TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-08-78005

teatavaks

menetlusosalistele

ja

Ida-Viru

Maakonna

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võivad isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

I.R. esitas kohtule avalduse A.R.ile eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on isik raske puudega ning talle on ekspertiisiga diagnoositud peaaju infarkt. Isik ei ole võimeline iseseisvalt tegema mingeid tehinguid ega tule toime iseseisva eluga. Avaldaja palub määrata end A.R.i eestkostjaks. Kohus määras asjas kohtupsühhiaatriaekspertiisi, kuna esinesid andmed isiku vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire kohta. A.R.ile teostati 21. mail 2009 SA Ahtme Haigla ekspertide poolt kohtupsühhiaatriaekspertiis. Kohus määras 23. detsembri 2008 kohtumäärusega isikule riigipoolse õigusabi korras esindajaks vandeadvokaadi vanemabi I. G.. Eestkosteasutuse esindaja esitas kohtule seisukoha, milles leidis, et A.R. ei suuda iseseisvalt oma varalisi ja isiklikke õigusi ning huve kaitsta ning temale tuleb määrata eestkostja.

Kohtuistung Kohtuistungil palus avaldaja avalduse rahuldada, kuna A.R. ei suuda iseseisvalt eluga toime tulla. Eestkosteasutuse esindaja palus avalduse rahuldada ning määrata A.R.ile eestkostjaks I.R.. Puudutatud isiku A.R.i esindaja leidis, et puudutatud isik vajab eestkostet ning eestkoste seadmine on puudutatud isiku huvide kaitseks vajalik.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isikud ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt, eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. 2(4)

2-08-78005 Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist /tl. 37-38/ nähtub, et A.R.il esinevad peaaju infarkti tagajärjel tekkinud neuroloogilised häired, mille tagajärjel on arenenud välja psüühilise tegevuse orgaaniline häire, mis väljendub mälu teadvustamise, orienteerumise tugevas alanemises ning mis vastab orgaanilisele dementsusele. Oma psüühilise seisundi tõttu ei suuda A.R. mõista oma tegusid, neid juhtida ja neile aru anda. A.R. vajab pidevalt kõrvalist abi – ta ei ole võimeline iseennast isegi elementaarselt teenindama. Kohus kuulas A.R.i isiklikult ära /tl. 40/ ja veendus, et isiku seisund vastab ekspertiisi aktis esitatud kirjeldusele. Kohus leidis, et A.R. ei ole oma psüühilise seisundi tõttu võimeline mõistma oma tegusid ja neid juhtima. Lähtuvalt PKS § 95 lg 1 - lg 4, eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Eestkostja määramisel arvestatakse vähemalt 10-aastase lapse või piiratud teovõimega isiku soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. I.R. avaldas soovi olla eestkostjaks oma isale A.R.ile ning kinnitab seda allkirjaga oma avaldusel kohtule /tl. 1/. I.R. kinnitas oma soovi ka kohtuistungil. Eestkosteasutuse esindaja toetas kohtuistungil avaldust ning nõustus I.R.i määramisega A.R.i eestkostjaks. A.R. soovi eestkostja isiku osas ei olnud võimalik kindlaks teha, kuna A.R.i psüühiline seisund ei võimalda tal keerukatest küsimustest aru saada ja neile vastata. A.R.i esindaja kinnitas kohtuistungil, et toetab avaldust ja I.R.i määramist A.R.i eestkostjaks. Kohus ei tuvastanud I.R.i suhtes PKS § 96 on välja toodud alused, et isik ei võiks olla eestkostjaks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 526 lg 4 ja lg 5, eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus määrab A.R.ile eestkostjaks I.R.i kuni 30. juunini 2014, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. A.R.ile tuleb keelata kõikide tehingute tegemine. Kohus tunnistab A.R.i valimisõiguse osas teovõimetuks, mille tagajärjel A.R. kaotab hääleõiguse. Vastavalt PKS § 98 lg 1 ja lg 2, eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Eestkoste seadmise määrus annab I.R.ile A.R.i esindamise õiguse kõikide tehingute tegemisel ja asjade ajamisel. 3(4)

2-08-78005 Kohus selgitab avaldajale, et eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja ning on eestkostja kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Eestkostjal on piiratud PKS § 99 loetletud tehingute tegemine; PKS § 100 loetletud tehingute tegemine on keelatud. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ja lg 2, eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande. Eestkostjale tuleb määrata aruande esitamise kohustus eestkosteasutusele, so Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskusele üks kord aastas hiljemalt 30. juuniks.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /--/. Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Teatavakstegemine Lähtuvalt TsMS § 531 lg 2 ja lg 6, kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks ka eestkostetavale ja tema esindajale. Kohus ei pea määruse põhjendust isiklikult eestkostetavale teatavaks tegema, kui see võib eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või eksperdiarvamuse kohaselt tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele. Kohus teeb määruse teatavaks ka isiku elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele, samuti muudele isikutele, kelle kohus menetluses ära kuulas. Kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse ja isik kaotab valimistel hääleõiguse, samuti kui selline eestkoste lõpeb muul põhjusel kui eestkostetava surma tõttu või kui sellist eestkostet piiratakse, teatab kohus sellest ka valijate nimekirja pidavale asutusele. Kohtumäärus tuleb teha teatavaks A.R.i esindajale, eestkosteasutusele ja Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile.

Marge Tamme Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.