TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) esitas kohtule avalduse M.F.le eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt elab M.F. alates 01.märtsist 2007 Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodus. Isik on töövõimetu ning vajab pidevat hooldust ja kõrvalabi. Igapäevastes toimingutes abistab teda Hooldekodu personal. Oma psüühilise seisundi poolest ei ole M.F. võimeline endale oma tegudest aru andma ega neid juhtima. Isik ei orienteeru ajas ega kohas, ta ei ole võimeline iseseisvalt tegema mingeid tehinguid ning ei tule iseseisvalt eluga toime. Avaldaja palub isikule määrata eestkostjaks L.P.. Kohus määras /tl. 16/ asjas kohtupsühhiaatriaekspertiisi, kuna esinesid andmed isiku vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire kohta. M.F. suhtes teostati 04.juunil 2009.a Ahtme Haigla ekspertarstide poolt kohtupsühhiaatriaekspertiis /tl. 41-42/. Kohus määras 10. juunil 2009.a määrusega /tl. 45-46/ isikule riigipoolse õigusabi korras esindajaks vandeadvokaadi vanemabi I. G.. Kohtuistung Kohtuistungil palus avaldaja avalduse rahuldada. Esindaja seletuste kohaselt on eestkostjaks määratav isik võimeline kandma eestkostja kohustusi Puudutatud isik L.P. on nõus enda määramisega eestkostjaks. Puudutatud isiku M.F. esindaja leidis, et puudutatud isik vajab eestkostet ning eestkoste seadmine on puudutatud isiku huvide kaitseks vajalik.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isikud ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PKS § 92 lg 4 tulenevalt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist /tl. 41-42/ nähtub, et M.F.l esineb segatüüpi dementsus, mis ei võimalda tal adekvaatselt hinnata ümbritsevat, mõista oma tegusid, neid juhtida ja neist aru saada. Oma õiguste teostamiseks vajab M.F. eestkostjat, kes oleks võimeline lahendama nii tema igapäevaseid, kui ka ülejäänud küsimusi. Võttes arvesse isiku psüühilist ja füüsilist seisundit, on tema iseseisev elu kõikide eelduste kohaselt problemaatiline. 2 (3)

Vastavalt TsMS § 524 lg 1 kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Kohus kuulas M.F. ära temale tuttavas keskkonnas. Ärakuulamise juures viibis puudutatud isiku esindaja. M.F. on nõus, et tema eeskotjaks määratakse L.P.. TsMS § 525 lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. L. P. on andnud oma nõusoleku enda eestkostjaks määramise kohta /tl. 11/. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 on välja toodud alused, millal isik ei või olla eestkostja. Kohus nimetatud aluseid ei tuvastanud. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus määrab M.F. eestkostjaks L.P. kuni 30. juunini 2014.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. M.F.l tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta. Kohus selgitab avaldajale, et PKS § 98 lg 1 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja ning sama paragrahvi lg 2 järgi on eestkostja kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Eestkostjal on tehingute tegemine piiratud tulenevalt PKS §-st 99 ning keelatud tulenevalt PKS §-st 100. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1; § 524 lg 1, lg 5; § 525 lg 1, lg 2; § 526; § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse.

Helgi Vinni Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.