TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Saare Vallavalitsus esitas 10.02.2009a. kohtule avalduse Exx Mxxxxxxxxx eestkoste seadmiseks. Selle avaldusega on liidetud tsiviilasi nr . 2-09-3137, milles on taotletud Exx Mxxxxxxxxpaigutamist kinnisesse asutusse. On algatatud sellekohane menetlus 26.01.2009. Exx Mxxxxxxx teovõime on piiratud ja ajutiseks eestkostjaks määratud Saare Vallavalitsus. .Mxxxxxxxx on psüühikahäire, mis piirab tema võimet käitumisest aru sada ja seda juhtida. Käitub sageli ettearvamatult, olles ohtlik nii enesele, kui teistele. Tal puudub oskus oma raha kasutamist planeerid ja raskendatud on toimetulek igapäevase eluga. E.Mxxxxxx vajab oma vaimse seisundi tõttu eestkostet. Esialgse õiguskaitse korras on E.Mxxxxxxx suhtes rakendatud tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi Tahtest olenematu ravi on lõpetatud psühhiaatri arvamuse alusel 13.02.2009. Kohus määras Exxxxxxxxxx esindaja 18.02.2009 (tl.12-13). Saare Vallavalitsus palub E.Mxxxxxxx eestkostjaks määrata tema poeg Axxx Mxxxxxx. A.Mxxxxxx esitas avalduse, milles palub algatada Exx Mxxxxxxx üle eestkoste seadmise menetluse ja määrata avaldaja Exx Mxxxxxxxxeestkostjaks (tl.4). A.Mxxxxxx on olnud Exx Mxxxxxxx eestkostja 2006-2007.a. Saare Vallavalitsuse korraldusega nr . 13 /23.01.2009 on taotletud Axxx Mxxxxxxxxmääramist E. Mxxxxxxx eestkostjaks (tl.3). Kohus määras asjas läbi viia kohtupsühhiaatriaekspertiis. Ekspert uuris ExxxMxxxxxxx haiguslugusid ja tervisekaarte, kohtus ekspertiisialusega, viis läbi psühhiaatrilise intervjuu. Ekspert märgib muu hulgas ekspertiisiaktis, et E.Mxxxxxx on viibinud ravil SA TÜK Psühhiaatriakliinikus 5 korda, sealhulgas oktoober-november 2006. Pärast haiglaravi käis regulaarselt psühhiaatri vastuvõtul ja kasutas ravimeid. Novembris 2007 helistas raviarstile ja teatas, et loobub igasugusest ravist. Viimati viibis ravil 27.12.2008-13-02.2009 tahtest olenematu raviotsuse alusel. 02.02.2009 on raviarst teinud sissekande ravipäevikusse, et patsient on muutunud tasakaalukamaks. Ravi osas teeb koostööd. 09.02.2009 lõpetati tahtest olenematu ravi, kuna uuritav oli paranenud, mõttekäik sihipärane. Raviskeemi suhtes koostöövalmis, talle selgitati diagnoosi olemust ja määrati edaspidine ambulatoorne ravi. Ekspert diagnoosib E.Mxxxxxxxx skisoafektiivse häire F 25, vaimuhaiguse. Ekspert annab arvamuse, et Exx Mxxxxxx suudab käesoleval ajal aru saada oma tegevustest ja neid juhtida. Haigusperioodi ajal ei suuda ta aru saada oma tegevustest ja neid juhtida. Ekspert arvab, et Exx Mxxxxxx ei vaja käesoleval ajal eestkostet ja ta võib teha tehinguid iseseisvalt. Exx Mxxxxxx saab aru ravivajadusest, kui tema erakorralised ja agressiivsed seisundid võivad tekkida psühhiaatrilise ravi katkemisel ja tugevate stressolukordade mõjul. Tema seisund võib muutuda ravita jäämisel. Ekspert on arvamusel, et käesoleval ajal ei nõua Exx Mxxxxxxx seisund ööpäevaringset järelevalve teostamist, kuna ta ei ole ohtlik iseendale ega teistele. E.Mxxxxxxx esindaja vandeadvokaat Marian Priks kohtus Exx Mxxxxxxxxx, kuulas ta ära. Ärakuulamise ajal veendus esindaja, et E.Mxxxxxxx arusaamine teda ümbritsevast on adekvaatne, mingeid kõrvalkaldeid või mõttekäiguhäireid esindaja kliendi jutus ega käitumises ei täheldanud. Esindaja osutab, et E.Mxxxxxxxx on küll TsÜS § 8 lg.2 nimetatud häire, kuid see ei sega tal aru saamast oma tegudest ega neid juhtimast. Kuna TsÜS § 8 lg.2 loetleb piiratud teovõime alused ammendavalt, puudub praegusel juhul alus eestkoste määramiseks ja E.Mxxxxxx ei ole TsÜS § 8 lg.2 mõttes piiratud teovõimega isik. Ta on võimeline ise ametlikke toiminguid teostama ja asju ajama. Ei ole leidnud kinnitust Saare

Vallavalitsuse avalduses märgitud asjaolud- E.Mxxxxxxx ohtlikkus, oskamatus raha kasutada ja toimetulematus igapäevaeluga. E.Mxxxxxxxx esineb küll vaimuhaigus skisoafektiivse häire näol, kuid ravi tulemusena on võimalik haigust kontrolli all hoida, niis et see ei mõjuta E.Mxxxxxxx igapäevast toimetulekut. Haiguse ägenedes võib isik käituda inadekvaatselt ja vajada siis kohest ravi, võimalik, et tahtest olenematu ravi korras, sellisel juhul kliinikusse paigutamisel võib ta vajada ka ajutist eestkostet esialgse õiguskaitse korras, kuid seda tuleb otsustada siis ja konkreetsete asjaolude alusel. Esindaja oli seisukohal, et Saare Vallavalitsuse avaldus ExxxMxxxxxxxxx eestkostja määramiseks tuleb rahuldada. 13.05.2009 esitas Saare Vallavalitsus kohtule arvamuse, et Exx Mxxxxxxx üle tuleb seada eestkoste. Saare Vallavalitsus on määratud ajutiseks eestkostjaks, kuid eestkostjaks tuleb määrata poeg Axxx Mxxxxxx. Tegelikult elab E.Mxxxxxx Txxxx vallas ja ajuti Axxxxxxx vallas. KIS andmetest nähtub, et alates aastast 2006 on E.Mxxxxxxx suhtes algatatud kolm konfidentsiaalset menetlust, mis viitab sellele, et tema suhtes on ka varem teostatud tahtest olenematut ravi ja algatatud eestkostemenetlusi. Kohus kuulas ExxxMxxxxxxx ära tema tavapärases keskkonnas- kodus Txxxx alevikus. Lisaks E.Mxxxxxxxxx olid kodus poeg Axxxxja tütar Kxxxx. Kodune õhkkond oli rahulik ja iseloomulik normaalsetele suhetele. Kohus E.Mxxxxxxx ärakuulamise käigus küsitles teda igapäevaelu ja koduse toimetuleku teemadel, laste tegevuste ja terviseseisundi kohta. Ärakuulamise tulemusena on kohtu veendumus, et xxx Mxxxxxx ei vaja eestkoste seadmist, ta ei ole ohtlik iseendale ega teistele ja on võimeline oma haiguse ravi abil kontrolli all hoidma. E. Mxxxxxxxxx on teada, kuidas käituda haiguse ägenemise korral. Kohtu seisukohad PkS § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. TsÜS § 8 lg 2 järgi on piiratud teovõime isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Kohus leiab, et sellises olukorras tuleb konstateerida, et TsÜS § 8 lg.2 loetletud eestkoste seadmise alustest puudub Exx Mxxxxxxx puhul asjaolu, et „isik vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida“. Exx Mxxxxxxxx on küll diagnoositud vaimuhaigus, kuid haigusperioodi välistel aegadel suudab ta aru saada oma tegevustest ja neid juhtida, ta pole ohtlik ei endale ega teistele. Seetõttu ei ole vajadust ja puudub seaduslik alus Exx Mxxxxxxx üle eestkoste seadmiseks. Kohus, olles kursis varem asetleidnuga, märgib, et Exx Mxxxxxxxx oli küll detsembris haigus ägenenud ja ta vajas tahtest olenematut ravi, kuid ravi on andnud tulemusi ja haigus on taandunud. Exx Mxxxxxx saab aru ravivajadusest, jätkab ravi. Haiguse kulg varasematel aastatel on näidanud, et E.Mxxxxxxx puhul võibki see kulgeda ägenemistega mõne aasta tagant, kuid siis vajab teema uuesti käsitlemist. Isiku puhul, kes saab aru oma käitumisest, oma tegude tagajärgedest ja suudab oma käitumist juhtida, tuleb eeldada, et ta ka järgmisel päeval suudab seda ja tuleb toime eestkosteta. Kuna puudub eestkoste seadmiseks seadusest tulenev vältimatult vajalik tingimus ja eestkostet seada ei ole võimalik, ei ole vajalik ka muude TsMS § 525 lg.2 nimetatud isikute ärakuulamine. Esialgse õiguskaitse korras TsMS § 521 alusel määratud ajutine eestkostja tuleb kohustustest vabastada. E.Mxxxxxx elab igapäevaselt oma lähedaste- täisealiste laste- keskel, kellel hea läbisaamise juures on võimalik hoida tervenemist soodustavat keskkonda ja toetada E.Mxxxxxxx toimetulekut.

Menetluskulude jaotus Kohtukuludeks on ekspertiisikulu 5400 krooni ja esindaja tasu 2973.60 krooni.. TsMS § 172 lg.2 järgi täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 järgi psühhiaatriaekspertiisi kulud kantakse riigieelarvest. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr. 322 (muudatustega 28.02.2006) § 4 lg.1 järgi «Eksperdile makstakse ekspertiisi eest tunnitasu, mis on 10–40-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär.» (2) Tasu suurust määrates arvestatakse eksperdi ja spetsialisti kvalifikatsiooni, töö keerukust, vajalike vahendite kasutamisega seotud möödapääsmatuid kulusid ning erilisi tingimusi, milles ekspertiis tuli teha või spetsialisti kohustusi tuli täita. Ekspert on esitanud taotluse ekspertiisitasu määramiseks summas 5400 krooni 8 tunni eest. TsMS § 153 lg.1 sätestab, et eksperdile makstakse tasu tema ülesannete täitmise eest riigi arvel tunnitasuna Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alam- ja ülemmäära piirides. Ekspert on esitanud arve ekspertiisi eest – 5400 krooni. See on Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piires. Hinnates, kas ekspertiisiks oli põhjendatud kasutada 8 töötundi, tuleb sellega konkreetses olukorras nõustuda, arvestades, et ekspertiis oma sisult ja tulemustelt on olnud erandlikku laadi. Kohus peab taotletud ekspertiisitasu kohaseks ja määrab selle eksperdi poolt taotletud summas. Eve Märtsini esindaja on esitanud taotluse tema poolt osutatud õigusabi tasustamiseks. Riigi õigusabi seaduse § 22 järgi riigi õigusabi osutamise tasu suuruse ja kantud vajalike kulude suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsusega või määrusega õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel. Esindaja on taotlenud tasu määramist justiitsministri 26.01.2005.a. määruse nr . 2 ja selle hilisemate muudatuste alusel lähtudes tasumäärast 210 krooni iga poole tunni kohta, kokku 12 pooltundi, s.o. 2520 krooni, millele lisandub käibemaks 18%, s.o. 453.60 krooni. Kohus leiab, et tasutaotlus on kooskõlas tegeliku töömahuga ja esindaja tasu tuleb taotletud ulatuses määrata. TsMS § 172 lg.3 järgi isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud menetluse kulud kannab riik, kui kohus ei jäta neid täielikult või osaliselt isiku enda või tema eestkostja kanda,... isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, ... võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. § 172 lg.7 kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleval juhtumil on avaldus eestkoste seadmiseks esitatud eestkosteasutuse Saare Vallavalitsuse poolt ja selle aluseks on Tartu Maakohtu määrus 26.01.2009 tsiviilasjas nr . 2-09-3137. Selle asja menetlemise ajal vajas Exx Mxxxxxx tahtest olenematut ravi ja kohus algatas ka E.Mxxxxxxx kinnisesse asutusse paigutamise menetluse. Selline olukord leidis lahenduse, kui psühhiaater pidas vajalikuks tahtest olenematu ravi lõpetada ja Exx Mxxxxxx lubati haiglast koju 13.02.2009. Seetõttu oli eestkoste seadmise avalduse

esitamine põhjendatud ja puudub alus menetluskulude jätmiseks avaldaja kanda TsMS § 172 lg.7 alusel. Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 järgi psühhiaatriaekspertiisi kulud kantakse riigieelarvest. Exx Mxxxxxxxxxxon määratud esindaja TsMS § 219 lg.2 p.2 alusel, s.o. kohustuslikus korras ja sama paragrahvi lg.6 järgi võib isikut, kelle huvide kaitseks advokaat määrati, kohustada advokaadile tasutu riigile tagastama üksnes juhul, kui isik ei kasuta mõistlikku võimalust kaitsta oma huvisid menetluses teisiti kui kohtu määratud esindaja kaudu, või muul mõjuval põhjusel. TsMS § 172 lg.8 sätestab: ... Riigi kanda võib kohtuvälised kulud jätta üksnes juhul, kui kohtuväliste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi. See kehtib ka käesoleva paragrahvi lõike 3 nimetatud juhul. Käesoleval juhtumil on Exx Mxxxxxxxxx määratud riigi õigusabi riigi kulul ja vabastatud ta õigusabi eest tasumisest (määrus 18.02.2009). E.Mxxxxxxx suhtes oli algatatud eestkostja määramise menetlus ja temal endal puudus võimalus valida esindaja olemasolu või mitte olemasolu vahel. Seda arvestades jätab kohus nii ekspertiisitasu 5400 krooni kui ka esindaja tasu 2973.60 krooni riigi kanda. Kohtunik Ü.Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.