1.Rahuldada V. C. hagi saamata töötasu nõude osas ja välja mõista kostjalt OÜ-lt Roovei Kaubandus hageja kasuks 2006.aasta veebruari ja märtsikuu eest töötasu kokku summas 4 363 (neli tuhat kolmsada kuuskümmend kolm) krooni.
2.Puhkusehüvitise osas võtta vastu hageja loobumine nõudest.
3.Menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
4.Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu kantselei kaudu 16.06.2009 kell 16.00.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt töötas V. C. OÜ Roovei Kaubandus alates 16.01.2006 -21.03.2006 raamatupidajana kirjaliku töölepinguta, mille tööandja lubas hiljem vormistada. Pooled leppisid suuliselt kokku töö sisus ja palgas, mis avaldaja sõnul oli 4 000 krooni kuus (neto). Kogu töötamise aja vältel allus töötaja tööandja juhtimisele ja kontrollimisele. Jaanuari-veebruari 2006 eest maksis tööandja osaliselt 4 000 krooni. Alates
27.veebruarist kuni 20. märtsini 2006 viibis töötaja töövõimetuslehel. Tööandja käskis töötajal valida, kas on haige või töötab. 21.03.2006 andis töötaja raamatupidamise dokumendid üle uuele raamatupidajale ning palus lõpparvet. 24.04.2006 saatis avaldaja tööandjale tähitud postiga kirjaliku avalduse töölepingu lõpetamiseks omal algatusel alates 21.03.2006.a. Tööandja väljastas töötajale tööraamatu, milles puudusid sissekanded töötamise kohta ning lõpparve jäi töötajale välja maksmata (TVK toimik lk 1, 2-3).
2.Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses ning töövaidluskomisjoni istungil esitas töötaja alljärgnevad nõuded: - saamata töötasu veebruari eest summas 4 162 krooni; - saamata töötasu märtsikuu eest summas 201 krooni; - puhkusehüvitis 1 070 krooni.
3.Tööandja töövaidluskomisjoni istungile ei ilmunud (TVK toimik lk 10). Töövaidluskomisjoni otsus
4.Töövaidluskomisjon otsustas V. C. avalduse rahuldada ning välja mõista OÜ-lt Roovei Kaubandus saamata jäänud lõpparve (milles saamata jäänud palk 2006. aasta veebruarikuu eest 4 162 krooni, 2006.a märtsikuu eest 201 krooni ja kasutamata puhkuse eest hüvitis 1 070 krooni ) kokku summas 5 433 krooni, viivitamatule täitmisele kuulus saamata jäänud palk 4 363 krooni. OÜ Roovei Kaubandus taotlus töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses
5.Tööandja töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud, mistõttu OÜ Roovei Kaubandus esitas 18.08.2006 Viru Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses.
6.Kohus andis 20.08.2006 määrusega V. C. tähtaja hagiavalduse esitamiseks. V. C. hagiavaldust kohtu määratud tähtajaks ei esitanud. Kohus selgitas 08.01.2009 menetlusse võtmise määruses, et kohus nõudis Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Jõhvi Töövaidluskomisjonilt välja töövaidlusasja nr xxx, mida kohus võtab kui hagiavaldust ITVS § 24 lg 5 mõttes. Kohtuistung 10. juunil 2009
7.Hageja selgitas kohtuistungil, et perioodi eest 16.01.2006 kuni 21.03.2006 saamata jäänud töötasu on ta kätte saanud. Saamata on jäänud 1 070 puhkusehüvitis.
8.Kostja hagi ei tunnustanud. Kostja esindaja selgitas, et 2006. aastal andis tööandja kuulutuse, et vajab raamatupidajat. Tuli hageja ja väitis, et töötab veel ka teises firmas. Sai hagejaga tehtud kokkulepe, et määratletud maht dokumente peaks läbi töötama ja töötaja pidi
selle eest saama 4 000 krooni. Tingimusel, et kui teeb töö ära korralikult, vaatab tööandja kas töötaja jätkab tööd või mitte. Dokumendid, mis vajasid läbitöötamist, olid 2006. aasta jaanuari-veebruari saatelehed, palkade ja käibemaksu deklaratsioonide esitamine. 25.02.2006 maksis tööandja selle summa välja ja pärast seda kontakt hagejaga kadus. Et raamatupidaja kuulutus veel aegunud ei olnud, kutsuti teine raamatupidaja, kes tol ajal kusagil mujal ei töötanud ning võeti tööle. 04.04.2006 tuli kauplusse Anita hageja, astus raamatupidaja kabinetti, selgitas, et tema töötas seal eelnevatel kuudel ning vaja üle vaadata teatud dokumendid. Võttis dokumendid kaasa ja kadus, nõudis dokumentide tagastamise eest 4 000 krooni. Kohale kutsuti politsei. Töötaja tunnistas, et võttis dokumendid ja need ka tema kodust läbiotsimisel leiti. 26.04.2006 adresseeris meile kirja koos arvestustega. Kirjas oli avaldus töölt vabastamiseks. Meil oli kokkulepe konkreetse teatud töö tegemiseks. Kuna töötaja töötas teises kohas, ei sõlmitud lepingut. 27.02.2006-20.03.2006 oli hageja haige ja haiguslehe vormistas läbi firma Alex ja Alla mitte läbi kostja firma. 27.04.2006 pöördus töövaidluskomisjoni. Tööandja leiab, et sisuliselt oli tegu töövõtuga, kuna 4 000 krooni maksti kokkuleppel, väljaminekuorderiga tasuti.
9.Hageja teatas, et tal ei ole vaja seda tuhandet krooni ning loobus puhkusetasu nõudest summas 1070 krooni.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.V. C. esitas töövaidluskomisjonile alljärgnevad nõuded: - saamata jäänud töötasu veebruari 2006 eest summas 4 162 krooni; - saamata jäänud töötasu märts 2006 eest summas 201 krooni; - puhkusehüvitis 1 070 krooni. Kokku nõue 5 433 krooni
11.Kui töövaidluskomisjon rahuldab esitatud avalduse kas osaliselt või täielikult, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korral hagina. OÜ Roovei Kaubandus esitas kohtule taotluse töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses.
12.Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni pöördunud isik, ja kostja kohtule taotluse esitanud pool ning töövaidluskomisjonile esitatud avaldust loetakse hagiavalduseks, kusjuures kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks (ITVS § 24 lg 4 ja 5). Seega antud tsiviilasjas on hageja töötaja V. C. (töövaidluskomisjoni pöördunud isik) ja kostja OÜ Roovei Kaubandus (töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustunud pool)
13.Lähtudes ITVS § 24 lg 1 saavad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel esitada kohtule ühekuulise tähtaja jooksul töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamisest arvates ainult neid nõudeid, mis olid esitatud töövaidluskomisjonile läbivaatamiseks ja mille kohta töövaidluskomisjon tegi otsuse (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-121-02).
14.Poolte vahel on vaidlus selles, kas oli sõlmitud tööleping või töövõtuleping. Töötaja leidis töövaidluskomisjonis, et tööandjaga oli sõlmitud suuline tööleping (TVK toimik lk 2-3), samal seisukohal oli töövaidluskomisjon (TVK toimik lk11)
15.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
Seega seisneb töövõtulepingu sisu selles, et leping sõlmitakse töö tulemuse, mitte tööjõu oma käsutusse saamiseks. Töölepingu eesmärk aga on töölepingu poolte vaheliste suhte reguleerimine. Lisaks korraldab töövõtja oma tegevust ise, töötaja allub aga tööandja juhtimisele ja kontrollile. Ehk siis töölepingu alusel töötav töötaja on kohustatud oma tööülesandeid täitma vastavalt tööandja poolt antud juhistele. Otsustamaks, kas poolte vahel oli sõlmitud töö- või töövõtuleping, analüüsib kohus kuivõrd töötaja (ehk tööd tegev isik) oli sõltuv tööandjast (tööd andvast isikust). Riigikohus on lahendites 3-2-1-3-05 ja nr 3-2-1-9-05 leidnud, et otsustamaks kas tegemist on töösuhtega, tuleb kaaluda eelkõige töötaja ja tööandja vahelist sõltuvussuhet – millisel määral on töötaja vaidlusaluses suhtes allutatud tööandjale ehk teisisõnu, milline on töötaja iseseisvuse määr.
16.Hageja väidab, et töötas juhtkonna kontrolli all (TVK toimik lk 2-3). Kostja ei ole tõendanud vastupidist (et töötaja oleks korraldanud oma tegevust ise). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
17.TLS § 8 kohaselt kui lepingul on nii töölepingu kui mõne tsiviilõigusega reguleeritud lepingu tunnused, eeldatakse, et tegemist on siiski töölepinguga – vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled on sõlminud töölepingu kui tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu.
18.Tööandja kuulutas, et vajab raamatupidajat (tl 38), ....“Tuli hageja, sõlmiti kokkulepe, et kui teeb töö korralikult ära, vaadatakse, kas jäetakse tööle või mitte. Kuna kuulutus aegunud ei olnud, tuli uus raamatupidaja....“ (tl 38). Uue raamatupidajaga sõlmiti tööleping 01.03.2006.a. Järelikult oli tööandja eesmärk saada raamatupidaja (pidev töösuhe), mitte teatud konkreetse töö tegemiseks.
19.Hageja esitas töövaidluskomisjonile alljärgnevad nõuded: nõuded: - saamata töötasu veebruari eest summas 4 162 krooni; - saamata töötasu märtsikuu eest summas 201 krooni; - puhkusehüvitis 1 070 krooni.
20.Kuna V. C. kohtule hagiavaldust ei esitanud, lähtub kohus töövaidluskomisjonile esitatud nõuetest.
20.1.Saamata töötasu nõue Hageja esitas töövaidluskomisjonile nõude saamata jäänud töötasu veebruari 2006 eest summas 4 162 krooni; märtsikuu 2006 eest summas 201 krooni väljamõistmiseks. 20.1.1 26.04.2006 saatis avaldaja tööandjale tähitud postiga kirjaliku avalduse töölepingu lõpetamiseks omal algatusel alates 21.03.2006.a. TLS § 74 lg 2 ja PalS § 32 lg 1 alusel on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamise päeval töötajale välja maksma kõik tööandjalt saada olevad summad, so töötasu ja Puhkuseseaduse § 25 alusel rahaline hüvitis kasutamata puhkuse eest. 20.1.2 Hageja teatas kohtuistungil, et saamata jäänud töötasu on ta täitemenetluse käigus kätte saanud (tl 39). Kostja ei ole nõus töötasu nõudega, leides, et kokkulepe oli 1 kuu töö tegemiseks ja selle kuu eest pidi hageja saama 4 000 krooni (tl 39). Hageja väitel töötas ta veebruaris ja märtsis (01.02.2006 - 26.02.2006 ja 21.03.2006). 27.02.2006-20.03.2006 oli hageja töövõimetuslehel (TVK toimik lk 2-3). Kostja ei ole tõendanud, et kokkulepe töö tegemiseks hõlmas ainult ühte kuud.
20.1.3 Kohus rahuldab hageja nõude saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks kostjalt summas 4 363 krooni (hageja esitatud arvestus TVK toimik lk 5). Kuna hageja tunnistas kohtuistungil, et on saamata jäänud töötasu kätte saanud, on nõue täidetud. 20.2 Nõue puhkusehüvitise 1 070 krooni väljamõistmiseks Puhkusehüvitise nõudest hageja loobus kohtuistungil (tl 39), väites, et talle ei ole vaja seda tuhandet krooni, hageja soovib, et teda rahule jäetaks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
21.Kohus rahuldab hagi .
22.Vastavalt TsMS § 162 lg 1, kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, kuid sama paragrahvi lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades, et hageja nõue on täidetud ja osaliselt hageja loobus, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.