2-08-63243/10 - Tööõigus - Muud tööõigusasjad - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Kohus kohustas kostjat 22.10.2008 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 14). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud OÜ Nobelix juhatuse liikmele Kalmer Kõivule isiklikult 23.04.2009 kohtu kantselei kaudu (tl 26). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja esitas 20.05.2009 kohtule taotluse tsiviilasjas nr 2-08-63243 tagaseljaotsuse tegemiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ning hagi kuulub rahuldamisele Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 lg 1, § 1045 lg 1 p 7, § 1050 lg 1 ning Ravikindlustusseaduse (RaKS) § 53 lg 5, § 54 lg 1 p 2, § 55 lg 2, 4 ja § 56 lg 1 alusel. Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. RaKS § 53 lg 5 esimese lause kohaselt esitab töövõimetuslehe ning hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud muud 2(3)

dokumendid haigekassale kindlustatud isiku tööandja seitsme kalendripäeva jooksul, alates kindlustatud isikult töövõimetuslehe saamise päevast. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Hageja taotles kahjuhüvitisena saamata jäänud töövõimetushüvitise väljamõistmist. Hüvitise suuruse arvutamisel lähtub kohus TsMS § 279 lg 2 alusel Maksu- ja Tolliameti ning Eesti Haigekassa poolt esitatud andmetest. RaKS § 55 lg 2 sätestab, et RaKS § 5 lõike 2 punkti 1 või 2 alusel kindlustatud isiku kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. Arvust 365 arvatakse maha päevade arv, millal kindlustatud isik oli töö- või teenistuskohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest ajutiselt vabastatud töövõimetuslehe alusel. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 4 koostoimes lõikes 3 sätestatuga võetakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär keskmise kalendripäeva tulu arvutamisel aluseks juhul, kui töötaja eelmise aasta keskmine tulu on väiksem kui kuupalga alammäär, kuid haigestumisele eelnenud päeva põhipalk on suurem nimetatud alammäärast. Hageja oli 2008. aastal töövõimetuslehel 11 päeva. Maksu- ja Tolliameti andmetel arvestati hageja eest 2007. aastal sotsiaalmaksu 15 498 krooni, hageja tulu oli 2007. aastal seega 46 963,64 krooni (15 498:0,33). Eesti Haigekassa andmetel oli hageja 2007. aastal töövõimetuslehel 23 päeva. Hageja kalendripäeva keskmine tulu on 137,32 krooni (46 963,64:365 – 23). Kuna hageja 2007. aasta tulult arvutatud kalendripäeva keskmine tulu (137,32 krooni) on väiksem kui 2008.a kehtinud kuupalga alammääralt arvutatav kalendripäeva keskmine tulu 145 krooni (s.o kuupalga alammäär 4350:30), kuid haigestumisele eelnenud kuu põhipalk (9000 krooni) oli suurem kuupalga alammäärast, võetakse RaKS § 55 lg 4 kohaselt hüvitise arvutamisel aluseks viimane. Vastavalt RaKS § 56 lg 1 sätestatule tekib õigus saada haigushüvitist töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse teisest päevast alates. RaKS § 54 lg 1 p 2 kohaselt maksab haigekassa kindlustatud isikule ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise korral ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust 80 protsenti. Hagejal oli seega õigus saada hüvitist 80% 10 kalendripäeva keskmisest tulust summas 1160 krooni (10 × 145 × 0,8). Tulumaksuseaduse § 20 lg 1 sätestab, et tulumaksuga maksustatakse ravikindlustuse seaduse alusel makstud ajutise töövõimetuse hüvitis. Lähtudes hageja taotlusest mõista kostjalt kahjuna välja üksnes töövõimetuslehel oldud aja eest ettenähtud hüvitis, mitte seda ületav muu kahju, tuleb eelpool arvestatud töövõimetushüvitist 1160 krooni vähendada summa võrra, mille haigekassa oleks kostja poolt töövõimetuslehe esitamisel seadusest tulenevalt hüvitisest kinni pidanud. Hüvitist tuleb vähendada 243,60 (1160×0,21) krooni võrra ja kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista 916,40 krooni (1160 – 243,60). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.