TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

RESOLUTSIOON

Narva Linna (Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus O O üle eestkoste seadmises

Tsiviilasi nr 2-08-82482 Viru Maakohtu 19.06.2009 määrus

Menetluskulud

EDASIKAEBAMISE KORD

vara valitsemise kohta ning esitada eestkosteasutusele iga-aastane kirjalik aruanne.

ASJAOLUD

04.12.2008.a Narva linna Sotsiaalabiameti poolt kohtule esitatud avalduse kohaselt on O O alates 21.02.2008.a arvel psühhiaatriaosakonnas. O O on 80% töövõimetus ja raske puue (paranoidne skisofreenia). Periooditi esinevad kuulmishallutsinatsioonid, ta on rahutu ja võib olla agressiivne. Oma psüühilise seisundi tõttu vajab ta igapäevases elus järelvalvet, juhendamist ja kõrvalabi olmeprobleemide lahendamisel, kuna ei tule iseseisvalt toime igapäevaste toimingutega. Haigus välistab tal oma tegusid õigesti hinnata ja neid juhtida ning ta ei ole võimeline mingeid tehinguid sooritama. O O vajab oma psüühilise seisundi tõttu enda üle eestkoste seadmist tema varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Kohus määras 03.03.2008.a määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi. O O psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks teostati 14.04.2009.a SA Narva Haigla ekspertiisikomisjoni ekspertide poolt ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis (ekspertiisiakt nr. 25). Kohus küsis lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 525 lg 3 V O arvamust tema eestkostjaks määramise kohta. V O ei vaielnud vastu enda eestkostjaks määramisele oma tütrele O O. Kohus küsis lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 523 Narva linna Sotsiaalabiameti arvamust, kes ei vaielnud vastu V O eestkostjaks määramisele O O. Narva linna Sotsiaalabiamet on arvamusel, et O O ei saa oma tegusid õigesti hinnata ja neid juhtida ning ta ei ole võimeline sooritama mingeid tehinguid. Iseseisva eluga ta toime ei tule. Oma tervisliku seisundi tõttu vajab ööpäevaringset hooldust, kõrvalabi ja järelvalvet Arvestades seda palub avaldaja määrata V O O O eestkostjaks viieks aastaks.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde. Eestkostetava esindaja, puudutatud isik ja Narva linna Sotsiaalabiameti esindaja toetasid avaldust ja paluvad määrata O O eestkostjaks V O. 2(4)

Tsiviilasi nr 2-08-82482 Viru Maakohtu 19.06.2009 määrus

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja, eestkostetava esindaja ja puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt PKS § 93 eeskoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. PKS § 95 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 25 nähtub, et O O kannatab domineerivalt luululise psühhootilise häire all. O O vaimne seisund ei võimalda tal aru saada oma tegude tähendusest ning neid juhtida. Ta pole suuteline iseseisvalt oma elu korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Tema suhtes tuleb kõne alla eestkostja määramine, kes peab aitama tal toime tulla igapäevaelu korraldamisega, langetama tema eest otsuseid ja tegema tehinguid. O O vajab eestkostet esialgselt 1-2 aastaks, mille järel on vajalik psüühilise seisundi uuesti hindamine. Regulaarse ravi tagajärjel on võimalik psüühilise seisundi paranemine. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. V O on andnud oma nõusoleku tema eestkostjaks määramise kohta. Ekspertiisiakti kohaselt ei võimalda O O vaimne seisund teda kohtuistungil ära kuulata. Tema tavalises keskkonnas võiks teda ära kuulata, kuid on oht, et tema seisund võib halveneda. Vastavalt TsMS § 524 lg 1 kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku selgitada. Lähtudes ekspertiisiaktist ei pidanud kohus võimalikuks O O ärakuulamist kohtuistungil. Kohus kuulas O O ära tema tavalises keskkonnas 15.06.2009.a, kuna kohtunik veendus, et O O on võimalik kontakti saavutada ja ta on võimeline oma tahet eestkoste seadmise suhtes avaldama. O O nõustus sellega, et tema isa määratakse tema eestkostjaks. Isaga on tal head suhted. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt 3(4)

Tsiviilasi nr 2-08-82482 Viru Maakohtu 19.06.2009 määrus

laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. PKS § 96 sätestatud eestkostjaks määramist välistavad asjaolud puuduvad. Vastavalt TsMS § 478 lg 1 ja 526 lg 1 kohus määrab eestkostja määrusega. Kohus määrab O O eestkostjaks V O viieks aastaks, ehk kuni 19.06.2014.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. TsMS § 531 lg 1 kohaselt eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 172 lg 3 täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Menetluskulud jäävad riigi kanda. Määrus on tehtud eelpooltoodu alusel ning juhindudes TsÜS §-st 8 lg 3, PKS §-st 92 lg 4, 93, 95, 96, 101 lg 1, lg 2 ja TsMS §-st 172 lg 2, 478 lg 1, 520 lg 1, 524 lg 5, 525 lg 1, 526, 531 lg 1, 532 lg 1 ja 3, 661 lg 2.

Tamara Šabarova Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.