Eduard Hodakovi hagi Intertakso OÜ vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, palga, puhkusetasu, viivise, lõpparve ja tööraamatu väljastamisega viivitamise eest ja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise saamiseks
Tsiviilasja hind
13 695.06 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.02.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Intertakso OÜ apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Eduard Hodakov (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X X/X-XX XXXXXXX) Kostja Intertakso OÜ (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXX X XX XXXXXXX), lepinguline esindaja Peeter Malve
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 05.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 2-08-11216 tühistada osas, millega kohus mõistis Intertakso OÜ-lt välja Eduard Hodakov ́i kasuks tööraamatu kinnipidamise eest 818.20 krooni ja saata selles osas asi tagasi lahendamiseks samale kohtule.
Harju Maakohtu 05.02.2009 otsuse kehtiv redaktsioon on järgmine: 1) Hagi rahuldada osaliselt; 2) Tunnistada OÜ Intertakso ja Eduard Hodakovi vahel 15.06.2007 sõlmitud töölepingu nr 3 lõpetamine ebaseaduslikuks; 3) Lugeda 15.06.2007 tööleping lõppenuks Eduard Hodakovi algatusel alates 08.08.2007; 4) Mõista OÜ-lt Intertakso välja Eduard Hodakovi kasuks kokku 12 876.86 (kaksteist tuhat kaheksasada seitsekümmend kuus krooni 86 senti) krooni.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Menetluskulud jaotatakse asja lõplikul lahendamisel. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja ja kostja sõlmisid 15.06.2007 töölepingu, mille kohaselt asus hageja taksojuhina tööle töötasuga 3600 krooni kuus. 08.08.2007 teatas kostja, et hagejaga on alates samast kuupäevast tööleping lõpetatud.
2.Hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse, mille kohaselt ei olnud kostja hagejale tööle asumisest alates palka maksnud, samuti ei maksnud töölepingu lõpetamisel lõpparvet. Tööraamatu sai hageja kätte 13.08.2007. Töövaidluskomisjon jättis hageja nõuded rahuldamata.
3.Hageja pöördus vaidluse edasiseks lahendamiseks kohtusse ja palus kostjalt välja mõista palga perioodi 15.06.-08.08.2007 eest suuruses 6381.96 krooni, palga maksmisega viivitamise eest viivise 6741 krooni, lõpparve maksmisega viivitamise eest 3600 krooni, tööraamatu kinnipidamise eest 818.20 krooni, kasutamata puhkuse eest hüvitise 5 päeva eest 590.90 krooni, kokku 18 132.06 krooni. Samuti palus hageja tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja kostjalt välja mõista hüvitus hageja kuue kuu keskmise palga ulatuses suuruses 21 600.00 krooni. Kostja seisukoht
4.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Vastuväidete kohaselt sõlmis kostja 15.06.2007 hagejaga töölepingu ja andis hagejale üle taksosõiduks kohandatud sõiduauto, selle võtmed ja tehnilise dokumentatsiooni. Hageja pidi tööle asuma järgmisel päeval, kuid tööle ei asunud. Kuna hageja tööle ei asunud, tühistas kostja hagejaga sõlmitud töölepingu 08.08.2007. Käskkirja töölepingu tühistamise kohta esitas kostja hagejale 13.08.2007, kuid hageja keeldus käskkirjale alla kirjutamast. Kostja kirjutas ekslikult hageja töölepingusse, et tööleping on lõpetatud. Kuivõrd tööleping on tühistatud, siis ei saa hagejal olla nõudeid kostja vastu. Maakohtu otsuse põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja tunnistas 15.06.2007 sõlmitud töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ning luges töölepingu lõppenuks hageja algatusel alates 08.08.2007. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kokku 13 695.06 krooni ning jättis menetluskulud kostja kanda.
6.Otsuse kohaselt kinnitavad pooled, et hageja sai tööraamatu 13.08.2007 sissekandega: „tööleping lõpetatud 08.08.2007”. Hageja kinnitab, et sai kande aluseks olevast väidetavast 08.08.2007 käskkirjast teada alles töövaidluskomisjonis. Kostja väited nimetatud käskkirja olemasolust töölepingu lõpetamise päeval on vastuolulised. Nimetatud käskkirja puudumist töölepingu lõpetamise päeval 08.08.2007 kinnitavad nii pooled ning see tuleneb ka käskkirja enda sisust.
7.Töölepingu seaduse (TLS) § 86 ei näe ette töölepingu lõpetamise alusena töölepingu tühistamist. Töölepingu tühistamist tööandja algatusel käsitleb TLS § 123 lg 1. 15.06.2007 sõlmitud töölepingu tühistamine alates 08.08.2007 ei vasta TLS § 123 lg 1 mõttele, tööleping tulnuks töötaja tööle mitteasumisel tühistada alates 15.06.2007. Töölepingu lõpetamisest hagejale teatamisel, sai kostja tugineda üksnes töölepingu lõpetamise seadusest tulenevatele alustele, mistõttu kostja tagantjärele vormistatud käskkiri töölepingu tühistamisest on tühine, tööleping hagejaga oli juba lõpetatud.
8.Kostja väited, et hageja ei asunud tööle, ei parkinud autot ettenähtud kohas ega andnud üle teenuse eest saadud raha, on paljasõnalised ja vastuolulised. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks hageja kohustused auto parkimise, raha üleandmise vormistamise jm osas. Taksojuhi töökorralduse (töögraafik, parkimine, raha üleandmine jm) kohta ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit.
9.Hageja selgituse kohaselt sõlmis ta kostjaga töölepingu, kuna kostja ajalehes avaldatud töökuulutuse kohaselt kinnitati igale taksoteenust osutavale juhile üks auto ning hagejale sobis töötamise ajaks õhtune ja öine aeg. Mingit graafikut temaga ei sõlmitud ja seda ei ole esitanud ka kostja. Parkimise kohaks lepiti kokku hageja vanemate elukoha erahoov. Suheldi kostjaga telefoni teel. Samuti toimus teenuste eest saadava raha üleandmine kostja telefoni teel antud korraldusel otse kostjale või tema abikaasale, tavaliselt kostjale kuuluvas kaupluses Kotka t 1, kusjuures raha üleandmist ega vastuvõtmist kirjalikult ei vormistatud.
10.Tunnistaja A. S. ütluste kohaselt tema töötamise ajal perioodil 11.08.-12.10.2007 kostja juures taksojuhina toimus teenuse eest saadud raha üleandmine samuti otse kostjale, kes helistas ja saanud teada auto asukoha, tuli rahale järele. Kostja pakkus ka võimalust raha üleandmiseks kaupluses tema abikaasale. Tunnistaja sõnul mingit dokumenti raha vastuvõtmise kohta ei antud, vaid ühel korral, kui ta keeldus ilma kviitungita raha üle andmast, siis kostja andis selle. Kokkulepe oli, et tasutakse miinimumpalk, millele lisandub ümbrikupalk, kuid kõik jäi saamata.
11.Teenuste eest saadava raha üleandmist kostjale tõendab oma ütlustega tunnistaja A. H., kelle sõnul ta vähemalt kolmel korral oli koos abikaasaga raha üleandmise juures kostjale ja kinnitab raha andmist ühel korral kostja pojale, kes töötas kostjale kuuluvas kaupluses Kotka t 1. Tunnistaja kinnitusel mingit dokumenti raha üleandmise kohta ei antud.
12.Hageja sõnul tekkis arusaamatus kostjaga augusti alguses, kui kostja tahtis autole panna ka teise juhi ja kohustas hagejat viima auto sellele inimesele. Hageja keeldus põhjusel, et tööleping sõlmiti tingimusel, et autot kasutab üks juht.
13.Tunnistaja A. H. kinnitusel kutsus ta 08.08.2007 kohale politsei, kui kostja püüdis hagejat sundida autot tagastama. Politsei püüdis kostjale selgeks teha, et tal pole õigust autot ära võtta. Siis teatas kostja hagejale, et ta on vallandatud, mille peale soovitas politsei hagejal teha auto üleandmise akt ning auto üle anda. Toimiku materjalidest nähtuvalt on 08.08.2007 vormistatud sõiduauto Dacia Logan reg nr XXXXXX üleandmise–vastuvõtmise akt, mille kohaselt on kostjale üle antud auto tehnilised dokumendid ja normaalses olukorras auto.
14.Eelneva alusel ei ole kostja tõendanud hagejaga töölepingu lõpetamise aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu töölepingu lõpetamine hagejaga on ebaseaduslik. Hageja tööleping tuleb lugeda lõppenuks 08.08.2007 tema omal algatusel.
15.Töölepingu p 5 kohaselt on hageja palk 3600 krooni. Arvestades töösuhte kestvust, töölepingu lõpetamise asjaolusid ja seaduserikkumise iseloomu, tuleb kostjalt töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hageja kasuks välja mõista hüvitis hageja poole kuu keskmise palga ulatuses suuruses 1800 krooni.
16.Samuti on põhjendatud hageja nõue ajavahemikul 15.06.-08.08.2007 töötasu saamiseks kokku summas 6381.96 krooni.
17.Kuna kostja hagejale palka ei maksnud, on põhjendatud hageja nõue palga maksmisega viivitamise eest viivise saamiseks. Töölepingus ei olnud palga maksmise aeg kokku lepitud, seega lähtuda tuleb palgaseaduse (PalS) § 31 lg 1 p-st 1. Kostja on viivitanud hageja juunikuu palga 1800 krooni väljamaksmisega kuni töölepingu lõpetamiseni 40 päeva, viivis on 360 krooni. Juulikuu palga 3600 krooni maksmisega on kostja viivitanud kuni töölepingu lõpetamiseni 8 päeva, viivis 144 krooni.
18.Põhjendatud on ka hageja nõue kasutamata jäänud puhkuse eest kompensatsiooni saamiseks 590.90 krooni.
19.TLS § 119 lg 2 kohaselt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3600 krooni lõpparve maksmisega viivitamise eest.
20.Tööraamatu sai hageja kätte 13.08.2007. Tööraamatu kinnipidamise eest tuleb kostjalt hageja kasuks TLS § 119 lg 1 alusel välja mõista 818.20 krooni. Apellatsioonkaebus
21.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.
22.Kaebuse kohaselt on maakohus menetlusõigusenorme oluliselt rikkudes teinud ebaõige lahendi. Kohus ei ole otsusest nähtuvalt hinnanud ega ka arvestanud töövaidlusasjas nr 9.0102/1888/07 poolte esitatud tõenditega, kuigi kostja esitas vastuses hagile vastavasisulise taotluse. Kohus seda taotlust ei ole käsitlenud. Samas on otsusest nähtuvalt kohus siiski arvestanud töövaidluskomisjoni toimiku materjalidega ja on neile viidanud. Seega on kohus esitatud tõendeid arvestanud valikuliselt.
23.Maakohus on ebaõigesti käsitlenud kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu tühistamist, kohaldades seejuures ebaõigesti materiaalõigust. Kohus on otsuses meelevaldselt leidnud, et tööleping tühistati alates 08.08.2007, kuid oleks pidanud olema tühistatud alates 15.06.2007. Jääb arusaamatuks, millest lähtuvalt kohus sellise seisukoha võttis.
24.Konkreetses töölepingu tühistamise käskkirjas on märgitud, et töölepingu tühistamisel on võetud aluseks asjaolu, et töötaja ei asunud kokkulepitud ajal tööle ning TLS § 123 lg 1 alusel on temaga tööleping tühistatud. Nimetatud sätte kohaldamise korral ei ole võimalik kuidagi järeldada, et töölepingut on võimalik tühistada ka muust hetkest kui ainult algusest peale. Pealegi töölepingut saab tühistamise asemel tunnistada teatud juhtudel ka kehtetuks TLS §-des 125–141 sätestatud alustel ja korras ning sedagi üksnes ex tunc põhimõttel. Seega võib väita, et ex nunc (kehtetu alates kehtetuks tunnistamisest, mitte algusest peale) põhimõttel tühistamist ja kehtetuks tunnistamist TLS ilmselt ei tunnegi.
25.Samuti ei oma tähtsust, mis ajal töölepingu tühistamise käskkiri koostati, sest TLS-i sätted ei anna tähtaega, mille jooksul tuleks selline käskkiri koostada ning tühistamise sisuline mõte saabki seisneda selles, et seda tehakse tagasiulatuvalt ja ajal, kui tööleping kehtib. TLS § 123 lg 1 alusel saab tühistada vaid sõlmitud, järelikult seadusandja silmis kehtivat töölepingut, mille täitmisele aga töötaja asunud ei ole. Käskkirja jõustumise/vaidlustamise tähtaja seisukohalt omab tähtust vaid see, millal see käskkiri töötajale teatavaks tehakse ja millal töötaja töölepingu tühistamisest teada sai.
26.Töövaidluskomisjonis on kostja oma tunnistajate ütluste toel väitnud, et töölepingu tühistamise käskkirja üritas ta esmakordselt töötajale üle anda 08.08.2007. Ka nimetatud käskkiri ise kannab sama koostamise kuupäeva. Seega pole vaidlust, et käskkiri koostati samal kuupäeval, mis sellele on märgitud ja kui tööandja töötajaga kohtus ning teavitas oma soovist tühistada tööleping. Tööandja on nii kohtus kui töövaidluskomisjonis selgitanud, et tööraamatusse kirjutas ta „tööleping lõpetatud“ töötaja nõudel ning eksis seejuures, kuna eesti keelt ta ei valda ning mittejuristina ei oska ta täpset vahet teha.
27.Tööraamatu kanne ei omagi antud juhul määravat tähtsust, sest TLS § 124 kohaselt ei tehta tühistamiskannet üldsegi mitte tööraamatusse, vaid töölepingule. Töötaja töölepingule ei tehtud tühistamiskannet seepärast, et töötaja seda tööandja nõudel ei esitanud ning pealegi vormistati tühistamine käskkirjana, mis tagab selle toimingu parema vaidlustamise. Ka ei tulene TLS §-st 124, et töölepingu tühistamise tahteavaldust oleks üldse vaja kirjalikus vormis esitada.
28.Kostja on sihikindlalt väitnud, et tööleping tühistati, mitte ei lõpetatud. Seega kostja ei pidanudki tõendama töölepingu lõpetamise aluste esinemist. Samas ei ole kohus arvestanud seda, et hageja ei ole vaidlustanud töölepingu tühistamist ja seda TLS-st tuleneva tähtaja jooksul. Hageja ei saa eitada seda, et hiljemalt töövaidluskomisjonis pidi ta teada saama, et temaga sõlmitud tööleping on tühistatud, mitte lõpetatud, sest koos vastusega esitati ka tühistamise käskkiri töövaidluskomisjonile. Seega hiljemalt töövaidluskomisjoni istungi toimumise ajaks pidi hageja olema teadlik töölepingu tühistamisest ning vastavalt muutma oma kaebust. Hageja kaebust ei muutnud, samuti ei muutnud ta oma nõuet ka kohtus. Seega ei võinud kohus hagi rahuldada juba seetõttu, et hageja on valinud oma väidetavate õiguste kaitseks vale viisi ja ei ole töölepingu tühistamist vaidlustanud. Kuna TLS-st tuleneb selge vahetegu töölepingu lõpetamise, tühistamise ja kehtetuks tunnistamise toimingute vahel, tuleb hagi vastavalt asjaoludele ka õigesti sõnastada ning põhistada. Kuna kohus lahendab asja üksnes poolte esitatu alusel, siis polnud kohtul õigust hagi piiridest väljuda ja teha lahendit selle nõude rahuldamiseks, mida ei ole esitatudki.
29.Kohus leidis ebaõigesti, et kostja ei vaidlustanud hageja poolt nõutud hüvitiste summasid. Vastuses hagile kirjutas kostja, et kuivõrd hageja ei ole kostja firmas päevagi tööd teinud, siis ei ole ta saanud ka palka, seega tuleks tema nõuete puhul võtta keskmise palgana aluseks 0 krooni. Hageja ei ole töövaidluskomisjonis ega kohtus tõendanud tööle asumist ega töö tegemist.
30.Mida võtta ette pahauskselt töölepingu sõlminud töötajaga, kes ei asu kokkulepitud tööd tegema, on üksnes tööandja otsustada. Kohus või töövaidluskomisjon on pädev hiljem kontrollima seda, kas tööandja otsustus oli õige ning kas tal oli alust TLS-s nimetatud alusel töölepingu tühistamiseks või lõpetamiseks. Kuna töölepingu tühistamisel TLS § 123 lg 1 alusel on keskseks küsimuseks see, kas töötaja asus tööle ja kas ta ka tööd tegi, siis oleks kohus pidanud just neile asjaoludele tähelepanu pöörama ning vastavalt ka selgitama pooltele neil olevat tõendamiskoormist. Maakohus ei ole hageja poolt väidetavalt tehtud tööd (ajalises või mahulises mõttes) tuvastanud ning ka kostja ei pidanud tõendama negatiivse asjaoluna seda, et hageja ei ole tööd teinud. Seda, et hageja tööle ei asunud, tõendas kostja juba töövaidluskomisjonis ülekuulatud tunnistajate ütlustega.
31.Maakohus hindas ebaõigesti hageja tunnistajate ütlusi. Hageja väited töö tegemisest ning tööga teenitud raha kostjale üleandmisest jäid paljasõnalisteks, pealegi lükati need ümber töövaidluskomisjonis kostja poolt kutsutud tunnistajate ütlustega. Hageja poolt kutsutud tunnistajad ei olnud usaldusväärsed, sest üks neist oli hageja abikaasa, teine aga hageja hea tuttav, samuti taksojuht ning kelle nõuded sama kostja vastu jäeti enne seda töövaidluskomisjonis rahuldamata. Kui uskuda hageja abikaasa ütlusi, siis tuleks arvata, et ta sõitis hagejaga kogu aeg tööl kaasas, sest oskas kinnitada kõike seda, mida hagejagi väitis. Sama peaks ilmselt arvama ka teise taksojuhi osas, kui see midagi vahetult nägi või koges.
Vastus apellatsioonkaebusele
32.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus
33.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja muude materjalidega, sealhulgas Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjoni toimiku nr 9.01-02/1788/07 materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu lahend tuleb tühistada osas, millega kohus rahuldas hageja nõude hüvitise saamiseks seoses tööraamatu kinnipidamisega kostja poolt, ja saata selles osas asi uueks menetlemiseks maakohtule. Selles osas rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme.
34.Ülejäänud nõuete lahendamisel tehtud otsuse osas nõustub kolleegium maakohtu järeldustega ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu lahendi ülejäänud osas tühistamiseks. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta.
35.Apellant on seisukohal, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui ei arvestanud otsuse tegemisel kõiki töövaidluskomisjonile esitatud tõendeid, ning et selline minetus viis ebaõige otsuse tegemiseni.
36.Kolleegium nõustub apellandiga selles osas, et tulenevalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg-st 6 loetakse sellises töövaidluses, mida on töövaidluskomisjon juba lahendanud, töövaidluskomisjonile esitatud tõendid kohtusse esitatuks. Kohtul on vastavalt TsMS § 392 lg 1 p-le 4 eelmenetluses kohustus võtta seisukohad asjakohases töövaidluskomisjoni (TVK) toimikus olevate tõendite vastavuse kohta TsMS-i sätetele (asjakohasus, lubatavus jmt) ja otsustada nende vastuvõtmine. Käesolevas asjas ei ole kohus selgesõnaliselt Tallinna ja Harjumaa TVK toimikus olevate materjalide vastuvõtmist otsustanud, kuid nii kohtutoimikust kui otsusest nähtub, et kohus on TVK toimiku nr 9.01-02/1788/07 asja juurde võtnud ja arvetanud otsuse tegemisel TVK-le esitatud dokumentaalsete tõenditega. Seega järeldub maakohtu toimingutest, et faktiliselt võttis kohus tõenditena vastu kõik TVK toimikus olevad materjalid, sealhulgas ka kostja poolt taotletud istungiprotokolli.
37.Vastavalt TsMS § 232 lg-le 1 peab kohus otsuse tegemisel hindama kõiki vastuvõetud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks hinnanud kõiki TVK toimikus olevaid materjale. Samas ei selgu kaebusest, milliste konkreetsete tõendite (kaebuse kohaselt oluliste tõendite, kaebuse lk 4 ülal) hindamata jätmist apellant maakohtule ette heidab. TVK toimik sisaldab töökorralduslikke toiminguid puudutavaid dokumente (kutsed, TVK käsikirjalised märkmed), millised ei saa kuidagi omada tõenduslikku tähendust kohtumenetluses. Samuti sisaldab TVK toimik selliseid materjale, mis hilisemalt esitati uuesti kohtutoimikusse (tööleping, väljavõte tööraamatust, sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt 08.08.2007) ja milliseid on kohus otsuses hinnanud. Uuesti esitamata tõenditest on kohus hinnanud ajalehe väljatrükki (TVK t lk 50). Lähtuvalt apellandi viidetest tema poolt TVK istungile kutsutud tunnistajate ütlustele (kaebuse lk 2 alt kolmandas lõigus, lk 4 viimases ja lk 5 teises lõigus) ja kostja 22.05.2008 taotluse sisust (t lk 43) saab järeldada, et apellant peab silmas 18.02.2008 TVK istungiprotokolli (TVK t lk 15-19), kust nähtub TVK-s toimunud vaidluse sisuline arutamine, sealhulgas ka poolte seletused ja tunnistajate ütlused.
38.Hinnangut 18.02.2008 istungiprotokollile tõepoolest maakohtu otsusest ei nähtu, kuid kolleegium on seisukohal, et tegemist on sellise menetlusliku mööndusega, mille saab ringkonnakohus ise kõrvaldada ja milline ei viinud ebaõige otsuse tegemiseni. TVK istungiprotokolli saab hinnata kui dokumentaalset tõendit TsMS § 272 lg 1 mõttes ja sellest nähtub järgmist: 1) hageja seletused TVK istungil töölepingu sõlmimise, täitmise ja lõpetamise kohta ühtivad tema avaldustes ja maakohtu istungitel esitatuga; 2) samuti ühtivad hageja tunnistajate ütlused nende poolt hilisemalt kohtuistungil antud ütlustega; 3) kostja taotlusel kuulati tunnistajana üle S. S. (TVK t lk 19), kes selgitas, et on kostja juhatuse liikme poeg; et temal ei olnud õigust võtta taksojuhtidelt raha vastu; et koju neile raha ei toodud; et XXXXX X X asub nende pood; et nägi hagejat sel päeval, kui isa politsei kutsus ja sel päeval, kui tahtis anda tööraamatut, aga hageja ei tahtnud vastu võtta; et dokumenti taheti üle anda poes XXXXX X X. Kolleegium on seisukohal, et täiendavalt analüüsitud dokumentaalne tõend ei lükka ümber maakohtu järeldusi ega tõendeid, millede alusel need järeldused olid tehtud. Protokollist ei selgu üheselt mõistetavalt, et kostja juhatuse liikme poeg oleks kinnitanud, et ta ei võtnud kunagi taksojuhtidelt raha vastu, vaid ta kinnitas, et tal ei olnud õigust seda teha. Seda, et hageja andis raha XXXXX X X poes üle nii kostja juhatuse liikme abikaasale kui pojale, kinnitavad tunnistaja A. H. ütlused (t lk 63) ja kaudselt ka tunnistaja A. S. ütlused, kes kinnitas kohtus, et kostja juhatuse liige pakkus ka temale variandi, et anda raha üle naisele kaupluses, kuid tunnistaja sellega nõus ei olnud (t lk 68). Kostja taotlusel teiste tunnistajate ülekuulamist TVK protokollist ega toimiku muudest materjalidest ei nähtu. Vastuses TVK-le 05.11.2007 (TVK t lk 52) on kostja küll taotlenud kolme tunnistaja ülekuuulamist, kuid kostja juhatuse liikme abikaasa ja tütre ülekuulamist TVK istungi protokollist ei nähtu. Ka ei esitanud kostja esindaja vastavasisulist taotlust maakohtus.
39.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et asjas on tõendatud, et kostja tühistas hagejaga sõlmitud töölepingu peale seda, kui töösuhe oli poolte vahel juba lõppenud ning et see lõppes kostjapoolse töölepingu lõpetamisest teatamisega 08.08.2007. Seega ei saa nõustuda apellandiga, nagu omaks asja lahendamisel tähtsust see, et hageja ei vaidlustanud töölepingu tühistamist TLS-st tuleneva tähtaja jooksul. Tehingu tühistamine peale tehingu lõppemist ei oma õiguslikke tagajärgi ja seega ei pidanud hageja sellele ka eraldi reageerima. Hageja oli vaidlustanud töölepingu ühepoolse lõpetamise tööandja poolt. Arusaamatuks jääb apellandi väide, nagu oleks maakohus asja lahendamisel väljunud hagi piiridest (kaebuse lk 4 ülalt kolmas lõik). Hageja oli esitanud nõude töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, lõpetamise formuleeringu muutmiseks ja saamata lõpparve koos viivistega ning hüvitiste saamiseks. Selliseid nõudeid maakohus ka lahendas.
40.Selleks, et tööandja sai töölepingu lõpetada, pidi tõendamist leidma poolte vahel kehtiva töösuhte eksisteerimine. Maakohus on töölepingu, töösuhte lõpetamise asjaolude, tööraamatu sissekande ja tunnistajate ütluste alusel asunud seisukohale, et leidis tõendamist töötaja poolt 15.06.2007 sõlmitud töölepingu alusel tööle asumine ja seega seisuga 08.08.2007 poolte vahel kehtiva töösuhte olemasolu. Kolleegium on seisukohal, et selline maakohtu järeldus on kooskõlas asjas kogutud ja hinnatud tõenditega. Ka on põhjendatud maakohtu seisukoht, et kostja väited selle kohta, et hageja tegelikult tööle ei asunud (ei täitnud parkimiskorraldust, ei toonud raha, hoidis tööandja eest kõrvale ja tööandja pidi selle pärast politseisse pöörduma, võttis sõidukilt maha taksotunnused), kohtule esitatud tõenditega tõendamist ei leidnud. Seda olukorda ei muuda ka käesoleva otsuse punktis 38 analüüsitud täiendav dokumentaalne tõend --- TVK istungi protokoll. Kostja ei suutnud lükata ümber hageja tõendeid tema poolt töölepingu tegelikust täitmisest.
41.Tsiviilasja materjalidega tutvudes tekkis kolleegiumil veendumus, et tegelikkuses ei suutnud kostja tööandjana endale lõpuni selgeks teha, milline on tema tegelik tahe --- kas tööleping lõpetada või tühistada ja küsimus ei ole ainult selles, et kostja juhatuse liige ei oma
õigusalaseid teadmisi (kostja esindaja väited vastuses hagiavaldusele t lk 43). Samas vastuses (t lk 42) on kostja esindaja selgitanud, et on juba aastaid kostja juriidiliseks nõustajaks. Seega ei ole veenev, et kostja vastuoluline tegevus oli tingitud juhatuse liikme teadmatusest. Vastuoluline tegevus seisnes järgmises: sõnavahetuse käigus 08.08.2007 teatas kostja juhatuse liige hagejale suuliselt, et viimane on vallandatud (tõendatud tunnistaja A. H. ütlustega, t lk 63), kirjaliku vastuse (t lk 42) kohaselt aga otsustas samal päeval töölepingu tühistada ja koostada vastav käskkiri, kuid üle seda hagejale sel päeval ei antud; apellatsioonkaebuses esindaja väidab, et 08.08.2007 püüti käskkirja üle anda (kaebuse lk 3), kuid eelnevas menetluses oli kostja seisukohal, et seda püüti teha 13.08.2007 kahe tunnistaja juuresolekul (TVK t lk 52); seisuga 13.08.2007 oli käskkiri vormistatud, kuid samal päeval tööraamatut üle andes oli sellesse ikkagi tehtud märge „08.08.2007 tööleping lõpetatud“; käskkirja p-s 5 sisaldub väide, et töötaja keeldus töölepingu „tühistamisest/lõpetamisest“ kokkuleppel, samas kostja ei ole menetluse kestel toonud esile asjaolu, millal ja kuidas ta tegi hagejale ettepaneku tööleping lõpetada (kostja on piirdunud väidetega lepingu tühistamise kohta).
42.Apellandi väited hageja tunnistajate ütluste ebausutavuse kohta on üldsõnalised ega ole veenvad. Asjaolu, et tegemist on hageja abikaasa ja tuttavaga, ei saa anda alust ütluste ebausaldusväärsuse eeldamiseks. Maakohus on hinnanud neid tõendeid kogumis asjas kogutud dokumentaalsete tõenditega.
43.Tööraamatu kinnipidamisega viivitamise alusel esitatud nõude lahendamisel on maakohus ebaõigesti kohaldanud TLS § 119 lg-t 1 ega ole seejuures tööandja vastutuse rakendamisel arvestanud, et tööraamatu kinnipidamine leidis aset peale võlaõigusseaduse rakendamist. Seega ka TLS § 119 lg-st 1 tuleneva vastutuse rakendamisel on vaja arvestada VÕS § 1 lg-t 1, mille kohaselt kohaldatakse VÕS-i sätteid ka töölepingutele. Seega on peale VÕS-i jõustumist TLS § 119 lg 1 kohaldamise eeldused muutunud. Uues õiguslikus olukorras ei ole tööraamatu puudumine või selle esitamata jätmine takistuseks töölepingu sõlmimisele. Seega ei ole enam mõistlikku põhjust eeldada, et töötajale tekib kahju tööraamatu puudumise tõttu, kuid seda ei saa ka välistada. Seega, kui tööandja rikub tööraamatu kätteandmise kohustust, peab töötaja tõendama, et talle on selle kohustuse rikkumisega tekkinud kahju ning et tööandja käitumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos (VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127). Kirjeldatud seisukohtadele on asunud Riigikohus lahendites nr 3-2-1-76-06 01.11.2006 ja nr 3-2-1-34-07 09.04.2007. Toimiku materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks eelmenetluses selgitanud pooltele selle nõudega seonduvat tõendamiskoormist. Sellega on rikutud TsMS § 351 lg 1, mille kohaselt arutab kohus kohtuistungil menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Samuti ei ole järgitud TsMS § 230 lg-t 2, mille kohaselt võib kohus teha menetlusosalistele ettepanekuid esitada täiendavaid tõendeid. Esinevaid puudusi ei ole ringkonnakohtul võimalik kõrvaldada.
44.Kõik menetluskulud tuleb jaotada asja lõplikul lahendamisel.
Tiit Kollom
Imbi Sidok
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.