2-08-55607/15 - Asjaõigus - Omandiasjad - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

G4S Lõuna-Eesti AS on esitanud arveid nii hagejale kui HLOÜ-le. Automaatse tulekahjusignalisatsiooni (ATS) paigaldamise kohustus tulenes kindlustuslepingust. ATS süsteemi paigaldamises on pooled kokku leppinud ja see nähtub ka poolte kirjavahetusest. Hageja, kostja ja OÜ APvahel sõlmitud lepingust tulenes, et hageja ja kostja tasuvad kumbki 50 % ulatuses. Poolte vahel oli kokkulepe, et hageja tasub kostja osa. Kohtuistungil 25.05.2009 märkis hageja, et kostja 18.05.2009 vastus on esitatud tähtaega rikkudes. Kohus on andnud kostjale vastamiseks tähtaja kuni 23.03.2009. Esindaja võtmine menetluse kestel ei ole mõjuv põhjus väidete esitamisega hilinemiseks. Kostja 18.05.2009 vastuväited on esitatud eesmärgiga menetlust venitada. Eellepingu sõlmimine ei tekitanud pooltele veel õigusi ega kohustusi. 14.02.2007 ühises kirjas Maavalitsusele on kostja avaldanud, et on alustanud hoone avariiremonti ja ümbruse korrastamist. Menetluse käik Kohus oma 27.08.2008 määrusega tagas hagi. Kostja esitas 06.10.2008 määruskaebuse hagi tagamise määruse peale. Määruskaebuses avaldas kostja, et ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu. Tallinna Ringkonnakohus oma 11.12.2008 määrusega jättis määruskaebuse rahuldamata. 05.02.2009 kooskõlastas kohus kostjaga kohtuistungi aja. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kuid toimetas vahetult enne kohtuistungit isiklikult kohtusse taotluse asja arutamiseks ilma kostja osavõtuta. Kohus kooskõlastas kostjaga kohtuistungi aja 30.04.2009 Kostja seisukohad Kostja 15.12.2008 vastuses avaldab, et ei tunnista hagi. Kostja möönab, et hageja on teinud kulutusi hoone remonditöödele ja projekteerimisele, kuid tööde tegijad OÜ L ja OÜ AP on esitanud arved HLOÜ-le. Kostja leiab, et kindlustuse eest ja valveteenuse eest tasutud summad ei ole asja säilitamiseks ega parendamiseks vajalikud kulutused. Kostja oma täiendavas vastuses hagile 28.04.2008 jääb varem esitatud seisukohtade juurde ja esitab vastuhagi 13 000 krooni nõudes. Kohus edastas kostja vastuhagi 30.04.2009 määrusega menetlemiseks iseseisvas menetluses. Kostja esitas 18.05.2009 täiendavad seisukohad ning palus ennistada täiendavate väidete esitamise tähtaeg seoses sellega, et kostja on sõlminud kliendilepingu pärast menetlustähtaja möödumist. Kostja arvates lasub kohustus ehitist korras hoida HLOÜ-l tulenevalt tekkiva kinnistu hoonestusõiguse seadmise eellepingust. Kostja arvates ei ole hageja piisavalt tõendanud, et remonttööd on olnud vajalikud ja raha on läinud katuse parandamisele, selleks oleks hageja pidanud esitama tööde üleandmise- vastuvõtmise aktid ja ehitusloa. Hageja ei ole tõendanud, et kindlustuslepingus on soodustatud isikuks pandipidaja. Hageja ei ole tõendanud, et APOÜ on töid teostanud. Kohustuse võttis endale HLOÜ. Kostja arvates ei ole hageja käitunud valvelepingu sõlmimisel heas usus, sest ei ole esitanud kohtule vähemalt kahte hinnapakkumist. Kostja ei ole kunagi andnud kooskõlastustu ühegi hagi esemeks oleva kulutuse tegemiseks.

Esmalt selgitab kohus, milliseid poolte taotlusi ja väiteid on menetluslikult võimalik arvesse võtta. Kohus on seisukohal, et kostja 18.05.2009 vastuses esitatud uusi seisukohti ei tule asja lahendamisel arvesse võtta tulenevalt TsMS § 331 lg 1, sest need on esitatud kohtu antud tähtaega rikkudes. Kohus on andnud kostjale vastamiseks täiendava tähtaja 23.03.2009. Kuni 18.05.2009 dokumendi esitamiseni on kostja kahes kohtule saadetud vastuses tunnistanud kulutuste tegemist ja remonttööde tegemist ning seda, et hageja on tasunud raha tööde katteks. Alles 18.05.2009 esitas kostja kõikide kulutuste ja tööde suhtes tõendamatuse vastuväite ning vastuväite kulutuste tegemise viisi majanduslikkuse kohta. Tõendamatuse ja ebamajanduslikkuse vastuväide esitati vahetult enne kohtuistungit nii, et sellele vastamiseks oleks hageja pidanud hakkama tõendeid koguma sisuliselt kõikide tööde reaalse tegemise ja täpsema sisu kohta ja selliste tööde turuhindade kohta. Selline tõendite kogumine oleks võtnud aega nii palju, et kohtul oleks kaheldamatult tulnud kohtuistung edasi lükata ja määrata täiendav tähtaeg tõendite kogumiseks. Seega on kostja vastuväide esitatud hilinenult ning selle menetlemine põhjustaks menetluse venimist. Kohus on seisukohal, et kostjal ei ole mõjuvaid põhjuseid uute väidete esitamisega hilinemiseks. Esindaja võtmine menetluse kestel ei ole mõjuv põhjus väidete esitamisega hilinemiseks, sest sellisel juhul oleks igal menetlusosalisel igas menetluses alati võimalik kohtu antud tähtajast mööda hiilida uue esindaja võtmisega. Lisaks on uute vastuväidete laad – tegemist on tõendamatuse ja ebamajanduslikkuse vastuväidetega – selline, et neid oleks kostjal ka õigusteadmiste puudumise korral olnud võimalik esitada esimeses kohtule saadetavas vastuses, mitte 9 kuud pärast hagi menetlusse võtmist. Seega leiab kohus, et kostjale ei ole mõjuvaid põhjusi uute väidete esitamisega hilinemiseks ning et põhjendatud on kahelda kostja soovis asja võimalikult kiiresti menetleda. Aluse selliseks kahtlustuseks annab kostja varasem käitumine, sest kuigi 05.02.2009 kooskõlastas kohus kostjaga kohtuistungi aja, siis kostja kohtuistungile ei ilmunud, kuid toimetas 15 minutit enne kohtuistungit isiklikult kohtusse taotluse asja arutamiseks ilma kostja osavõtuta ja põhjustas asja arutamise edasi lükkamise, hagile vastuvaidlemise põhjendused esitas kostja alles 3 kuud pärast hagi menetlusse võtmist. Kuna kostjal ei ole mõjuvaid põhjuseid vastuväite esitamisega hilinemiseks, jätab kohus kostja 18.05.2009 vastuväite menetlemata. Kohus leiab, et menetlemata tuleb jätta hageja viivisenõue. Vastavalt TsMS § 376 lg 1 pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kohtu nõusolekul. Hageja 16.03.2009 seisukohtades ei ole hageja viivisenõuet esitanud, hageja on vaid teatanud kavatsusest esitada viivisenõue hiljemalt 23.03.2009. Viimasel kohtuistungil oleks hagejal olnud õigus viivisenõuet TsMS § 376 lg 4 ja lg 6 alusel suuliselt täpsustada juhul, kui ta oleks varem viivisenõude esitanud. Uue kõrvalnõude esitamine ei ole kaetud TsMS § 376 lg 4. Seejuures ei ole hageja viivisenõuet kohtuistungil käsitlenud, vaid on viidanud selles üksnes kohtukõne teesides. Kuivõrd viimane on osaks kohtukõnest ning kohtukõnes viivisenõuet esitada ega täiendada ei saa, ei oleks kohtul ühelgi alusel õigust viivisenõuet menetleda. Haginõue Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja kaasomandisse mõtteliste osadena kummalegi 1⁄2 kuulub ehitis asukohaga Xxx. Hoone on kultuurimälestisena muinsuskaitse all. Ehitise ostmiseks on nii hageja kui kostja sõlminud laenulepingu AS-ga Eesti Ühispank (SEB), lisaks on kostja käendanud hageja kohustust panga ees ja hageja kostja kohustust panga ees. Ehitisele on seatud pandilepinguga pant panga kasuks. Hageja ja kostja asutasid HLOÜ ning sõlmisid 29.03.2007 tekkivale kinnistule hoonestusõigusega koormamise eellepingu osaühingu kasuks. Hageja ja kostja sõlmisid 30.01.2007 projekteerimislepingu APOÜ-ga hoone taastamise ja renoveerimise projektdokumentatsiooni koostamiseks. Hageja tellis tuletõrje- ja valvesignalisatsiooni paigaldamise ning valveteenuse G4S Lõuna-Eesti AS-lt (end Falck Lõuna-Eesti AS) ning sõlmis kindlustuslepingu Seesam Rahvusvaheline 4 (7)

Kindlustus AS-ga. Hageja on tasunud isiklikult arvelduskontolt tellitud tööde ja teenuste eest kokku 679 341,38 krooni, sealhulgas: - 207 222,20 krooni OÜ-le AP; - 324 340 krooni OÜ-le L ; - 113 089,49 krooni G4S Lõuna-Eesti AS-le (end Falck Lõuna-Eesti AS) - 34 689,69 krooni Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-le. OÜ-le APtasutud 207 22,20 krooni Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja sõlmisid 30.01.2007 projekteerimislepingu APOÜ-ga hoone taastamise ja renoveerimise projektdokumentatsiooni koostamiseks. Kostja ei ole vastu vaielnud (v a 18.05.2009 dokument, mida kohus ei menetle) sellele, et APOÜ on lepingu alusel tööd teinud ja hageja on tehtud töö eest tasunud. APOÜ esitatud arvetest nähtub, et büroo on tehtud tööde eest esitanud arveid 07.05.2007-26.06.2008 (tl 96-103). Hageja konto väljavõtetest (tl 104-113) nähtub, et hageja on OÜ-le AP tasutud 207 222,20 krooni. Projekteerimislepingu p-st 9.3 tulenevalt tellijat esindavad lepingust tulenevates ja sellega seotud kohustustes kostja 50 % ja hageja 50 % võrdsetes osades. Kostja meilist arhitektuuribüroo töötajale (tl 42) nähtub, et kostja lubas 24.05.2007 tasuda arhitektuuribüroole oma osa. Hageja ja kostja kirjavahetusest tl 219 nähtub, et kostja on 22.05.2007 nõustunud tasuma oma poole arhitektuuribüroo arvest. Meilivahetus kinnitab, et kostja pidas projekteerimislepingut endale siduvaks ja tunnistas oma kohustust tasuda büroole tehtud tööde eest 50 % enda osa. Kohus loeb eeltoodu põhjal tõendatuks, et kostjale tekkis arhitektuuribüroo arvete tasumise kohustus vähemalt summas 103 611,1 krooni hiljemalt 30.06.2008 (vt tl 96) ning kostja seda tasunud ei ole. Nimetatud kohustuse täitis kostja eest hageja. Kohus leiab, et hageja on kostja kohustust täites toiminud käsundita asjaajajana. Vastavalt VÕS § 1018 kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Kohus leiab, et kostja on arvete tasumise heaks kiitnud ja arvete tasumine vastas kostja eeldavale tahtele. Hageja ja kostja kirjavahetusest nähtub, et 11.02.2008 on kostja tunnistanud oma võlgnevust 300 000 krooni ulatuses. Eeldada tuleb, et nimetatud summa sees on ka arhitektuuribüroo poolt selleks ajaks esitatud arved. Võlgnevuse tunnistamisega on kostja hageja tehtud asjaajamise heaks kiitnud. Hageja ja kostja kirjavahetusest tl 219 nähtub, et kostja on 22.05.2007 nõustunud tasuma oma poole arhitektuuribüroo arvest. Samuti nähtub kirjavahetusest, et kostja on põhjendanud erinevate rahaliste kohustuste eest hagejale maksmata jätmist rahaprobleemidega ning ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid. Kostja on lubanud raha ära maksta veel mais 2008 (tl 224). Hageja ja kostja kirjavahetusest tl 225 nähtub, et kostja on tunnistanud erinevaid rahalisi kohustusi hageja ees ja põhjendanud rahaliste kohustuste eest hagejale maksmata jätmist rahaprobleemidega ning ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid. Kuna näited kostja informeerimisest ja kostjapoolsest võla tunnistamisest on arvukad ja korduvad, siis võib eeldada, et hageja teavitas enne kostja osa lõplikku tasumist, s o pärast 11.02.2008 samuti kostjat ja kostja nõustus tasumisega. Kostja ei ole andnud pooltevahelisele meilivahetusele mingisugust muud selgitust, vaid on ebausutavalt selgitanud, et teda ei informeeritud mitte millestki, selline seletus on aga vastuolus poolte kirjavahetusega. Tuginedes eeltoodule loeb kohus tõendatuks, et hageja on kostjat informeerinud kavatsusest tasuda ära kostja võlg arhitektuuribüroo ees ning et kostja on pärast võla tasumist võlga tunnistanud ja sellega asjaajamise heaks kiitnud.

Vastavalt VÕS § 1023 lg 1 käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kuna kostja on arvete tasumise heaks kiitnud ja arvete tasumine vastas kostja eeldavale tahtele, tuleb kostjalt VÕS § 1023 lg 1 alusel välja mõista 103 611,1 krooni. Tähendust ei oma asjaolu, et OÜ AP esitas osa arveid HLOÜ-le. Õiguslikult ei tulene maksekohustus mitte arvest, vaid lepingust ning arve on käsitletav üksnes kindlale isikule suunatud ettepanekuna makse tegemiseks. Kuigi teatud tingimustel võib arve esitamine lepingupooleks mitte olevale isikule viidata lepingu üle kandmisele, siis antud juhul ei ole tõendeid lepingu üle kandmise kohta HLOÜ-le. Projekteerimislepingus on küll märgitud tellija õigus lepingu üle kandmiseks, kuid puuduvad tõendid, et hageja ja kostja oleks seda teinud. Vaidlust ei ole selles, et pärast hoonestusõiguse seadmise eellepingut ei ole muid tehinguid tehtud ega hoonestusõigust HLOÜ-le seatud. OÜ-e L 324 340 krooni tasumine Vaidlust ei ole selles (jättes menetlemata kostja 18.05.2009 dokumendi), et OÜ L on ehitises teostanud avariiremonttöid ja esitanud selle eest ajavahemikul 02.04-07.12.2007 arveid summas 324 340 krooni (tl 74-86) ja et hageja on nimetatud arved tasunud. Vaidlust ei ole selles, et ehitis oli ostes avariiohtlikus seisus. Arvestades hageja ja kostja plaane ja mõistliku isiku võimalikke käitumisi, saab pidada eeldatavaks, et kostja soovis ehitise avariiremonti korraldada ja päästa ehitist lagunemisest. Kostja soovi ehitist majandama hakata (kuid see eeldab ehitise avariiremondi tegemist) kinnitab hageja ja kostja ühine kiri Valga Maavalitsusele (tl 103). Ühises kirjas esitab kostja tsiteeringu kaudu väite, et kõik avad lossihoonel on suletud ja katusel läbijooksvad kohad parandatud. Kostja väidab kirjas, et avariiremondiks ja ümbruse korrastamiseks on kulutatud sadu tuhandeid kroone. Samuti nähtub kirja p-st 3.7, et kostja on antud tegevusi lugenud avariiremondi alustamiseks, s o kostjal pidi olema kavatsus veebruari 2007 seisuga avariiremonti jätkata. Hageja ja kostja kirjavahetusest nähtub, et 11.02.2008 on kostja tunnistanud oma võlgnevust 300 000 krooni ulatuses. Eeldada tuleb, et nimetatud summa sees on ka OÜ L esitatud arved. Samuti nähtub kirjavahetusest, et kostja on põhjendanud erinevate rahaliste kohustuste eest hagejale maksmata jätmist rahaprobleemidega ning ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid. Kostja on lubanud raha ära maksta veel mais 2008(tl 224). Hageja ja kostja kirjavahetusest tl 225 nähtub, et kostja on tunnistanud erinevaid rahalisi kohustusi hageja ees ja põhjendanud rahaliste kohustuste eest hagejale maksmata jätmist rahaprobleemidega ning ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid. Kuna näited kostja informeerimisest ja kostjapoolsest võla tunnistamisest on arvukad korduvad, siis võib arvata, et kostja oli teadlik vajadusest teostada avariiremonti. Kuivõrd kostja ei seadnud kirjavahetuse käigus kahtluse alla avariiremondi vajalikkust ning tunnistas sellest tulenevat maksekohustust, võib arvata, et avariiremont oli tegelikult vajalik ja põhjendatud. Kostja ei ole andnud pooltevahelisele meilivahetusele mingisugust muud selgitust, vaid on ebausutavalt selgitanud, et teda ei informeeritud kunagi mitte millestki. Tuginedes eeltoodule loeb kohus tõendatuks, et avariiremont oli vajalik ja põhjendatud ehitise säilitamiseks, mistõttu oli hagejal õigus teha avariiremondile kulutusi ilma kostja nõusolekuta vastavalt AÕS § 72 lg 4. AÕS § 72 lg 4 alusel tuleb kostjalt välja mõista tema osa kulutustest 162 170 krooni. Tähendust ei oma asjaolu, et OÜ L esitas osa arveid HLOÜ-le. AÕS § 72 lg 4 kohaldamisel ei oma tähtsust, kas hageja tellis tööd otse OÜ-lt L või HLOÜ-lt, kes omakorda tellis tööd OÜ-lt L . S o olukorda ei muudaks ka see, kui lepingu ehitajaga oleks sõlminud HLOÜ. Vaidlust ei ole selles, et pärast hoonestusõiguse seadmise eellepingut ei ole muid tehinguid tehtud ega hoonestusõigust HLOÜle seatud. Kuna HLOÜ-l ei olnud vajadust ehitist remontida ja maksjaks oli hageja, siis tuleb eeldada avariitööd toimusid hageja (ja kostja) initsiatiivil ja kulul.

G4S Lõuna-Eesti AS-le (end Falck Lõuna-Eesti AS) 113 089,49 krooni tasumine ja Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-le 34 689,69 krooni tasumine Müügi- ja pandilepingust 12.11.2003 nähtub, et OÜ HRon müünud hagejale ja kostjale kummalegi 1⁄2 mõttelist osa H lossihoonest ja abihoonest. Lepingu p 5.1 kohaselt seavad hageja ja kostja oma mõttelistele osadele pandi AS Eesti Ühispank kasuks. Lepingu p 6.1 kohaselt on pantija kohustatud omal kulul lepingu eseme säilitama ja korras hoidma, lepingu p 6.4 kohaselt kindlustama. Seega tulenes pandilepingust hagejale ja kostjale solidaarne kohustus kindlustada ehitis. Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS poliisidest (tl 20, tl 115) nähtub, et kindlustuslepingu on sõlminud hageja. Pakkumusest osast D (tl 24) nähtub, et kindlustushüvitise maksmise tingimuseks on töökorras automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem. Kostja ei ole väitnud, et kindlustada oleks olnud võimalik või otstarbekam ilma automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi ja signalisatsiooni paigaldamiseta. Kohus on seisukohal, et kindlustust sõlmida oli ilma automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ja signalisatsiooni paigaldamiseta võimatu või majanduslikult ebaotstarbekas, mistõttu tulenes kindlustamise kohustusest sisuliselt vajadus paigaldada automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja valve. Seega lasus hagejal ja kostjal solidaarvõlgnikena ka kohustus paigaldada automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem ja valve. Vastavalt VÕS § 69 lg 1 omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades. Vastavalt VÕS § 69 lg 2 solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Hageja on ehitise kindlustanud ja lasknud paigaldada automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi ja valve ning kostja on VÕS § 69 lg 2 alusel kohustatud hüvitama talle selleks tehtud kulutustest poole. Poolte kirjavahetusest tl 215 nähtub, et kostja on 23.01.2007 nõustunud sellega, et hageja tellib ettevõttelt Falck 25 anduriga signalisatsiooni paigaldamise ja ehitise kindlustab. Ka hilisemalt ei ole kostja kindlustuse ja valve suhtes vastuväiteid esitanud, mistõttu leiab kohus, et ei ole alust kahelda selles, et hageja tegutses solidaarkohustuse täitmisel nõutava hoolsuse ja majandusliku kaalutlusega. Kohus mõistab VÕS § 69 lg 2 ja VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja 73889,59 krooni. Tähtsust ei oma asjaolu, et AS Falck Lõuna-Eesti on osa arveid esitanud HLOÜ-le. VÕS § 69 kohaldamisel ei oma tähtsust, kas hageja tellis teenuse otse AS-lt Falck Lõuna-Eesti või HLOÜ vahendusel, s o olukorda ei muudaks ka see, kui lepingu oleks sõlminud HLOÜ. Vaidlust ei ole selles, et pärast hoonestusõiguse seadmise eellepingut ei ole muid tehinguid tehtud ega hoonestusõigust HLOÜ-le seatud. Kuna HLOÜ-l ei olnud vajadust teenust tellida ja maksjaks oli hageja, siis tuleb eeldada, et valveteenuse tellimine toimus hageja (ja kostja) initsiatiivil ja kulul. Kokku kuulub kostjalt välja mõistmisele 339670,69 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda.