Tsiviilasi nr 2-08-57430
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja 18. juuni 2009. a Jõgeva kohtumaja koht Tsiviilasja number
2-08-57430
Tsiviilasi
Vxxxx Vxxx kaebus kohtutäituri tegevuse peale
Menetlusosalised
Avaldaja: Vxxxx Vxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, asukoht: Tartu Vangla, Turu t 56-315 Tartu 51014 Puudutatud isik: kohtutäitur Ivi Kalmet
Jätta Vxxxx Vxxxxx kaebus kohtutäitur Ivi Kalmet tegevuse peale rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Vxxxx Vxxxx on esitanud 04.09.2008.a kohtule kaebuse kohtutäitur Ivi Kalmeti tegevuse peale.
Kohus tegi 19.09.2008.a. määruse, millega otsustas jätta Vxxxx Vxxxx kaebuse kohtutäitur Ivi Kalmeti tegevuse peale käiguta. Kohus kohustas avaldajat kõrvaldama avalduses esinevad puudused – märkida konkreetne kaevatav otsus, kirjeldada avalduse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ja esitada kohtule kohtutäituri otsus, mille peale kaebus esitatakse. Kohus andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (14.10.2008.a). 02.10.2008.a esitatud täiendava avalduse kohaselt vaidlustas Vxxxx Vxxx kohtutäituri 01.07.2008.a otsuse täiteasjas nr 047/2003/4896. Avalduse kohaselt on täiteasjas korduvalt ebaõiglaselt alustatud täitemenetlust ning ebaõiglaselt esitatud nõude suurust. Sellele kaebusele tuli 15.07.2008.a kohtutäituri poolt vastus, mis avaldajat ei rahuldanud ning ta esitas 21.07.2008.a uue kaebuse. Sellele kohtutäitur ei vastanud. Avaldaja palub kontrollida kohtutäitur Ivi Kalmeti toimingut õigsust.
Kohtutäitur Ivi Kalmet esitas 06.10.2008.a kohtule koopiad dokumentidest ja kirjavahetusest täiteasjas nr 047/2003/4896, mis puudutavad esitatud kaebust. Esitatud dokumentide kohaselt väljastas kohtutäitur 15.08.2007.a võlgnikule korduva teate 2003.a algatatud täiteasjas, mille kohaselt on sissenõudja LxxMxxxxxxx avalduse alusel algatatud täitemenetluses nõude suuruseks (elatise võlg) 24385,55 krooni, millele lisandub kohtutäituri tasu 1534 krooni ning täitekulud 93 krooni. 01.07.2008.a kuupäevaga on nõude arestimisakt kinnipeetava sissetulekust, millega palutakse teostada vanglal nõude täitmiseks kinnipidamisi võlgniku sissetulekutest kuni nõude rahuldamiseni. Nõude suuruseks on 26039,55 krooni, millest elatise võlg 24385,55 krooni, kohtutäituri tasu 1534 krooni ja täitekulud summas 120 krooni. 27.06.2008.a on võlgnik Vxxxx Vxxx esitanud kohtutäiturile taotluse, milles palub selgitada, mille alusel on tema suhtes algatatud korduv täitemenetlus. 01.07.2008.a vastuses selgitab kohtutäitur, et täitemenetlus Jõgeva Maakohtu 23.12.1986.a otsuse alusel algatati Jõgeva Maakohtu täitevosakonnas 25.11.1991.a; 30.03.2001.a sissenõudja LxxxMxxxxxxx avalduse alusel on menetlus üle antud kohtutäitur Agu Rillole ning 2003.a kohtutäitur Ivi Kalmetile. Viimane laekumine täiteasjas oli 27.04.2006.a, võla jääk on 24385,55 krooni, mille lisandub kohtutäituri tasu 1534 krooni ja täitekulu 93 krooni (mis võib suureneda menetluses tehtud kulutustest lähtuvalt). 15.07.2008.a esitatud avalduses jääb Vxxxx Vxxxxxx endiselt arusaamatuks, mille alusel on algatatud uus täitemenetlus, kui antud asjas on juba täitemenetlus 2003.a algatatud ning ta palub lõpetada ebaseaduslik tegevus ja arvata esitatud nõude summast maha korduvalt ühes asjas algatatud täitemenetluse kulud. 15.07.2008.a esitatud vastuses selgitab kohtutäitur, et 2003.a ei algatatud täitemenetlust, vaid eelnevalt menetletav täiteasi registreeriti täitemenetluse registris. 21.07.2008.a on Vxxxx Vxxxxesitanud kohtutäiturile vastuse avaldusele, milles teatab, et ta saab aru, et täitemenetlus elatise asjas jätkub, kuid ta ei saa aru, miks on algatatud korduvaid täitemenetlusi 15.08.2007.a ja 01.07.2008.a. Muudes asjasse puutuvates küsimustes võlgnikul probleeme vastuse kohaselt ei ole. Esitatud dokumentidest nähtub, et kohtutäitur Ivi Kalmet ei ole 15.08.2007.a ja 01.07.2008.a algatanud täiteasjas uut täitemenetlust, vaid on väljastanud võlgnikule nõude suurust kajastava korduva teate ning võlgniku sissetulekutest kinnipidamiste teostamiseks vanglale nõude arestimisakti.
Kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse menetlemise aluseks on Täitemenetluse seadustiku § 217 ja § 218. § 217 sätestab: Kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale (1) Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. (5) Kohtutäitur teeb kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte. (6) Kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Täitemenetluse seadustiku § 218 sätestab:
§ 218. Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale edasikaebamine (1) Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. (2) Kohus vaatab kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul. Kohus võib otsustada kuni kaebuse lahendamiseni täitemenetluse tagatise vastu või tagatiseta peatamise või jätkamise tagatise vastu. Vxxxx Vxxx on 25.06.2008 kirjutanud kohtutäiturile taotluse (kohtutäiturile saabunud 27.06.2008) küsimusega ja selgituse nõudmisega täitemenetluse algatamise kohta 15.08.2007, s.o. aasta varem. Sellele taotlusele on kohtutäitur vastanud 01.juulil 2008 (vastus päringule). Võttes arvesse V.Vxxxx taotluse sisu ja kohtutäituri vastust sellele, ei ole tegemist kaebusega ega ka kohtutäituri otsusega kaebuse kohta. Seega ei saa Vxxxx Vxxxx käesolevat kohtule esitatud avaldust (dateeritud 01.09.2008 ja kohtule saabunud 04.09.2008) käsitada Täitemenetluse seadustiku § 218 lg.1 kohaselt esitatud kaebusena kohtutäituri otsusele 01.07.2008, (kuna puuduvad nii kaevatav kohtutäituri tegevus või toiming kui ka kaebus ja kohtutäituri otsus selle kaebuse kohta). Järgmine toiming, mille kohtutäitur on teinud selles asjas, on nõude arestimisakti saatmine 01.07.2008 kinnipeetava sissetulekust. Ajaliselt järgneb sellele Vxxxx Vxxxx 14.07.2008 dateeritud avalduse esitamine kohtutäiturile, registreeritud kohtutäituri büroos 15.07.2008. Sisu poolest võib seda avaldust käsitleda kaebusena kohtutäituri tegevuse peale täitemenetluse algatamisel. Sellele kaebusele on kohtutäitur vastanud 15.07.2008 (vastus kaebusele). Kohtutäitur on ka märkinud, et sellele vastusele võib esitada kaebuse Jõgeva kohtumajja 10 päeva jooksul. Vxxxx Vxxxx esimene avaldus kohtule on dateeritud 01.09.2008 ja kohtumajja saabunud 04.09.2008 ja on registreeritud tsiviilasjana 2-08-57430, s.o. käesoleva asjana. Vxxx Vxxx on oma avalduse kohtule kirjutanud poolteist kuud pärast kohtutäiturilt viimase vastuse saamist. Kohus ei saa sellist avaldust käsitada kohtutäituri otsuse peale tähtaegselt (10 päeva jooksul) esitatud kaebusena. On küll õige, et 21.juulil 2008 on Vxxxx Vxxxxkohtutäiturile saatnud veel ühe kirja (pealkiri: vastus avaldusele), kuid seda ei saa käsitleda kui kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebust (mis on saadetud valele adressaadile), kuna selles puudub kaebuslik sisu. Selle avalduse teises lauses kirjapandust nähtub, et Vxxxx Vxxx saab aru, et täitemenetlus jätkub. Sellest tulenevalt on avaldaja kõik muud väited teemal „miks on algatatud uusi täitemenetlusi“ tautoloogilist laadi (teisisõnu: ainetud). Kohus vaatab kaebuse kohtutäituri tegevuse peale läbi hagita menetluses hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg.1). TsMS § 477 lg.2 järgi kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata; TsMS § 477 lg.4 järgi kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotlustega ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus V.Vxxxx soovil nõudis Kohtla- Järve Pensioniametist andmed tema pensionist tehtud väljamaksete kohta elatise katteks. Kohtla- Järve Pensioniametist saabunud vastusest nähtub, et kohtutäitur Ivi Kalmeti kinnipidamise akti nr . 4896 kuupäevaga 01.04.2004 alusel on
teostatud V.Vxxxx pensionist kinnipidamisi aastal 2004, 2005 ja 2006 kokku summas 6574 krooni. Kinnipidamisele kuuluv kogunõue 36619 krooni 55 senti. Kohtutäiendavale järelepärimisele vastas kohtutäitur I.Kalmet, et Vxxxx Vxxxxxx elatise nõue on jätkuvalt menetluses, arestitud on pangakontod, akt saadetud vanglasse, kuid laekumisi ei ole. V.Vxxxx kaebusi arutab ka Viru Maakohus, kus võlgnik soovib täiteasjade lõpetamist. Kohus saatis järelepärimise Viru Maakohtule. Viru Maakohus vastas ja KIS andmetest nähtub, et Vxxxx Vxxxxon esitanud Viru Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks teiste hulgas täiteasjas 047/2003/4896, s.o. tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse alusel elatise nõudes. Kohus selgitas V.Vxxxxxxxmäärusega 09.12.2008 kriminaalasjas 1-08-14175, et tsiviilasjadele ei laiene aegumise kohaldamise võimalused Täitemenetluse seadustiku järgi. Kohus ei saa menetleda otse kohtule esitatud kaebust kohtutäituri tegevuse peale, vaid esmalt oleks tulnud kaebus esitada kohtutäiturile endale ja selle kohta tehtud otsuse peale võib esitada kaebuse maakohtule. Seega ei ole kohtusse pöördunud isik kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kuna aga V.Vxxx on esitanud vähemalt ühe korra kaebuse kohtutäitur I.Kalmetile, kohtutäitur on sellele ka vastanud ja V.Vxxx ei ole vastusega nõustunud ja kuna kohus ei ole seotud menetlusosaliste taotlustega, esitatud asjaoludega ega hinnangutega (TsMS § 477 lg.5), käsitleb kohus kohtule esitatud avaldust siiski kaebusena kohtutäituri tegevusele ja lahendab asja sisuliselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lg.1 sätestab: jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat. § 157 lg.2: käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. § 157 lg.4: korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmisest tuleneva tulevikus sissenõutavaks muutuva tunnustatud nõude aegumistähtaeg algab iga üksiku nõude sissenõutavaks muutumisest. Asjas on oluline, et üks ja ainus täitemenetlus Vxxxx Vxxxx vastu elatise nõudes on algatatud aastal 1991, uue otsusega aastal 2000 ja peale seda ei ole ühtki uut täitemenetlust elatise nõudes algatatud. Aastal 2000 uuesti algatatud täitemenetlust ei ole lõpetatud, see kestab ja selle raames tehakse täitetoiminguid. Kui Vxxx Vxxxx kirjade sisuks on arusaamatuse avaldamine, miks on tema suhtes algatatud uuesti täitemenetlusi, siis tuleb neile vastata: uusi täitemenetlusi algatatud ei ole. Kohus on Vxxxx Vxxxxxx saatnud määruse ettepanekutega oma kaebust täiendada (tl.3-4), V.Vxxxxon kohtule korduvalt uusi kirju saatnud, mistõttu kohus loeb, et Vxxxx Vxxx on piisavalt ära kuulatud kirjaliku seisukoha esitamise teel ja tema esitatud andmeid ja seisukohti on võimalik hinnata suulist ärakuulamist korraldamata TsMS § 477 lg.4 alusel. Kohus leiab, et täitetoimingud täiteasjas 047/2003/4896 Vxxxx Vxxxxxxt elatise nõudes LxxxMxxxxxxxx avalduse alusel on tehtud vastavalt Täitemenetluse seadustikule ja on teostatud TsÜS § 157 lg.1, lg.4 tähtaegade piires. Vxxxx Vxxxx kaebus tuleb jätta rahuldamata.
Kohtunik Ü.Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.