TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-09-19855 kohta ja eestkostetava vara valitsemise kohta esitada eestkostjal eestkosteasutusele igaaastane kirjalik aruanne. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võivad esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul avaldaja ja puudutatud isikud arvates kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

I ASJAOLUD

a. Avaldaja taotlus 04.05.2009.a Viru Maakohtule esitatud avalduse kohaselt M Š on lapseeast invaliid. Temal on sügav vaimne alaareng, töövõimetus 100%. M Š ei saa iseseisvalt oma õigusi teostada ega enda eest hoolitseda. Ta vajab kõrvalabi olmeproblemide lahendamisel, juhendamist ja järelevalvet, kuna ei tule toime paljude igapäevaste toimingutega. Aastast 2004 käib M Š lastekollektiivis Lad eneseteenindusoskuste arendamiseks. Tervise seisundi tõttu M Š on probleemid pensioni ja sotsiaaltoetuste saamise ja dokumentide vormistamisega. Sotsiaaltoetus on temal saamata alates 01.09.2008.a seoses sellega, et 20.08.2008.a ta on saanud täiskaasvanuks ja tema ei olnud veel eestkostja määratud. Avaldaja arvamusel vajab M Š oma psüühilise seisundi tõttu eestkoste seadmist, kuna ei ole ta võimeline iseseisvalt kasutama oma õigusi ning sooritama mingeid toiminguid ilma eestkostja nõusolekuta. M Š elab koos vanemate ja õega kahetoalises korteris. M Š ́i eest pidevalt hoolitseb tema ema N Š. Avaldaja on seisukohal, et M Š ́i varaliste ja isiklike õiguste kaitseks on vaja talle määrata eestkostjaks N Š, kelle isikulised omadused ja võimed, avaldaja arvates, võimaldavad eestkostja kohustusi täita. b. Eksperdiarvamus Viru Maakohtu 05.05.2009.a määruse alusel viidi 14.05.2009.a läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis (akt nr 38, vaata tl 61-62) M Š ́i psüühilise seisundi hindamiseks seoses vajadusega määrata talle eestkostja. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti järgi M Š kannatab kroonilise psüühilise haiguse all, millele viitavad desorienteeritus ümbritsevas, väga madalale tasemele langenud mälu, madal intellektuaalne tase, arenemata kõne, väga madal teadmiste tase, oma seisundu suhtes kriitika puudumine ja huvide ringi piiratus. M Š ei ole võimeline adekvaatselt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh ka pisitehinguid. Ekspertide arvamusel M Š ́i vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. Vaimse seisundi tõttu ei ole soovitav teda ära kuulata kohtuistungil ega ka tavalises keskkonnas, kuna see võib põhjustada tema tervisele kahjukille tagajärgi. Eestkostjaks määratud isik peaks M Š ́i igapäevaelu korraldama, langetama tema eest otsuseid,

2-09-19855 tegema tehinguid, sh pisitehinguid, kaitsma tema õigusi. c. Kohtuistung 15.06.2009 Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja esitatud avalduse juurde. Eestkostet vajava isiku esindaja sõnul M Š ́ile eestkostja määramine on eestkostetava huvides. N Š kinnitas kohtule, et ta on teadlik eeskostja kohustustest ning on valmis neid täitma. Eestkostetava advokaat ja asjast puudutatud isikud toetasid Narva linna avaldust ja palusid määrata eestkostjaks N Š.

II KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja, eestkostetava esindaja ja puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 30 (vaata tl 61-62) järgi kannatab M Š psüühilise haiguse all, mille tõttu ta ei ole suuteline adekvaatselt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh ka pisitehinguid. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Ekspertide arvamusel M Š ́i suhtes tuleb kõne alla eestkostja määramine, kes peab aitama tal toime tulla kõigi olmeprobleemidega ja langetama tema eest otsuseid. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt PKS § 93 eeskoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkoste asutus. PKS § 95 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. TsMS § 525 lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada. N Š on andnud oma kirjaliku nõusoleku eestkostjaks määramise kohta, samuti kinnitas ta kohtuistungil, et on teadlik eeskostja kohustustest ning on valmis neid täitma. Narva linna avaldusele lisatud arstitõendist 3040 (vaata tl 23) nähtub, et N Š tervislik seisund võimaldab temal eestkostjaks olla. Ekspertiisi akti kohaselt ei võimalda M Š ́i vaimne seisund teda kohtuistungil ega tavalises keskkonnas ära kuulata, seega ei ole ta võimeline oma tahet avaldama. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et M Š ́ile tuleb määrata eestkostja, sest tema üle eestkoste seadmine on vältimatult vajalik, tagamaks isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitse.

2-09-19855 TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Kooskõlas Narva linna avaldusega otsustas kohus määrata M Š ́i eestkostjaks N Š viieks aastaks, s.o kuni 17.06.2014.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 2 p 4 kohaselt tuleb isiku teovõime piiramise nõude lahendamisel kohtul otsustada, kas ja milliseid tehinguid saab piiratud teovõimega isik teha ilma eestkostja nõusolekuta. Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole M Š võimeline iseseisvalt langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Eeltoodust tulenevalt välistab kohus M Š ́il õiguse teostada tsiviilõiguslikke tehinguid. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. TsMS § 526 lg 5 sätestab, et kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Arvestades asjaolu, et asja menetluses on tõendatud M Š ́i psüühilise seisundi tõttu võime puudumine realiseerida oma kodanikuõigusi, tuleb M Š ́it tunnistada teovõimetuks ka valimisõiguse osas ja ta kaotab hääleõiguse. TsMS § 531 lg 1 kohaselt eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Eelpooltoodu alusel ning juhindudes PKS § 93 lg 1, TsMS § 524 lg 5, § 525 lg 2, § 526, § 532 lg 1 ja 3, § 661 lg 2 rahuldab kohus avalduse.

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.