunud juba tsaariajal. See maa võõrandati õigusvastaselt ning anti nüüd hagejatele ülekohtu heastamiseks tagasi. T.V. ́l ei saanud olla mitte mingisugust õigust alates 1993.a. ehitada tagastamisele kuuluvale õigusvastaselt võõrandatud maale oma elamut ilma maaomanike nõusolekuta. T.V. ́l ei saanud olla ehitamiseks ka maa kasutaja nõusolekut, kuna maa, millel T.V. poolt ehitatud elamu asus oli 25.veebruaril 1992.a. antud kasutamiseks talumaadena M. F.ile ENSV Taluseaduse alusel. M. F. T.V. ́l elamut oma talu maadele

ehitada ei lubanud. Vastuhagi palus vandeadvokaat S.P. jätta täies ulatuses rahuldamata, kuna T.V. poolt esitatud vastuhagi oli esitatud aegumisega. Iseseisva nõudega III – isik, N.F. ja tema lepinguline esindaja, vandeadvokaat S.P., palusid kohtuistungil A.K., H.S. ́i, J.S. ́i, S.A. ja I.G. ́i poolt esitatud hagi T.V. vastu rahuldada ning T.V. poolt esitatud vastuhagi hagejate vastu jätta rahuldamata. Kõik kohtukulud palusid N.F. ja vandeadvokaat S.P. jätta poole enda kanda, arvestades T.V. tervislikku seisundit. Täiendavalt selgitas N.F. kohtuistungil kohtule, et tema ja hagejad olid juba alguses veendunud, et T.V. ehitus on ebaseaduslik. T.V. raius kõigepealt maha maatükil kasvanud metsa. Hiljem hakkas T.V. koguma maatükile ehitusmaterjale. Juba siis selgitasid N.F. koos hagejatega T.V. ́le, et sellele maatükile ei ole T.V. ́l õigust ehitada. T.V. kedagi ei kuulanud ja jätkas ehitusega. Siis hakkasid N.F. ja hagejad koguma dokumente, et kaitsta oma õigusi kohtus ja peatada ehitus kohtu lahendiga. Ka peale halduskohtuniku otsust 1996.a. jätkas T.V. ehitusega. N.F. ́i asus kohtuistungil seisukohale, et T.V. poolt ehitatud maja asub hetkel soodsas kohas ning maja koos maaga võiks maksta umbes 2 500 000.- dollarit. Hoonestusõigust T.V. oma majale Uusküla kinnistu omanikelt taotlenud ei ole. Uusküla kinnistu omanikud pakkusid vahepeal T.V. ́le müüa ehitiste alust maad ja ehitistega külgnevat maad, selleks, et lahendada probleemi tsiviliseeritud kombel. T.V. ei võtnud pakkumist vastu ja maad osta ei soovinud. Hetkel ei ole Uusküla kinnistu omanikud enam nõus T.V. ́le maad müüma. N.F. asus kohtuistungil seisukohale, et koos Uusküla kinnistu kandmisega kinnistusraamatusse on N.F. koos hagejatega ja teiste III – isikutega saanud ka hoonete omanikuks, kuna püsivalt maatükiga ühendatud hooned on maatüki oluliseks osaks. T.V. lepinguline esindaja, vandeadvokaat L. T., palus kohtuistungil jätta A.K., H.S. ́i, J.S. ́i, S.A. ja I.G. ́i poolt esitatud hagi rahuldamata, kuna maa tagastati hagejatele ilma hooneteta. Hooned kuulusid T.V. ́le. T.V. ehitas hooned ehitusloa alusel seaduslikult ning T.V. poolt ehitatud hooned on käsitletavad praegu vallasasjana. T.V. ́l ei ole raha, et osta Uusküla kinnistu omanikelt välja ehitiste alune maa, aga samuti ka ehitiste teenindamiseks vajalik maa. Vandeadvokaat L. T. asus kohtuistungil seisukohale, et see asjaolu, et hageja on hoonetealuse maa omanikud, ei tähenda automaatselt seda, et hagejad saaksid T.V. ́lt hooned üle võtta ilma kompensatsioonita. T.V. ́l tekib hoonete ülevõtmisel hagejate poolt hagejate vastu nõudeõigus VÕS §1027 ja §1032 alusel. Vastuhagi palus vandeadvokaat L. T. rahuldada ja mõista hagejatelt solidaarselt välja kompensatsioon elamu eest summas 2 700 000.- krooni. Vandeadvokaat L. T. palus kohut lisada kohtuostusesse tingimus põhihagi rahuldamise korral, et T.V. peab vabastama tema poolt ehitatud ehitised alles pärast kohtu poolt väljamõistetud kompensatsiooni kättesaamist. Kohtukulud palus vandeadvokaat L. T. jätta poolte anda kanda.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi osaliselt põhjendatuks ja rahuldamisele osaliselt kuuluvaks, aga samuti ka vastuhagi põhjendamatuks ja rahuldamisele mittekuuluvaks, järgmiste tõenditega: Maksekorraldusega 29.detsembrist 2005.a. riigilõivu tasumise kohta (tl.7). Alajõe Vallavalitsuse korraldusega nr.349 17.oktoobrist 2009.a. „Õigusvastaselt võõrandatud maa omandisse andmine“ (tl.8-9), millega luges kohus tõendatuks, et korralduse p.6 kohaselt tagastati maaüksus hagejatele koos maatükil nr.5 asuvate ilma seadusliku aluseta püstitatud hoonetega (kohtuotsus haldusasjas nr.3 – 3 / 96 22.märtsist 1996.a.). Koos teiste tsiviilasjas kogutud tõenditega luges kohus tõendatuks, et ebaseaduslikult püstitas hooned õigusvastaselt võõrandatud ja tagastamisele kuuluvale maale, täpsemalt maatükile nr.5, T.V.. Ida – Viru Maakohtu kinnistamisotsusega 27.veebruarist 2003.a. (tl.10), millega kohus luges tõendatuks, et maatüki – asukohaga: Alajõe vald, Uusküla küla, Uusküla, suurusega 10,60 ha, katastritunnusega xxx: xxx: xxx, maakasutuse otstarbeks on maatulundusmaa, mis välistab individuaalelamute ehitamise sellele maatükile, nagu seda tegi T.V. ebaseaduslikult ja omavoliliselt. Katastriüksuse õiendiga 28.veebruarist 2003.a. ja sinna juurde kuuluva plaaniga (tl.11-12). Jõhvi notari O. B. poolt valjastatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusega 02.aprillist 2003.a. (tl.13-16). Jõhvi Halduskohtu 25.novembri 2005.a. kohtuotsusega (tl.17-21), millega jäeti rahuldamata T.V. kaebus Alajõe Vallavalitsuse korralduse nr.349 17.oktoobrist 2000.a. p.6, mis sätestab, et tagastataval maaüksusel maatükil nr.5 asuvad ilma seadusliku aluseta püstitatud hooned (kohtuotsus haldusasi nr.3-3/96 22.märtsist 1996.a.). T.V. lepingulise esindaja A. S. kirjaliku vastusega hagile 26.jaanuarist 2006.a. (tl.25-27). Individuaalehituse krundi plaaniga 23.oktoobrist 1991.a. Ida – Viru maakonnas, Alajõe külanõukogus, Uuskülas Alutaguse Metsamajandi maal (tl.28). Alajõe Vallavalitsuse korraldusega nr.349 17.oktoobrist 2000.a. (tl.29-30). T.V. apellatsioonkaebusega (tl.31-33) 20.detsembrist 2005.a. Jõhvi Halduskohtu 25.novembri 2005.a. kohtuotsusele haldusasjas nr.3-237/2003. Alajõe Vallavolikogu otsusega 26.märtsist 1993.a. ja sinna juurde kuuluva individuaalehituse krundi plaaniga (tl.34-35). Alajõe vallavanema poolt 15.mail 1993.a. kinnitatud aktiga ehituskrundi looduses eraldamise kohta (tl.36-38), mille kohaselt eraldati T.V. ́le Ida – Virumaal, Uuskülas 710 m2 suurune individuaalelamu ehituskrunt. Akti p.4 kohaselt võis T.V. akti alusel ehituskrunti kasutada köögivilja kasvatamiseks ja ehitusmaterjali ladustamiseks. Ehitustööde alustamine oli T.V. ́l lubatud ainult riikliku ehitusinspektsiooni kirjaliku ehitusloa alusel. Fotoärakirjaga Alajõe Valla erastamisavalduste registrist (tl.39-40). Osaliselt loetamatu fotoärakirjaga plaanist (tl.41), mille sisust ei ole ärakirja loetamatuse tõttu võimalik aru saada. Ehitise – hoone registreerimiskaardiga T.V. individuaalelamule (ehitusregistri nr.xxx, ehitusluba nr.xxx 28.juuli 1993.a., toimiku Hooneregistri nr.xxx, unikaalne Hooneregistri

kod: xxx, elamu osaliselt mittemonteeritav, II –korruseline hoone, hoonetealuse pinnaga 133 m2, jne.) (tl.42). Kaardi kohaselt lõpetas T.V. hoone ehitamise 2000.a., hoone maksumust ei ole ära toodud, puuduvad andmed hoonele kasutusloa andmise kohta, millega kohus luges tõendatuks, et ei T.V. ́l endal, ega ka kellelgi teisel ei ole seda hoonet õigus ilma kasutusloata kasutada elamiseks või muuks otstarbeks. Kehtivas seadusandluses ettenähtud korras elamu kasutusloa mittesaamisel kuulub T.V. poolt ehitatud elamu lammutamisele. Õiendiga ehitise koosseisu ja omandiõigusliku kuuluvuse kohta 20.oktoobrist 1998.a. (tl.43-44), mille kohaselt kuulub T.V. ́le Alajõe vallas, Uusküla küla 2A, majandusblokiga elamu, hoonetealuse pinnaga 189,2 m2. Alajõe Vallavalitsuse kirjaliku vastusega T.V. kohtuvigade parandamise avaldusele (tl.45-46). Ida – Viru Maavalitsuse seisukohaga 15.novembrist 2003.a. vastuseks T.V. avaldusele (tl.47-48), milles asus Ida – Viru maavanem seisukohale, et 26.märtsi 1993.a. maaeraldus T.V. ́le ehituse otstarbeks ei ole kooskõlas EV Ülemnõukogu 17.oktoobri 1991.a. otsusega „Eesti Vabariigi maareformi seaduse kehtestamise kohta“, mille p.3 kohaselt lõpetati maa tähtajata kasutamiseks andmine pärast 17.oktoobrit 1991.a.. Alajõe Vallavolikogu on eksinud T.V. ́le 26.märtsil 1993.a. maaeraldust tehes ja sellega kaasneva ehitusloa väljastamisel. Alajõe valla esindaja tunnistas oma eksimust ka 1996.a. Jõhvi Halduskohtus haldusasja nr.3-3/96 arutamisel. Nimetatud halduskohtuniku otsus on jõustunud ning Alajõe Vallavalitsus seda edasi kaevanud ei ole. Ida – Viru Maavanema seisukohaga luges kohus tõendatuks, et T.V. ́le väljastatud maaeraldus ja ehitusluba olid ebaseaduslikud, kuna need haldusaktid olid Alajõe Vallavolikogu poolt vastu võetud EV Ülemnõukogu 17.oktoobri 1991.a. otsuse „Eesti Vabariigi maareformi seaduse kehtestamise kohta“ p.3 otsese rikkumisega, mis keelas sellised maaeraldused üldse (eriti aga veel õigusvastaselt võõrandatud talumaadel). Ehitusloa ja maaeralduse ebaseaduslikkusest tulenevalt oli ka kogu T.V. tegevus elamu püstitamisel maatükil nr.5 ebaseaduslik, aga samuti muutus ebaseaduslikult püstitatuks ka selle ebaseadusliku tegevuse käigus valmisehitatud elamu. Elamu ebaseaduslikku püstitamist T.V. poolt tunnistas ka hiljem Alajõe Vallavalitsus ise korraldusega nr.xxx 17.oktoobrist 2000.a.. Hagejate lepingulise esindaja, vandeadvokaat S.P. ́i, kirjaliku seisukohaga (tl.51-52). Tartu Ringkonnakohtu 20.märtsi 2006.a. kohtuotsusega haldusasjas nr.3-03-91 (tl.53-57), millega jäeti rahuldamata T.V. apellatsioonkaebus ja Jõhvi Halduskohtu 25.novembri 2005.a. kohtuotsus muutmata. Väljatrükkidega rahvastikuregistri andmebaasist menetlusosaliste ja nende esindajate andmetega (tl.60-64). T.V. taotlusega riigi õigusabi saamiseks (tl.79-80). Päringutega T.V. varalise seisundi kindlakstegemiseks (tl.81-100). Viru Maakohtu 29.oktoobri 2007.a. määrusega (tl.101) T.V. ́le riigi õigusabi andmise kohta. 26.novembril

2007.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.111). Jõhvi notari T. J.poolt tõestatud T.V. volikirjaga 25.märtsist 2008.a. (tl.128), millega T.V. volitas ennast esindama A.S.. Kuna A.S. ei ole vandeadvokaat, siis ei olnud kohtul võimalik määrata A.S. riigi õigusabi osutajaks T.V. ́le. Kohtu poolt määratud esindajaks T.V. ́le oli vandeadvokaat L. T.. T.V. esindaja, vandeadvokaadi L. T. ́e, poolt esitatud kompromissettepanekuga 08.aprillist 2008.a. (tl.129-130). Viru Maakohtu kinnistusakonna, Ida – Viru jaoskonna, registriosa nr.xxx, kinnistu Uusküla andmete väljatrükiga (tl.132-135). 09.aprillil 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.137-138). Viru Maakohtu 26.juuni 2008.a. määrusega (tl.139-140). Hagejate esindaja, vandeadvokaat S.P. ́i, vastusega 07.juulist 2008.a. T.V. poolt esitatud kompromissettepanekule (tl.152-153), milles hagejad keelduvad T.V. poolt pakutavast kompromissist, kuid teevad omapoolse kompromissettepaneku pakkudes T.V. ́le tema poolt ebaseaduslikult püstitatud elamu seadustamiseks kuni 1 300 m2 maad müüa hinnaga 250.krooni/1m2. T.V. lepingulise esindaja, juristi M.T.u, kirjaliku vastusega 13.juulist 2005.a. (tl.154-156), milles jurist M.T. keeldus T.V. nimel sõlmimast hagejatega kinnisasja ostu – müügilepingut, millist võimalust olid hagejad T.V. ́le pakkunud ebaseaduslikult ehitatud elamu seadustamiseks 13.juulil 2005.a.. Vandeadvokaat S.P. ́i teatisega 11.augustist 2008.a. (tl.160) menetlusosaliste kontaktaadressidega. Ida – Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr.xxx andmete väljatrükiga (tl.193-197). 13.oktoobril 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.201-202). 14.oktoobril 2008.a. T.V. esindaja vandeadvokaadi L. T. ́e, poolt kohtusse esitatud vastuhagiga 2 700 000.- krooni nõudes (tl.203-206). Riigikohtu Halduskolleegiumi 16.juuni 2008.a. kohtumäärusega (tl.207), millega jättis Riigikohus T.V. kassatsioonkaebuse, kui ilmselt põhjendamatu, menetlusse võtmata. Viru Maakohtu 05.novembri 2008.a. määrusega (tl.208-209). Viru Maakohtu 06.novembri 2008.a. määrusega (tl.210). Viru Maakohtu 06.novembri 2008.a. määrusega (tl.211). Hagejate esindaja, vandeadvokaat S.P. ́i, kirjaliku vastusega 30.detsembrist 2008.a. T.V. poolt esitatud vastuhagile. Hagejate poolt allkirjastatud kinnisasja eelostu – müügi lepingu projektiga 05.juunist 2005.a. (tl.232-233), millele T.V. keeldus alla kirjutamast, kuna ei soovinud osta hagejatelt maad. Postikviitungiga lepingu projekti T.V. ́le saatmise kohta (tl.233). 27.aprillil 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga ja sinna juurde kuuluva T.V. ja vandeadvokaat L. T. ́e kirjalike avaldustega (tl.254-259). 10.juunil 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada VÕS §1026 sätteid, mille kohaselt VÕS §§1018 – 1024 sätestatut ei kohaldata, kui keegi ajab võõraid asju, arvates, et tegemist on tema oma asjadega. Kui keegi ajab võõraid asju nagu enda omi, kuigi ta teab, et ta ei ole selleks õigustatud, või

peab seda teadma, kohaldatakse VÕS §1022 lg.1 ja 5 ning §1024 lg.1 sätestatut. Kui soodustatu esitab asjaajaja vastu VÕS §1022 lg.1 nimetatud kohustuse rikkumisest tuleneva nõude või §1022 lg.5 või §1024 lg.1 nimetatud nõude, võib asjaajaja nõuda asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamist vastavalt alusetu rikastumise sätetele. VÕS §1027 kohaselt peab isik VÕS ptk.52 sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Vastavalt VÕS §1042 võib teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Kulutuste tegijal ei ole VÕS §1042 lg.1 sätestatud nõudeõigust, kui: 1) isik, kelle esemele kulutusi tehti, nõuab kulutusi teinud isikult kulutustega tehtud parenduste äravõtmist ja parenduste äravõtmine on parendusi rikkumata võimalik; 2) kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud; 3) isik, kelle esemele kulutusi tehti, vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu; 4) kulutuste tegemine esemele oli seadusest või lepingust tulenevalt keelatud. TsÜS §53 kohaselt on asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS §54 kohaselt on kinnisasja olulised osad sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või – rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. Asjaõiguse lõppemisel maatükile jäänud ehitis muutub maatüki oluliseks osaks. Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS §57 kohaselt on päraldis vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. TsÜS §151 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise

teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub, sõltumata TsÜS §151 lg.1 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Vastavalt AÕSRakS §14 sätetele, maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis või selle osa (juurdeehitis), mis on maaga püsivas ühenduses, on asjaõigusseaduse §16 kohaselt maatüki oluline osa. Maakasutusõiguse või ehitusloata püstitatud ning omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel üleantava ehitise või selle osa või teeseaduse §2 lg.2 lõikes nimetatud rajatise suhtes kohaldatakse AÕSRakS §13 sätteid ning ehitist võib käsutada pärast ehitisele kasutusloa andmist. Õigusliku aluseta püstitatud ehitisele kasutusloa andmine toimub ehitusseaduse alusel, kuid sellega ei või rikkuda maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi. Ehitusloana AÕSRakS §14 lg.1 tähenduses käsitletakse ka enne 1991. aasta 1. novembrit koostatud ja kehtinud korras kinnitatud maa ostueesõigusega erastamist taotleva isiku elamu, suvila või aiamaja tüüpprojekti või enne nimetatud tähtpäeva koostatud ja kehtinud korras kinnitatud maa ostueesõigusega erastamist taotleva isiku elamu, suvila või aiamaja ehitusprojekti, kui ehitusloa väljaandmist ei ole võimalik tuvastada. Ehitaja võib esitada maa omaniku suhtes võlaõigusseaduse §1042 sätestatud nõude. AÕSRakS §14 lg.1 teises lauses sätestatud ehitise ehitajal ei ole võlaõigusseaduse §1042 sätestatud nõuet. Kui maatükile on ehitatud maa omaniku nõusolekuta, on omanikul õigus nõuda materjali eemaldamist ehitaja kulul. AÕSRakS §14 lg.1 nimetatud ehitise olemasolu ei saa olla aluseks selle maa suhtes maareformi seaduse §6 lg.2 p.3 sätete kohaldamisele, välja arvatud AÕSRakS §14 lg.1 teises lauses sätestatud ehitise puhul. AÕSRakS §15 kohaselt on ehitise omanikul, kellele kuuluv ehitis on püstitatud õiguslikul alusel ja kes ei soovi või kellel ei ole õigust maad omandada, õigus nõuda hoonestusõiguse seadmist ehitisealusele ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale ühe aasta jooksul, arvates nimetatud maa kandmisest kinnistusraamatusse. Kui ehitise omanik ei nõua nimetatud tähtaja jooksul hoonestusõiguse seadmist, muutub ehitis maatüki oluliseks osaks, välja arvatud riigimaal asuv ehitis. Kui maa omanik keeldub hoonestusõiguse seadmisest, kuid eelnevalt oli sõlmitud notariaalselt tõestatud kokkulepe hoonestusõiguse seadmiseks, on ehitise omanikul õigus esitada ühe aasta jooksul, arvates ehitisealuse maa kandmisest kinnistusraamatusse, hoonestusõiguse tunnustamist ja vastavat kinnistusraamatu kannet taotlev hagi. Kuni kohtuotsuse jõustumiseni on nimetatud ehitis vallasasi. Kui AÕSRakS §15 lg.1 nimetatud ehitise omanik ei nõua hoonestusõiguse seadmist ühe aasta jooksul, arvates maa kinnistusraamatusse kandmisest, seatakse hoonestusõigus riigimaale Vabariigi Valitsuse poolt määratud riigiasutuse otsuse alusel. Ehitise omanikul on õigus

nõuda, et hoonestusõiguse tähtaeg ei oleks lühem kui ehitise eeldatava püsimise tähtaeg. Maa omanikul on õigus nõuda, et hoonestusõiguse tähtaeg ei oleks pikem kui ehitise eeldatava püsimise tähtaeg.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et A.K., H.S. ́i, J.S. ́i, S.A. ja I.G. ́i poolt esitatud hagi T.V. vastu on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, Alajõe Vallavolikogu otsusega 26.märtsist 1993.a. ja sinna juurde kuuluva individuaalehituse krundi plaaniga, aga samuti Alajõe vallavanema poolt 15.mail 1993.a. kinnitatud aktiga ehituskrundi looduses eraldamise kohta, eraldati ebaseaduslikult (otsese seaduses kehtestatud keelu rikkumisega) T.V. ́le Ida – Virumaal, Uuskülas 710 m2 suurune individuaalelamu ehituskrunt. Kohus luges tõendatuks, et Alajõe vallaorganid rikkusid T.V. ́le maaeralduse tegemisel ja ehitusloa väljastamisel EV Ülemnõukogu 17.oktoobri 1991.a. otsuse „Eesti Vabariigi maareformi seaduse kehtestamise kohta“, p.3 sätteid, mille kohaselt lõpetati maa tähtajata kasutamiseks andmine pärast 17.oktoobrit 1991.a.. T.V. ́le tehti maaeraldus aga alles 26.märtsil 1993.a.. Alajõe Vallavalitsuse korraldusega nr.349 17.oktoobrist 2009.a. „Õigusvastaselt võõrandatud maa omandisse andmine“ luges kohus tõendatuks, et korralduse p.6 kohaselt tagastati maaüksus hagejatele koos maatükil nr.5 asuvate T.V. poolt ilma seadusliku aluseta püstitatud hoonetega (kohtuotsus haldusasjas nr.3 – 3 / 96 22.märtsist 1996.a.). Kohtuistungil viibinud hagejate ja III – isiku, N.F. ́i selgitustega luges kohus tõendatuks, et nad olid juba alguses veendunud, et T.V. ehitus on ebaseaduslik. T.V. raius kõigepealt maha maatükil kasvanud metsa. Hiljem hakkas T.V. koguma maatükile ehitusmaterjale. Juba siis selgitasid N.F. koos hagejatega T.V. ́le, et sellele maatükile ei ole T.V. ́l õigust ehitada. T.V. kedagi ei kuulanud ja jätkas ehitusega. Siis hakkasid N.F. ja hagejad koguma dokumente, et kaitsta oma õigusi kohtus ja peatada ehitus kohtu lahendiga. Ka peale halduskohtuniku otsust 1996.a. jätkas T.V. ehitusega. Kohus luges tõendatuks, et T.V. püstitas maatükile nr.5 ehitise ilma praeguste maaomanike (hagejate ja III – isikute) nõusolekuta, aga samuti ka ilma endise maa haldaja, Alajõe valla, nõusolekuta (Alajõe valla ebaseaduslikke haldusakte ei saa kohus pidada nõusolekuks ehituse kohta), mille tõttu pidas kohus vajalikuks rakendada T.V. poolt ebaseaduslikult püstitatud ehitiste suhtes AÕSRakS §14 ettenähtud tagajärge. AÕSRakS §14 sätestab, et kui maatükile on ehitatud maa omaniku nõusolekuta, on omanikul õigus nõuda materjali eemaldamist ehitaja kulul. Kohus luges tõendatuks, et rahuldada tuleb A.K., H.S. ́i, J.S. ́i, S.A. ja I.G. ́i nõue kohustada T.V. ́d eemaldama omal kulul ebaseaduslikud ehitised ja ehitusmaterjalid kinnisasjalt „Uusküla“, mis koosnes maatükist suurusega 10,6 ha (katastritunnusega: xxx: xxx: xxx), asukohaga Uusküla küla, Alajõe vald, Ida –

Virumaa, mis oli kantud Kinnistusregistrisse Viru Maakohtu kinnistusosakonnas, Ida – Viru jaoskonnas, registriosa nr.xxx all. Ülejäänud osas tuleb hagejate nõuded jätta rahuldamata. Kohus luges tõendatuks, et T.V. vastuhagi A.K., H.S. ́i, J.S. ́i, S.A. ja I.G. ́i vastu hüvitiseks 2 700 000.- krooni nõudes on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et hagejad ei ole süüdi T.V. ́l, seoses ebaseaduslikult püstitatud ehitistega, kahju tekkimises. Vastupidi hagejad on T.V. ́le korduvalt pakkunud müüa maad, selleks, et T.V. saaks seadustada tema poolt ebaseaduslikult püstitatud ehitise ning sellega väldiks endal kahju tekkimise. Kohus luges tõendatuks, et T.V. ise on resoluutselt keeldunud hagejate poolt pakutud abist ning ei ole olnud nõus maad ostma. Kohus luges tõendatuks, et hagejatele endile ei ole T.V. poolt ebaseaduslikult püstitatud ehitis vajalik ning see ehitis segab hagejaid maa majandamisel. T.V. püstitas hooned maatulundusmaale, mitte aga elamumaale. Kaaludes vastuhagi nõude aluseid luges kohus tõendatuks, et T.V. ́l ei olegi hagejate vastu seaduslikust alusest tulenevaid nõudeid. Vastuhagis viitas T.V. VÕS §1032 kui nõude alusele. Kohus luges tõendatuks, et VÕS §1032 rakendatakse nõude alusena ainult VÕS §1028 lg.1 nimetatud juhul st. juhul, kui T.V. oleks oma ebaseaduslikult püstitatud elamu juba hagejatele üle andnud mingi kohustuse täitmisena ning hiljem selgus, et seda kohustust ei olnud olemas, seda kohustust ei tekkinud või see kohustus langes hiljem ära. Kohus luges tõendatuks, et vastuhagis esitatud nõude alus on ebaõige ja sellel alusel ei saa T.V. hagejatelt mingit hüvitust nõuda, kuna T.V. ja hagejate vahel ei ole olnud (ning ei ole pidanud tekkima ka tulevikus) mitte mingit kohustust, aga samuti ei ole T.V. hagejatele oma ebaseaduslikult püstitatud ehitist üle andnud. Kohus kaalus täiendavalt, kas T.V. poolt esitatud nõude alusena oleks võimalik rakendada VÕS 51.ptk. käsundita asjaajamise sätteid. VÕS §1026 sätete kohaselt, ei kohaldata VÕS §§1018 – 1024 sätestatut, kui keegi ajab võõraid asju, arvates, et tegemist on tema oma asjadega. Kohus luges tõendatuks, et T.V. püstitas ebaseaduslikult elamu täies teadmises, et ta ajab tema enda asja, mitte aga hagejate asja. Kohus luges tõendatuks, et T.V. pidas ekslikult seaduslikuks ebaseaduslikku maaeraldust ja ehitusluba, mille väljastasid T.V. ́le Alajõe valla omavalitsusorganid kehtiva seadusandluse nõudeid jämedalt eirates. Kohus luges tõendatuks, et kuna ehituse aluseks olevad maaeraldus ja ehitusluba olid algusest peale ebaseaduslikud, siis on ebaseaduslik ka nende dokumentide alusel T.V. poolt püstitatud ehitis. Hagejate vastu T.V. ́l nõuet ei ole, kuna ehitise ebaseaduslikul püstitamisel ajas T.V. iseenda asja. AÕSRakS §14 kohaselt on maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis või selle osa (juurdeehitis), mis on maaga püsivas ühenduses, asjaõigusseaduse §16 kohaselt maatüki oluline osa. Maakasutusõiguse või ehitusloata püstitatud

ning omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel üleantava ehitise või selle osa või teeseaduse §2 lg.2 lõikes nimetatud rajatise suhtes kohaldatakse AÕSRakS §13 sätteid ning ehitist võib käsutada pärast ehitisele kasutusloa andmist. Ebaseadusliku ehitise ehitaja, T.V., võib esitada maa omaniku suhtes võlaõigusseaduse §1042 sätestatud nõude. AÕSRakS §14 lg.1 teises lauses sätestatud ehitise ehitajal ei ole võlaõigusseaduse §1042 sätestatud nõuet. Kui maatükile on ehitatud maa omaniku nõusolekuta, on omanikul õigus nõuda materjali eemaldamist ehitaja kulul. Vastavalt VÕS §1042 sätetele võib teise isiku (hagejate) esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik (T.V.) nõuda teiselt isikult (hagejatelt) kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik (hagejad), kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule (hagejatele) kasulikud ning millised on olnud tema (hagejate) kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik (hagejad), kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Kulutuste tegijal (T.V. ́l) ei ole VÕS §1042 lg.1 sätestatud nõudeõigust, kui: 1) isik (hagejad), kelle esemele kulutusi tehti, nõuab kulutusi teinud isikult (T.V. ́lt) kulutustega tehtud parenduste äravõtmist ja parenduste äravõtmine on parendusi rikkumata võimalik; 2) kulutusi teinud isik (T.V.) ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule (hagejatele) kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud; 3) isik (hagejad), kelle esemele kulutusi tehti, vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu; 4) kulutuste tegemine esemele oli seadusest või lepingust tulenevalt keelatud. Kohus luges tõendatuks, et T.V. ́l ei ole hagejate vastu VÕS §1042 lg.1 nimetatud nõudeõigust selle tõttu, et kohtuistungil leidis tõendamist, et hagejad vaidlesid T.V. poolt ehitise püstitamisele vastu ja teavitasid oma vastasseisust ka T.V. ́d isiklikult (hagejate ja N.F. ́i seletused kohtuistungil) ning kui T.V. ebaseaduslikust ehitamisest ei loobunud, siis pöördusid halduskohtusse oma õiguste kaitseks. Samuti luges kohus tõendatuks, et T.V. ́l ei ole hagejate vastu nõudeõigust selle tõttu, et maatükil nr.5 lõpetati EV Ülemnõukogu 17.oktoobri 1991.a. otsuse „Eesti Vabariigi maareformi seaduse kehtestamise kohta“, p.3 sätete kohaselt, maa tähtajata kasutamiseks andmine pärast 17.oktoobrit 1991.a.. Kohus luges tõendatuks, et, eelnevast tulenevalt, T.V. ́l oli seadusega keelatud pärast 17.oktoobrit 1991.a. ehitise püstitamine hagejatele üleantud maatükile nr.5. Arvestades T.V. varalist seisundit ja tema tervislikku seisundit pidas kohus vajalikuks jätta kohtukulud poolte endi kanda. T.V. ́le kohtu poolt määratud esindaja, vandeadvokaadi L. T. ́e, poolt osutatud õigusabiteenuse tasu pidas kohus vajalikuks jätta Eesti Vabariigi kanda.

Johannes Külaots

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.