2-08-13445/4 - Pärimisõigus - Seadusjärgne pärimine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastas, et hageja elas alates 1991 a veebruarist ühises majapidamises vabaabielus koos AS kuni viimase surmapäevani 03.11.2006 Tallinnas XXX. AS suri 03.11.2006. AS matused korraldas ja matusekulude eest tasus hageja. Matuste kulude eest tasumiseks võttis hageja AS kontolt 20 700 krooni ning sai riiklikku matusetoetust ning ülejäänud kulud tasus isiklikust rahast. Kostja on AS täisealine tütar, kes on elanud isast eraldi ja kelle kontakt isaga oli harv. Kuna AS testamenti ei teinud, päris kogu AS vara kostja. Hageja andis korteri XXX kostjale üle 17.05.2007 koos korterisse jäänud vallasasjadega. Hageja palub tunnustada oma kaasomandiõigust vabaabielu käigus soetatud vallasvarale ja välja mõista kostjalt matuste korraldamisele tehtud kulutused 36 396 krooni. Kaasomandi tunnustamine Hagiavalduse kohaselt on vara kooselu ajal soetatud 1991 aasta veebruarist kuni 03.11.2006. Vastavalt VÕSrakS § 2 asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt VÕSrakS § 12 lg 1 enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Seega enne 01.07.2002 toimunud vara soetamisele tuleb kohaldada TsK sätteid ning hilisemale soetamisele ja vara kuuluvuse kindlaks tegemisele VÕS sätteid. Vastavalt TsK § 438 lg 1 ühise tegutsemise lepingu järgi kohustuvad pooled ühiselt tegutsema ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks, nagu: kolhoosidevahelise või riiklik-kolhoosliku (juriidiliseks isikuks oleva organisatsiooni operatiivsesse haldamisse mitteantava) ettevõtte või asutuse ehitamiseks ja ekspluateerimiseks, veemajanduslike rajatiste ja seadmete püstitamiseks, teede ehitamiseks, spordirajatiste, koolide, sünnitusmajade, elamute jms. ehitamiseks. Vastavalt VÕS § 580 lg 1 seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Põhimõtteliselt võis nii TsK kui VÕS sätete järgi esineda vabaabielukaaslaste vahel ühise tegutsemise leping, kuid ei TsK § 438 ega VÕS § 580 mõtte kohaselt ei too üksnes vabaabielus elamine iseenesest kaasa PerS § 14 sätestatud ühisvara režiimi. Seega nii TsK § 438 kui ka VÕS § 580 mõtte kohaselt peab seltsingule tugineja tõendama iga eseme suhtes eraldi, et seltsinglased olid teinud just selle eseme suhtes tahteavalduse soetada ese seltsinguvarasse. 3 (5)

Hageja esitatud tõenditest nähtub, et auto on AS soetanud üksinda. Akende ostu-müügilepingust 03.03.2004 nähtub, et aknad on soetanud AS. (tl 15). Ülejäänud esemete soetamise asjaolude kohta tõendid puuduvad. E OÜ õiendist (tl 17) nähtub, et hageja on nimetatud osaühingu käest 25.04.2007 tellinud korteri ülevaatuse ja palunud korteris tehtud remonditööde kohta koostada maksumuse hinnangu, kuid puuduvad andmed, kes ja milliste vahendite eest on remonti teinud. Kuigi hageja loobus korteri kaasomandiõiguse tunnustamisest, siis märgib kohus, et korteri XXX Tallinn notariaalsest müügilepingust nähtub, et korteri ostis Tallinna linnalt AS. Riigikohtu otsusest nr 3-2-1142-05 tuleneb üheselt, et sellise lepingu alusel omandatud korteri ei saa lugeda ostja ja tema vabaabielu kaaslase seltsinguvaraks ega kaasomandiks. Asjaolu, et korter oli AS ainuomandis, viitab sellele, et pooltel võis olla ühine arusaamine, et parendused korterisse ja korteri sisustuse juurde kuuluvad esemed hakkavad samuti olema AS ainuomandis. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud ühegi hagiavalduses märgitud eseme soetamist hageja ja AS seltsinguvarasse. Matusekulude hüvitamine Vaidlust ei ole selles, et AS matused korraldas ja matusekulude eest tasus hageja. Matuste kulude eest tasumiseks võttis hageja AS kontolt 20 900 krooni ning sai riiklikku matusetoetust 2400 krooni ning ülejäänud kulud tasus isiklikust rahast. Hageja väitel on ta teinud matuse korraldamiseks kulutusi 57 096 krooni, millest palub välja mõista 36 396 krooni. Vastavalt pärandaja surma ajal kehtinud PärS redaktsiooni § -le 131 lg-le 1 pärija kannab pärandaja matuse kulud, arvestades tavasid ning pärandi suurust. PärS-ga reguleerimata küsimustes kohaldub VÕS käsundita asjaajamise regulatsioon. Vastavalt VÕS § 1018 lg 1 p 3 kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui /---/ asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Kuna matuste korraldamine on oluline avalikes huvides, oli hageja õigustatud matust korraldama sõltumata kostja tahtest ja sõltumata kostja teavitamisest. Kostja on kohustatud hüvitama sellised kulutused, mida võib pidada mõistlikuks arvestades pärandi suurust ja muid asjaolusid. Kohus leiab, et hageja tehtud kulutused matustele on olnud mõistlikud ja on vastavuses pärandi suurusega. Üldteadaolevalt on matustel tavaks korraldada peielaud ja pakkuda seejuures mõõdukas koguses alkoholi. Kuna pärandaja suri 54 aasta vanusena aktiivses tegevas eas, ei ole põhjust kahelda matustel osalejate arvukuses ega vajaduses korraldada tavadele vastavalt hästivarustatud ärasaatmine. Kohtu arvates on hageja kulutused alkoholile ja toiduainetele mõõdukad ja sobilikud. Kõik kulutused, mille kohta hageja on tõendid esitanud, on sellised, mida võib pidada seotuks matuste korraldamisega. Matusekuludest tuleb maha arvestada pärandaja kontolt võetud 20 900 krooni ning riiklik matusetoetus 2400 krooni, seega on hagejal õigus nõuda 33 996 krooni hüvitamist. Põhjendamatu on kostja soov tasaarvestada matusekulud hageja valdusse jäänud vallasvara väärtusega ja korteri XXX kasutamisest tekkinud üürinõudega. Kui hageja valdusse on jäänud pärandajale kuulund vallasvara, on kostjal õigus nõuda sellise vara välja andmist AÕS § 80 alusel. Asja väärtuse hüvitamise nõude eelduseks on VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt asja hävimine ning VÕS § 1037 lg 1 alusel asja arvel rikastumine (nt ära müümine). Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja oleks asjad hävitanud või võõrandanud, mistõttu on põhjendamatu kostja kahjunõue. Tõendamata on kostja väide, et hagejal on tekkinud kohustus tasuda kommunaalkulude eest 742 krooni. Põhjendamatu on kostja „üürinõue“ VÕS § 1037 lg 1 alusel, sest kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks keeldunud mõistlikult ajal korterit vabastamast ja seega ei ole alust süüdistada hagejat kostja omandiõiguse 4 (5)