Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2009, Rapla Tsiviilasja number 2-08-71980 Tsiviilasi Jaan Heldja hagi Resk OÜ vastu töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmiseks, töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise ja vähemmakstud puhkusekompensatsiooni väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 52 572.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Jaan Heldja ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx, xxxxxxxx, xxxxx xx), hageja esindaja vandeadvokaat Karmo Kalk, kostja Resk OÜ ( reg.nr 10075513, asukoht Rapla, Talve 4), kostja esindaja advokaat Ants Kuningas Kohtuistungi toimumise aeg 28.05.2009 Resolutsioon Lugeda töölepingu lõpetamine OÜ Reski poolt Jaan Heldjaga alates 10.08.2008 TLS § 79 lg 1 alusel ebaseaduslikuks. Lugeda tööleping lõpetatuks TLS § 82 lg 1 alusel alates 10.08.2008. Välja mõista OÜ Reskilt hüvitis 34 776.- krooni Jaan Heldja kasuks. Jätta Jaan Heldja hagi OÜ Reski vastu puhkusekompensatsiooni väljamõistmiseks rahuldamata. Jaan Heldja menetluskuludest 95 % jätta OÜ Reski kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja asus tööle kostja juures autojuhi ametikohale 05.10.2006. Töö tegemise asukohana oli kokku lepitud Rapla ja Järva maakond. Hageja naases tööle pärast haiguslehel viibimist 04.08.2008. Kuna hageja töötas enne haiguslehele jäämist prügiveoauto juhina Paides, läks ta esmalt kostja Paide kontorisse. Paide kontoris selgus, et Paides talle tööd ei anda ei ole. Kuna hageja töölepingujärgne töötamise koht pidi olema Rapla ja Järva maakond, sõitis hageja seejärel kostja Rapla kontorisse. Rapla kontoris selgus, et autot tema käsutusse ei anta ja autojuhi ametikohal tal töötada ei võimaldata. Kostja pakkus hagejale võimalust töötada laadijana. Kuna töölepingu järgi pidi hageja töötama autojuhi ametikohal, siis hageja ei olnud nõus asuma tööle laadijana. 05.08.2008 esitas hageja kostjale avalduse, millega palus vabastada ennast töölt alates 10.08.2008 seoses töölepingu rikkumisega tööandja poolt, kuna tööandja ei kindlustanud teda töölepingus ette nähtud tööga ja tööks vajalike töövahenditega. Kostja lõpetas töölepingu hagejaga alates 10.08.2008 TLS § 79 lg 1 alusel. Hageja viibis kõik päevad alates haiguslehe lõppemisest kuni töölepingu lõpetamiseni kostja Rapla kontoris. Selle aja kestel ei andnud kostja kordagi hagejale täitmiseks töölepingujärgseid tööülesandeid ega kindlustanud teda tööks vajalike töövahenditega (autoga). Kuna hageja ei nõustunud töölepingu lõpetamisega TLS § 79 lg 1 alusel pöördus ta avaldusega lääne inspektsiooni töövaidluskomisjoni poole, millega palus lugeda tööleping lõpetatuks TLS § 82 lg 1 alusel ja välja mõista kostjalt hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuu keskmise palga ulatuses. Töövaidluskomisjon jättis oma 19.09.2008 otsusega hageja avalduse rahuldamata. Töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja sai hageja kätte 02.10.2008. 05.08.2008 esitas hageja kostjale avalduse, millega palus vabastada ennast töölt alates 10.08.2008 seoses töölepingu rikkumisega tööandja poolt kuna tööandja ei kindlustanud teda töölepingus ette nähtud tööga ja tööks vajalike töövahenditega. Hageja juhib tähelepanu sellele, et töötaja avaldus töölepingu lõpetamiseks on ühepoolne tehing TsÜS § 67 mõttes, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Oma avalduses on hageja selgelt väljendanud oma soovi lõpetada tööleping seoses töölepingu rikkumisega tööandja poolt. Tööandjapoolne töölepingu rikkumine väljendus selles, et ta ei kindlustanud hagejat töölepingus ettenähtud tööga, ta ei kindlustanud hagejat vajalike töövahenditega. Seega väljendas hageja esitatud avalduses selget tahet lõpetada tööleping TLS § 82 lg 1 alusel ka konkreetsel juhul, kuigi ta seda õigusnormi oma avalduses ära ei näidanud. Kuna kostja ei lõpetanud töölepingut TLS § 82 lg 1 alusel ega vaidlustanud töölepingu lõpetamise alust töövaidluskomisjonis, tuleb lugeda töölepingu lõpetamine kostja poolt TLS § 79 lg 1 alusel ebaseaduslikuks. Hageja ei soovi tööle ennistamist ja soovib saada hüvitist oma 4 kuu keskmise palga ulatuses. Kostja on esitanud hageja keskmise palga arvutused, mille kohaselt oli kostja väite kohaselt hageja keskmiseks palgaks 6990.- kr. Kostja on eksinud hageja keskmise palga arvutamisel. Hageja leiab, et keskmise kuupalk vaadeldaval perioodil on tegelikult 8694.- kr. Kostja on hagejale lõpparve koostamisel arvestanud
puhkusekompensatsiooni 23,3 päeva eest lähtudes tema poolt arvutatud keskmisest päevapalgast 300.- kr kokku summas 6990.- kr. lähtudes käesoleva hagi p-s 5 näidatud arvutustest oleks puhkusekompensatsiooni arvestamisel pidanud aluseks võtma hageja päevapalga suuruses 420.- kr. Seega pidi hagejale välja maksmisele kuuluva puhkusekompensatsiooni õigeks suuruseks olema 9786.- kr. Kostja on hagejale maksnud töölepingu lõpetamisel välja puhkusekompensatsiooni 2796.- kr vähem kui oleks pidanud maksma (9786.- kr – 6990.- kr). Hageja nõue Hageja palub TsÜS § 67 lg 1; TLS §-de 82 lg 1; 117 lg 2 alusel: lugeda tööleping lõpetatuks TLS § 82 lg 1 alusel; välja mõista kostjalt hüvitis nelja kuu keskmine palk summas 34 776.kr; välja mõista kostjalt vähemmaksutud puhkusekompensatsioon summas 2796.- kr. Kostja vastuväited Kostja esindaja A.Kuningas vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hageja nõue töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmiseks on uus iseseisev nõue, mida ei ole vaidlustamistähtaja jooksul esitatud. Hagejaga on tööleping lõpetatud vastavalt hageja avaldusele TLS § 79 alusel ja puudub alus lugeda tööleping lõpetatuks TLS § 82 alusel. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 79 lg 1 alusel, sest hageja esitas kostjale avalduse töölepingu lõpetamise kohta, viitamata avalduses töölepinguseaduse paragrahvile. Hageja väljendas avalduses, et soovib töölepingut lõpetada väidetava töölepingu rikkumise tõttu kostja poolt. Kostja tagastas avalduse koopia hagejale märkega, et soovib kirjalikku selgitust, milles seisneb töölepingu rikkumine. Hageja keeldus täpsustamast, milles seisnes väidetav töölepingu rikkumine, samuti ei põhjendanud hageja oma nõude õiguslikku alust, mistõttu rahuldas kostja avalduse seaduses ettenähtud korras TLS § 79 lg 1 lausel ning maksis hagejale välja lõpparve. Kostja on seisukohal, et töölepingut saab TLS § 82 alusel üles öelda ainult juhul, kui on tegemist olulise lepingurikkumisega, kui on vastavalt õiguslikule alusele viidatud ja ära näidatud selgelt ja arusaadavalt soovitav tagajärg. Tööandja on kohustatud töötaja avalduse alusel töölepingu lõpetama töölepingu seaduses sätestatud alustel Seejuures puudub tööandjal õigus tööleping lõpetada alusel, mis ei vasta seaduses ettenähtule. Hageja ei kajastanud avalduses, et nõuab töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel. Samuti ei põhjendanud hageja lepingu lõpetamise faktilist ega õiguslikku alust isegi siis, kui tööandja vastavat selgitust taotles. Seega oli kostja õigustatud rahuldama hageja avalduse üksnes TLS § 79 lg 1 alusel. Tööseisak ei ole samastatav töölepingu tingimuste olulise rikkumisega ja ei anna õigust nõuda töölepingu ülesütlemist õiguskaitsevahendina. Hageja oli perioodil aprill kuni august 2008 töövõimetu. Ajal kui lõppes hagejat öövõimetus ja hageja sus tööle, ei olnud võimalik hagejat kindlustada töövahendiga – autoga, sest kõik olemasolevad autod oli kasutuses või remondis. Samuti ei olnud veel kohale jõudnud uus liisitud prügiauto. Seetõttu pakuti hagejale ajutiselt tööd laadijana. Põhjusel, et hageja ei olnud nõus laadija tööd ega ka muud tööd vastu võtma, jäeti hageja vabaneva auto ootele, ühes kohustusega viibida töökohas. Tööandja maksis nimetatud aja eest töölepingujärgset tasu. Hageja ei ole tähtaja jooksul esitanud tööle ennistamise nõuet. Kostja taotleb väidetavate ennistamise ning loobumise nõuete osas aegumise kohaldamist. Kostja on seisukohal, et kui esine rikkumist, ei ole võimalik kasutada ka õiguskaitsevahendit. Kostja nõustub, et hageja keskmine palk on 8694.- kr. Kostja ei nõustu hageja väidetega hageja puhkusetasu arvestamise osas ja jääb esitatud puhkusetasu arvestuse juurde ja leiab, et hageja on puhkusekompensatsiooni saanud lõpparve koosseisus täies ulatuses. Hageja on ekslikult lähtunud puhkusetasu arvestuses keskmise palga arvestamise juhistest, kuigi puhkusetasu arvutamise lauseks on VV määrus nr 278 Puhkusetasu arvutamise kord. Hagejale on puhkusekompensatsioon arvutatud ja välja makstud õigesti.
Maakohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. TLS § 1 sätestab, et tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. TLS § 49 p 1 sätestab, et tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke töökorraldusi. Töölepinguga 05.10.2006 loeb kohus tuvastatuks, et hageja asus tööle kostja juures 05.10.2006 autojuhi ametikohale. Töö tegemise asukoht on Rapla ja Järva maakond. Tunnistaja R E ütlustest nähtub, et suvel 2008 lõpetati töö Paide kontoris seoses reorganiseerimisega. Kui hageja naases tööle peale haiguslehel olemist, ei olnud talle pakkuda autojuhi kohta. Paide linna piirkonnas peale konkurssi kostja prügivedu enam ei korraldanud. Süsteem tuli uuesti üles ehitada. Nüüd andsid omavalitsused ette veo sagedused ja nimed ja aadressid. Hageja haiguslehel oleku ajal tuli tööle võtta uus autojuht ning hageja kasutuses olnud auto anti tema kasutusse. Seega kui hageja tööle tagasi tuli, ei olnud varem tema kasutuses olnud auto vaba ning hagejale ei olnud võimalik pakkuda kohe autojuhi kohta. Talle pakuti laadija tööd, sellest hageja keeldus. Hageja soovis töötada autojuhina Türi piirkonnas, laadijana oleks ta pidanud tööl käima Raplas. Laadija töö oli ajutine töö. Kostja pidi saama oktoobris 2008 uue auto, samuti oli kaks autot remondis. Hageja oleks saanud tagasi autojuhi ametikoha sügisel. Tööpuudust ei olnud, häid töötajaid oli väga vaja. Peale kostja töö organiseerimist autod ei jäänud seisma, tööd tuli juurde, kilometraaž suurenes, kuid käive vähenes. Hageja pidi jääma ootele, kuni saab töötada autojuhi ametikohal. Enne haiguslehele jäämist oli hageja enamasti töötanud laadijana. Tunnistaja V L ütlustest nähtub, et tema jaotas tööülesandeid. Peale haiguslehelt tulekut hagejale anti üleanne sõita kaasa laadijana. See oli ajutine töö kuni laadija puhkuselt naasmiseni. Hageja keeldus. Hagejale ei olnud anda autot, kuna ühtegi vaba autot ei olnud, kõik olid töös või remondis. Hageja pidi jääma ootele, kuni tekib võimalus töötada autojuhi ametikohal. Kaks autot oli remondis, sügisel pidi tulema uus auto. Autojuhte oli vaja. Hageja oleks saanud autojuhi tööd hiljem. Seejärel esitas hageja avalduse töölt lahkumiseks, kuna tema õigusi on rikutud. Tunnistaja palus hagejal kirjalikult selgitada, milles need rikkumised seisnesid. Hageja seda ei teinud. Tunnistaja ei saanud aru, et hageja arvas, et tema õigusi on rikutud. Tunnistajate R.E ja V.L ütlustest nähtub, et alates 04.08.2008 ei olnud võimalik hagejat kindlustada töövahendiga - autoga - ajutiselt, kuna kõik autod olid töös või remondis ning uus auto ei olnud veel saabunud. Hagejale pakuti ajutiselt laadija tööd, millest ta keeldus. TLS § 66 lg 1 sätestab, et tööseisak on töö seiskumine töö tegemiseks vajalike organisatsiooniliste või tehniliste tingimuste puudumise, vääramatu jõu või muude asjaolude tõttu. TLS § 66 lg 2 sätestab, et tööseisaku ajaks on tööandjal õigus töötaja üle viia ükskõik millisele tööle samas asulas, kui see töö ei ole vastunäidustatud töötaja tervisele ja ei too kaasa töötaja suuremat materiaalset vastutust. TLS § 66 lg 3 sätestab, et töötajale, kes ei ole süüdi tööseisaku tekkimises, makstakse teisel tööl tasu töö järgi, kuid mitte vähem keskmisest palgast endisel tööl, tingimusel, et ta täidab töönorme. Töönormide mittetäitmisel, kui see pole tingitud
töötaja süüst, makstakse talle tasu vastavalt tööle, kuid mitte vähem tunnipalgamäärast endisel tööl. Kohtuistungil leidis tõendamist, et auto, millega sõitis hageja enne haiguslehele jäämist, oli töökorras ning sellega oleks hageja saanud tööülesandeid täita. Asjaolu, et vahepeal oli tööle võetud uus autojuht, kelle kasutuses oli eelnevalt hageja kasutuses olnud auto, ei oma tähtsust. Kohus leiab, et kostja oli kohustatud kindlustama hageja töövahendi autoga ning andma talle autojuhile ettenähtud tööd. Samas ei selgitanud tööandja hagejale, et talle pakuti laadija tööd ajutiselt. Kohtuistungil selgus, et töötajaid oli vaja ning tööpuudust ei olnud. Vaatamata sellele, et paar autot oli remondis ning tulevikus tulemas uus auto, ei olnud tegemist tööseisakuga TLS § 66 mõttes. Hageja keeldus laadija tööst põhjendatult. Seega ei olnud kostjal õigus hagejat üle viia laadijaks ning seejärel jätta ootele, mil saadakse mõni auto. Hageja vande all antud seletuse kohaselt ütles V.L, et hagejale autot ei anta, kuna ta rikkus liikluseeskirju tööle tulles. Tunnistaja V.L ütles, et see oli jutt, mida räägitakse suitsunurgas. Kuid tegelikult ka hagejat autoga ei kindlustatud. 05.08.2008 hageja lahkumisavaldusest nähtub, et hageja soovis lahkuda töölt 10.08.2008 seoses töölepingu rikkumisega tööandja poolt ja tööks vajalike töövahenditega mitte kindlustamisel. TLS § 72 lg 1 sätestab, et tööandja ja töötaja on kohustatud töölepingu lõpetamisest teineteisele ette teatama kirjalikult. Soov lõpetada tööleping peab olema väljendatud tingimusteta. Kohus leiab, et oma avalduses on hageja selgelt väljendanud oma soovi lõpetada tööleping seoses töölepingu rikkumisega tööandja poolt. Tööandja poolne töölepingu rikkumine seisnes hageja töölepingus ette nähtud tööga mittekindlustamises ja hageja vajalike töövahenditega mittekindlustamises. Hageja ei märkinud küll sõnaselgelt töölepingu seaduse paragrahvi, mis alusel ta töölepingu lõpetamist soovib, kuid avalduse sisust on üheselt arusaadav, et ta soovis töölepingu lõpetada tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise tõttu. Töötaja algatusel töölepingu lõpetamine tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise tõttu on sätestatud ainult TLS §-s 82. TLS § 82 lg 1 sätestab, et töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt 5 kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või mudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast. Hageja avaldusest nähtub, et ta soovis töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel ning ei olnud mingit põhjust eeldada, et hageja soovis töölepingut lõpetada töötaja algatusel TLS § 79 lg 1 alusel. Kui hageja ei ole esitanud avaldust lõpetada tööleping TLS § 79 alusel, ei ole tööandjal seaduslikku alust sellel alusel töölepingut lõpetada. Käskkirjaga nr 27 07.08.2008 lõpetati hagejaga tööleping TLS § 79 lg 1 alusel alates 10.08.2008. Kohus leiab, et kuna hageja ei soovinud töölepingut lõpetada TLS § 79 alusel, siis ei oleks tohtinud kostja sel alusel töölepingut lõpetada. Kostjal oli võimalik lõpetada tööleping töötaja algatusel TLS § 82 lg 1 alusel etteteatamistähtaja möödumisel või vaidlustada töölepingu lõpetamise alus töövaidluskomisjonis. Kostja ei vaidlustanud töölepingu lõpetamise alust töövaidluskomisjonis, vaid lõpetas töölepingu TLS § 79 lg 1 alusel. TLS § 117 lg 1 sätestab, et töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist ning § 117 lg 2 sätestab, et kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kohus leiab, et töölepingu lõpetamine tuleb lugeda kostja poolt TLS § 79 lg 1 alusel ebaseaduslikuks. Tööleping tuleb lugeda hagejaga lõpetatuks TLS § 82 lg 1 alusel. Kohus leiab, et tegemist on kostja poolt töölepingu tingimuste raske rikkumisega, siis on põhjendatud kostjalt hüvituse nelja kuu keskmise palga ulatuses summas 34 776.- kr väljamõistmine ( veebruarikuu 2008 töötasu 8000.- kr; märtsikuu 2008 töötasu 8500.- kr; aprillikuu 2008 töötasu 2400.- kr. Kokku 18 900.- kr. Tööpäevade arv veebruaris 21; märtsis 20; aprillis 4. Kokku 45 päeva. Päevapalk 18 900:45=420.- kr. Ühe kuu
keskmine kalendaarne tööpäevade arv oli 20,7 päeva: veebruaris 21, märtsis 20, aprillis 21. Kokku 62 tööpäeva. 420.- kr x 20,7 päeva=8694.- kr. 4x8694= 34 776.- kr. Kohus ei nõustu kostja esindajaga, et hageja on esitanud erinevad nõuded töövaidluskomisjonile ja kohtule. Hageja nõue töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmiseks ei ole uus iseseisev nõue, mida ei ole vaidlustamistähtaja jooksul esitatud. Hageja on esitanud töövaidluskomisjonile ja kohtule samad nõuded, ainult palunud kostjalt välja mõista hüvitis nelja kuu keskmise palga ulatuses. Kohus on pädev ise otsustama, millise paragrahvi järgi hüvitis väljamõistmisele kuulub. Nõuded ei ole aegunud. Kohus leiab, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et kostja on hagejale ebaõigest välja maksnud puhkusekompensatsiooni. Puhkusekompensatsiooni tasuti summas 6990.- kr 23,3 päeva eest. Puhkusetasu arvutamise aluseks on Vabariigi Valitsuse määrus nr 278 Puhkusetasu arvutamise kord. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et päevatasu arvutatakse üldjuhul arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast. Kui nimetatud perioodi jooksul on töö- või teenistussuhe olnud terve kalendrikuu peatatud, väheneb arvutamise aluseks olev kuude arv ning § 2 lg 3 sätestab, et päevatasu arvutamisel arvatakse palga koosseisu töötaja teenitud palgana käsitatavad summad – põhipalk, lisatasud, preemiad ja juurdemaksed. Päevatasu arvutamisel ei võeta arvesse puhkusetasu ning teiselt tööandjalt saadud palka, samuti ravikindlustuse hüvitist ja teisi summasid, mida Palgaseaduse kohaselt ei käsitata palgana. Nimetatud määruse § 3 lg 1 sätestab, et päevatasu arvutamisel liidetakse § 2 lõikes 1 või lõikes 2 nimetatud ajavahemiku palgasummad ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga, saades sel viisil ühe kalendripäeva keskmise päevatasu. Kui töö- või teenistussuhte oli nimetatud ajavahemikul peatunud, vähendatakse ajavahemiku pikkust nende päevade võrra, mille eest töötajale palka ei arvestatud, sealhulgas peatumise aja sisse jäänud puhkepäevade võrra. Päevade arvu ei vähendata töölt omavoliliselt puudutud või töölt kõrvaldatud päevade võrra, kui töölt kõrvaldamine oli seaduslik. Puhkusetasu arvestusest nähtub, et puhkusetasu on hagejale välja arvestatud vastavalt VV määruses nr 278 sätestatud korrale. Arvesse on võetud augustikuule 2008 eelnevad 6 kuud, sel ajaperioodil välja makstud töötasud ja töötatud aeg. Nõue ei ole aegunud. Menetluskulude jaotus Hageja menetluskuludest 95 % jätta kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.