TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-09-15974 Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võivad esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul avaldaja ja puudutatud isikud arvates kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

I ASJAOLUD

a. Avaldaja taotlus Viru Maakohtule 13.04.2009.a esitatud avalduse kohaselt N K on sügava puudega inimene, kes ei saa iseseisvalt oma õigusi teostada ega enda eest hoolitseda. Ta vajab kõrvalabi olmeproblemide lahendamisel, juhendamist ja järelevalvet, kuna ei tule toime paljude igapäevaste toimingutega. N K vajab järelevalvet, kuna ta võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. Avaldaja arvamusel vajab N K oma psüühilise seisundi tõttu eestkoste seadmist, kuna ta ei ole võimeline iseseisvalt kasutama oma õigusi ning sooritama toiminguid ilma eestkostja nõusolekuta. N K tütar A G hoolitseb isa eest. A G avaldas soovi olla N K eestkostjaks ning A G poeg A G andis kirjaliku nõusoleku selleks, ette tema ema oleks N K eestkostjaks. Avaldaja on seisukohal, et N K varaliste ja isiklike õiguste kaitseks on vaja talle määrata eestkostjaks A G, kelle isikulised omadused ja võimed, avaldaja arvates, võimaldavad eestkostja kohustusi täita. b. Eksperdiarvamus Viru Maakohtu 15.05.2009.a määruse alusel viidi 21.05.2009.a läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis (akt nr 13, vaata tl 64-65) N K psüühilise seisundi hindamiseks seoses vajadusega määrata talle eestkostja. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti järgi N K on käesoleval ajal jämedalt dementne. Dementsuse põhjuseks võib olla nii ateroskleroos, kui ka koljusisese verevalumiga peatrauma. Dementsus kulgeb uuritaval käitumishäiretega, perioodilise agressiivsusega, samuti väljendub jämedates mäluhäiretes, produktiivse kontakti puudumisega ümbritsevaga, võimetusega orienteeruda ja teadvustada isegi kõige elementaarsemaid asju. N K ei saa elada iseseisvalt, vaid vajab pidevat kõrvalabi ja järelevalvet. Ekspertide arvamusel N K ei ole võimeline mõistma oma tegusid, neid juhtima, andma omale aru ja orienteeruma ümbritsevas maailmas. c. Kohtuistung 15.06.2009 Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja esitatud avalduse juurde. Eestkostet vajava isiku esindaja sõnul N K eestkostja määramine on eestkostetava huvides. A G kinnitas kohtule, et ta on teadlik eeskostja kohustustest ning on valmis neid täitma. Eestkostetava advokaat ja asjast puudutatud isik toetasid Sillamäe Linnavalitsuse avaldust ja palusid määrata eestkostjaks A G.

II KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2-09-15974 Kohus, kuulanud ära avaldaja, eestkostetava esindaja ja puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 30 (vaata tl 64-65) järgi kannatab N K dementsuse all, mille tõttu ta ei ole suuteline adekvaatselt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh ka pisitehinguid. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Ekspertide arvamusel N K suhtes tuleb kõne alla eestkostja määramine, kes peab aitama tal toime tulla kõigi olmeprobleemidega ja langetama tema eest otsuseid. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt PKS § 93 eeskoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkoste asutus. PKS § 95 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. TsMS § 525 lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada. A G on andnud oma kirjaliku nõusoleku eestkostjaks määramise kohta, samuti kinnitas ta kohtuistungil, et on teadlik eeskostja kohustustest ning on valmis neid täitma. Sillamäe Linnavalitsuse avaldusele lisatud arstitõendist (vaata tl 23) nähtub, et A G tervislik seisund võimaldab temal eestkostjaks olla. Ekspertiisi akti kohaselt ei võimalda N K vaimne seisund teda kohtuistungil ära kuulata, seega ei ole ta võimeline oma tahet kohtuistungil avaldama. Lähtudes ekspertiisiaktist ei pidanud kohus võimalikuks N K ärakuulamist ka tema tavalises keskkonnas. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et N K tuleb määrata eestkostja, sest tema üle eestkoste seadmine on vältimatult vajalik, tagamaks isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitse. TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Kooskõlas Sillamäe Linnavalitsuse avaldusega otsustas kohus määrata N K eestkostjaks A G viieks aastaks, s.o kuni 17.06.2014 a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 2 p 4 kohaselt tuleb isiku teovõime piiramise nõude lahendamisel kohtul otsustada, kas ja milliseid tehinguid saab piiratud teovõimega isik teha ilma eestkostja nõusolekuta. Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole N K võimeline iseseisvalt langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Eeltoodust tulenevalt välistab kohus N K õiguse teostada tsiviilõiguslikke tehinguid.

2-09-15974 TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. TsMS § 526 lg 5 sätestab, et kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Arvestades asjaolu, et asja menetluses on tõendatud N K psüühilise seisundi tõttu võime puudumine realiseerida oma kodanikuõigusi, tuleb N K tunnistada teovõimetuks ka valimisõiguse osas ja ta kaotab hääleõiguse. TsMS § 531 lg 1 kohaselt eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Eelpooltoodu alusel ning juhindudes PKS § 93 lg 1, TsMS § 524 lg 5, § 525 lg 2, § 526, § 532 lg 1 ja 3, § 661 lg 2 rahuldab kohus avalduse.

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.