2-09-25562
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Määruse tegemise aeg ja koht
22. juuni 2009.a Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva
Tsiviilasja number
2-09-25562
Tsiviilasi
Põltsamaa valla avaldus tugevdatud järelvalvega ööpäevaringse hooldamise teenuse tähtaja pikendamiseks üheks aastaks Lõpplahend
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Põltsamaa vald vallavalitsuse kaudu (registrikood 75023496, asukoht Viljandi mnt 3 Põltsamaa Jõgevamaa), Puudutatud isikud: Vxxxxxxx Txxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Võisiku Hooldekodu Põltsamaa vald Jõgevamaa) esindaja vandeadvokaat Marian Priks (AB Valge ja Uiga, asukoht Vanemuise 21a Tartu 51004)
Avaldus rahuldada Pikendada Vxxxxxxx Txxxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx) suhtes kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega ühe aasta võrra, s.o kuni 22.juunini 2010.a. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa ja teised temaga koos elavad pereliikmed, valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Menetluse käik:
2-09-25562 Avalduse kohaselt viibib Vxxxxxxx Txxxxxxx Jõgeva Maakohtu 27.05.2005.a määruse alusel tugevdatud järelvalvega ööpäevaringse hooldamise teenusel Võisiku hooldekodus. Tema eestkostja ülesandeid täidab vald. Võisiku Hooldekodu psühhiaatri arvamuse kohaselt vajab Vxxxxxxx Txxxxxxx talle seni osutatud teenuse jätkamist. Tema seisund on ebastabiilne ja paranemistendents puudub. Puudub haiguskriitika ja tema käitumine on psühhoelamustest (meelepetted, luulumõtted) mõjutatud ja ettearvamatu. Ta on sageli hirmunud, kärsitu. Elab oma maailmas ja kaasklientidega ei suhtle. Psühhiaatri arvamuse kohaselt on Vxxxxxxx Txxxxxxx endale ja ümbritsevatele ohtlik. Kohus määras Vxxxxxxx Txxxxxxxx suhtes ekspertiisi. Kohus korraldas 03.06.2009.a Vxxxxxxx Txxxxxxxx ärakuulamise õisiku Hooldekodus. Vxxxxxxx Txxxxxxx kontakteerus ja püüdis ka küsimustele vastata- teadis oma vanust ja seda kui kaua on hooldekodus olnud. Ütles, et hooldekodus talle ei meeldi. Edasine vestluses ei laabunud, sest tema jutt muutus segaseks ja lõpuks ta teatas, et ei soovi rohkem rääkida ja lahkus. Ka kohtule antud vastused olid pikitud muusse juttu- ta rääkis kogu aja aga kuna jutt oli vaikne ja kohati seosetu, siis ei olnud enamikust räägitavast võimalik aru saada. Võisiku Hooldekodu vanemtegelusjuhendaja Diana Räni selgitas, et Vxxxxxxx Txxxxxxx suhtleb kõigiga nii- räägib vaikselt omaette, kellegagi konkreetselt ei suhtle. Hoiab omaette, uusi inimesi pelgab. Aegajalt tekivad tal luulud ja hirmud vaatamata ravimitele. Kui ta viia üle teise osakonda, siis tema seisund haleveneks, sest tal oleks väga raske kohaneda uute kaaslaste ja ruumidega. Samuti ei saaks ta hakkama enda eest hoolitsemisega ning vajab pidevat järelevalvet, et ennetada ja leevendada luuludest ja meelepetetest tekkivaid probleeme. Kohus kuulas 22.06.2009.a ära avaldaja ja puudutatud isikule määratud esindaja. Avaldaja jäi avalduse juurde. Avaldaja esindaja selgitas, et Vxxxxxxx Txxxxxxxxx ei ole lähedasi peale ema, kes on samuti hooldekandeasutuses ja piiratud teovõimega. Vxxxxxxx Txxxxxxxx esindaja leidis, et avaldus on põhjendatud. Esindaja selgitas, et kohtumisel Vxxxxxxx Txxxxxxxxxx sisulist kontakti temaga siiski ei saanud. Kinnisesse asutusse paigutamise alused ei ole tema puhul ära langenud ja on jätkuvalt täidetud. Kohtu seisukoht ja määruse põhjendused Kinnisesse asutusse paigutamise eeldused on sätestatud Sotsiaalhoolekandeseaduse § 19 lg 1, mille kohaselt isik paigutatakse hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama ja 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Vastavalt sama paragrahvi lg 5 võib kohus anda loa isiku nõusolekuta hooldamiseks hoolekandeasutuses kuni üheks aastaks. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse või seadusliku esindaja avalduse alusel pikendada isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta hooldamise tähtaega kuni ühe aasta kaupa. Vastavalt TsMS § 538 lg 2 ei või isikut kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui üheks aastaks määruse tegemisest alates. Vxxxxxxx Txxxxxxxx suhtes läbi viidud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr. 57 olevast eksperdiarvamusest nähtub, et Vxxxxxxx Txxxxxxxxx esinev raske psüühikahäire püsikululise paranoidse skisofreenia kujul võib ravita ja järelvalveta tingimustes ohustada uuritavat ennast või teiste isikute elu, tervist ja julgeolekut. Ekspert
2-09-25562 leidis, et Vxxxxxxx Txxxxxxx ei vaja haiglaravi, kuid vajab hoolekandeteenust, kus oleks tagatud ka ravi. Kõige sobivam oleks ööpäevaringne tugevdatud järelvalvega hooldamine erihooldekodus, kuna muude hooldeteenuste puhul ei ole tagataud ohutus. Kohtule on esitatud Võisiku Hooldekodu psühhiaater Ludmilla Väre arvamus, mille kohaselt vajab Vxxxxxxx Txxxxxxx jätkuvalt hooldamist ööpäevase tugevdatud järelvalvega osakonnas (t lk 8). Kohus tutvus hooldekodus Vxxxxxxx Txxxxxxxx toimiku ja ravidokumentidega ning tema suhtes varem toimunud kinnisesse asutusse paigutamise kohtumenetluse materjalidega (tsiviilasjad 2-134/05 ja 2-06-9991). Võrreldes varem teostatud ekspertiiside tulemuste ja psühhiaatri arvamustega ei saa täheldada muutusi Vxxxxxxx Txxxxxxxx paranemise suunas. Vxxxxxxx Txxxxxxx isikutoimikus oleva 24.03.2009.a arstliku ekspertiisi otsuse kohaselt on tal tuvastatud rakse puue ja töövõimekaotus 100%. Lähtudes eelnimetatud kirjalikest materjalidest ning Vxxxxxxx Txxxxxxxxxx peetud vestlusest, leiab kohus, et tuleb pikendada kinnisesse asutusse- tugevdatud järelvalvega ööpäevaringsele hooldusteenusele paigutamise tähtaega. Vxxxxxxx Txxxxxxxx põeb vaimuhaigust parandoidne skisofreenia. Psühhiaater Ludmilla Vägre arvamuse ja kohtu poolt kogetu põhjal ei saaks Vxxxxxxx Txxxxxxx eluga väljaspool hooldekodu hakkama ja seaks ohtu eelkõige enda elu ja tervise. Samuti ei ole võimalik Vxxxxxxx Txxxxxxxx hooldamine teises osakonnas, kus tema üle oleks väiksem järelevalve, sest ei oleks tagatud ohutus- tal võivad tekkida ootamatult luuludest ja meelepetetest käitumishäired, ka võib ta keelduda ravist. Teises osakonnas ei oleks tagatud ka piisav abi igapäevatoimingutes ja järelevalve, mida ta vajab. Vxxxxxxx Txxxxxxx vajab kohtu hinnangul senise elukorralduse jätkumist, sest selle muutmisel võib tema tervislik seisund halveneda. Kohus leiab, et Vxxxxxxx Txxxxxxxx suhtes tugevdatud järelvalega hoolduse lõpetamisel oleks ohus tema tervis ja tema suhtes ei ole muude abinõude kohaldamine võimalik. Kohus leiab, et kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega tuleb pikendada seaduses lubatud maksimaalse tähtajani s.o kuni 1 aasta. Kohtukulude jaotus TsMS § 172 lg 3 esimene lause sätestab, et isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud menetluse kulud kannab riik, kui kohus ei jäta neid täielikult või osaliselt isiku enda või tema eestkostja kanda, kuna see on kohtu arvates õiglane ja isik suudab kulusid eeldatavasti kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus muud menetluses tehtud (ekspertiisi ja esindaja kulud) riigi kanda.
Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.