Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

mais kuni 16.05.2008 tööl oldud aja eest ja arvestamata jäetud töötasu 4257,44 krooni, viivis tööraamatu ja lõpparve kinnipidamise eest vastavalt TLS § 119 alates 17.05.2008 – 03.06.2008 so 17 päeva summas 11 706,50 krooni ning tühistada 03.06.2008 distsiplinaarkaristus nr 65. 26.07.2006 pooled sõlmisid töölepingu nr 798, mille kohaselt hageja asus kostja juures tööle autojuhi ametikohal jaotusvedude divisjonis põhipalgaga 6560 krooni kuus pluss lisatasud. Hageja otseseks tööülesandeks oli Saku Õlletehase toodangu klientidele toimetamine. Autojuhi Ametijuhendit ega palgatingimusi hagejale ei tutvustatud. Nii olid 2008 jaanuari palk 15 051 krooni, veebruar 14 418,30 krooni ja märts 14 438,75 krooni. 26.07.2006 sõlmiti hagejaga Individuaalse materiaalse vastutuse leping , mille alusel hageja kohustus tööandjale vastavalt lepingu tingimustele, hüvitama tema süülise avariiga tekitatud kahjud. Perioodiks 16.04.2008-30.04.2008 vormistati hagejale puhkus, kuid hageja töötas kostja palvel edasi. 28.04.2008 toimus hageja süül liiklusõnnetus, millise kahju hüvitamist nõudis kostja hagejalt täies ulatuses. Hageja nõustus kahjud kompenseerima, kui on välja selgitatud kahju suurus ja see on dokumentaalselt tõestatud. Hagejale lubati vabadeks päevadeks 29 ja 30 aprill, millest 30. aprill suunati ta ekspediitoriks asendusautole ja 2. mail lubati tegeleda autoosade otsimisega. Alates 05.05.2008, auto remondi ajal anti hagejale juhuslikke töid, sealhulgas parkla valvamist ja koristamist. Hagejale selgitati, et hageja enam jaotusvedude autojuhina tööd ei saa. Samuti maksti hagejale vähem töötasu ja jäeti avariiga kahju põhjustamise tõttu maksmata selle kuu (aprilli kuu) lisatasu 7500 krooni. Hageja ei pidanud võimalikuks sellistel tingimustel töötada ning esitas 12.05.2008 lahkumisavalduse ja palus ennast vabastada töölt TLS § 82 alusel alates 17.05.2008, kuna kostja on rikkunud töölepingut. Kostja töölepingu rikkumist ei lõpetanud. Hageja käis tööl kuni 16.05.2008, seejärel peale tööpäeva lõppu kell 16.30 andis hageja üle kütusekaardi ja mobiiltelefoni. ja luges oma töölepingu pärast seda lõppenuks. Viimasel tööpäeval nõudis kostja, et hageja kirjutaks alla kohustusele kompenseerida kõik avariiga seotud kulud, millest hageja keeldus. Kostja pakkus ka muid kahju hüvitamise kokkuleppeid, kuid hageja keeldus neist. Hagejale tehti ka ettepanek jääda edasi tööle autojuhina alates esmaspäevast (16.05.2008 saabus remondist ka liiklusõnnetuses kannatada saanud auto, mis jäeti parklasse seisma), kuid hageja keeldus. Kostja teatas hagejale, et kui ta tööle ei ilmu, määratakse distsiplinaarkaristus. Hageja teavitas kostjat, et jääb enda lahkumisavalduse juurde, samuti allkirjastas hageja kostja nõudel dokumendi, milles nõustus maksma remondi ja varuosade transpordi eest 8612,80 krooni, millise maksis ära 30.05.2008. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et hageja võeti tööle autojuhina, mitte konkreetse auto juhtimiseks ning muid tööülesandeid hagejaga kokku ei lepitud. Lisatasu moodustas olulise osa hageja sissetulekust ja oli töölepingu sõlmimisel poolte vahel oluline kokkuleppe osa. Seega lisatasu mittemaksmisega rikkus kostja kokkulepet ja teisele tööle üleviimine ei andnud hagejale võimalust lisatasu väljateenimiseks. Hageja ei nõustu kostjaga, et sõiduk oli töökorras. Hageja koos ekspediitoriga juhtis korduvalt suuliselt ja kirjalikult kostja tähelepanu auto erinevatele puudustele. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt teostati sõidukile neid remonttöid, mis takistasid otseselt auto liikumist, kuid pidurisüsteemile tähelepanu ei pööratud ning roolisüsteemi remont võeti ette alles 01.06.2008, kui uus autojuht keeldus autoga sõitmast. Hagejal puudub täpne ülevaade sõiduki kasutusest enne septembrit 2007. Hageja leiab, et autot ei kasutatud või kasutati vähesel määral 2007 esimesel poolel, kuna tehniliselt mingeid hooldustöid tehtud ei ole. Peale hageja autojuhiks saamist tekkisid alles vajadused sõiduki remontimiseks ning pidevalt kordusid samad probleemid. Isegi kui auto vastas 04.02.2008 tehnilisel ülevaatusel täielikult tehnonõuetele, siis pärast seda teostatud remonttööde maht ja iseloom ei anna alust väita, et auto oli tehniliselt korras, samuti ei kontrollitud 04.02.2008 uuesti pidureid. Samuti on väär kostja väide, et puudus võimalus teha tööd teise sõidukiga. Hagejale ei ole tutvustatud 01.04.2008 ega 23.04.2008 käskkirja, seega on hageja seisukohal, et nimetatud käskkirjad on koostatud tagantjärgi.

Hageja märgib, et hageja on tasunud kostjale direktori korraldusel kõik avariidest tulenevad kahjud, ühel juhul ka reaalse materiaalse kahju. Kostja ei ole kunagi dokumentaalselt tõestanud liikluskoefitsiendi tõusu. Hagejale sai kostjalt 23.05.2008 kirja, milles paluti selgitust, miks hageja ei ole tööle ilmunud alates 19.05.2008.a. ja 04.06.2008 saabus hagejale postiga 03.06.2008 käskkiri distsiplinaarkaristuse kohta, millega lõpetati hageja tööleping tagasiulatuvalt 19.05.2008 TLS § 86 p. 6 alusel ja teade tööraamatule järgi tulemiseks. 03.06.2009 kanti hageja kontole lõpparve summas 6226,30 krooni. Palgalehe järgi arvestati hagejale töötasu 11 päeva eest põhipalgalt, mitte keskmisel palgalt. Hageja sai tööraamatu kätte 25.06.2008 peale vaidlusi sissekannete osas. Hageja palub tühistada 03.06.2008.a. distsiplinaarkaristus nr 65, kuna see on alusetu ja jõustada lahkumisavaldus TLS § 82 alusel 17.05.2008.a. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja esitas kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel 14.05.2008 (postitatud 12.05.2008) ning 14.05.200 kirjaga nr 1-5/62 keeldus kostja töölepingut lõpetamast TLS § 82 alusel, leides, et selleks puudub alus. Hageja oma avalduses ei viidanud ühelegi konkreetsele asjaolule, mis oleks olnud aluseks töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel. Hageja on alles hiljem asunud sisustama oma 12.05.2008.a. esitatud avalduse põhjendusi. Seega ei saanud olla hageja poolt esitatud avaldus selle esitamisel põhjendatud ja kostjal puudus võimalus selle rahuldamiseks. Kostja leiab, et ei ole põhjendatud hageja väide nagu ei kindlustanud kostja hagejat kokku lepitud tööga. Hageja töötas kostja juures autojuhina ning põhjustas hageja kasutuses olnud veokiga liiklusõnnetuse, milles hageja oli ise süüdi ning peale avariid toimetati hageja kasutuses olev sõiduk reg. märgiga XXX remonti, mis oli remondis kuni 16.05.2008. Antud asjaolust oli hageja teadlik ning sel ajal andis kostja hagejale muud tööd ja säilitas hagejale ka põhipalga, vaatamata sõiduki remondisoleku ajal olevale vähenenud töökoormusele. Kaubaveo autojuhtide töö tasustamise tingimuste kohaselt makstakse neile lisatasu protsendina kliendi tuludest, seda ei maksta või vähendatakse, kui autojuht on põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise ja ta on seadnud ohtu tööandja vara säilimise. Hagejale jäeti 2008.a. aprilli kuu lisatasu välja arvestamata seoses kostjale kahju tekitamisega, kusjuures võeti arvesse, et see oli juba viies (5) hageja süül toimunud ja kostjale varalise kahju põhjustanud avarii. Hageja töökoormuse vähenemine oli põhjendatud ja tingitud hageja enda käitumisest ja sellest tulenevalt puudub hagejal õigus esitada avaldus töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel. Kostja ei rikkunud pooltevahelist lepingut. Hagejal säilis kokkulepitud töökoht ja põhipalk. Väär on hageja väide, et kostja sõiduk ei olnud hageja töökohustuste täitmise ajal kuni 28.04.2008.a. liiklusavarii toimumiseni töökorras. Kostja sõiduk läbis regulaarseid tehnilisi kontrolle ning vajadusel teostati jooksvat remonti. Vastavalt sõiduki tehnoülevaatuse kontrollaktile T1491913 puudusid seisuga 04.02.2008 antud sõidukil vead, mis oleks välistanud selle kasutamise liikluses, seega kasutas hageja aprillis 2008 tööl korras sõidukit. Põhjendatud ei ole hageja lisatasu nõue 2008.a. aprilli kuu eest. 30.04.2008 käskkirjaga nr 48 otsustati mitte arvestada ja maksta hagejale lisatasu seoses kostjale materiaalse kahju tekitamisega, milline õigus tulenes kostja 01.04.2008 kehtestatud käskkirjast nr 40 (autojuhtide töötasustamise kohta). Lisatasu maksmise kohustus ei tulene seadusest, vaid tegemist on kostja ühepoolse otsusega. Arvestades asjaolu, et hageja on kostja juures töötamise aja jooksul enda süül põhjustanud juba viis avariid (19.09.2006, 22.01.2007, 30.01.2007, 23.ö04.2007), leidis kostja, et on põhjendatud lisatasu mittemaksmine. Seega kostja arvestas lisatasu mittemaksmisel hageja eelnevate avariidega ning asjaoluga, et hageja käitumine tekitas kostjale lisaks otsesele materiaalsele kahjule ka kahju saamata jäänud tulu näol, lisaks sellele tõuseb kostja kohustus iga liiklusavariiga maksta suuremaid kindlustusmakseid.

Samuti hagejal ei oleks olnud võimalik teha oma tööd mõne teise sõidukiga, kuna autoparki kuulunud muud sõidukid olid ette nähtud teisteks sõitudeks ja ettevõttesisene logistika nägi igale juhile ette oma konkreetse sõiduki ja tööfrondi. Kostja leiab, et hageja käitumist hagiavalduse esitamisel ei saa lugeda mõistlikuks ega ka vastavuses olevaks hea usu põhimõttega kuivõrd hageja teadis, et hageja juhitud sõiduk vajas peale avariid remonti ning hageja saab sõiduki oma kasutusse tagasi alles peale sõiduki remonti.. Kostja on hagejale välja maksnud kõik töölepingu alusel saadaolevad summad, s.t. põhipalga kogu tööl oldud perioodi eest, seega on põhjendamatu hageja nõue 2008.a. maikuu saamatajäänud töötasu saamiseks. Kuna hagejale on välja makstud kõik saadaolevad summad, siis on alusetu ka hageja nõue viivise saamiseks lõpparve kinnipidamise eest. Kostja märgib, et kostja ei ole keeldunud hagejale tööraamatut kätte andmast. Tööraamatu kätteandmine on kahepoolne protseduur ning eeldab, et töötaja tuleb sellele ise järgi või esitab vastavasisulise nõude, hageja pole aga kumbagi teinud. Samuti ei ole kostjal olnud põhjendatud huvi tööraamatu kinnipidamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et seoses tööraamatu kinnipidamisega on tal tekkinud kahju. Hageja on esitanud 08.08.2008.a. hagiavalduses uue nõude – tühistada distsiplinaarkaristus 3.06.2008 nr. 65 hageja töölt vabastamiseks TLS § 86 p. 6 alusel.. Vastavalt TDVS § 23 lg. 1 töötaja, kellele on määratud distsiplinaarkaristus, võib pöörduda kohtusse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil ta sai teada või pidanuks saama teada karistuse määramisest. Kostja lõpetas distsiplinaarkorras hagejaga töölepingu 3.06.2008 ja käskkiri saadeti hagejale kirjalikult, mille hageja sai kätte 4.06.2008.a., millist asjaolu hageja ise kinnitab oma hagiavalduses. Seega pidi hageja esitama nõude distsiplinaarkaristuse vaidlustamiseks hiljemalt 4.07.2008.a. Seega on hageja hilinenud määratud distsiplinaarkaristuse vaidlustamisega ja kostja taotleb aegumise kohaldamist ja selle nõude rahuldamata jätmist seoses aegumisega TsÜS § 143 alusel. Maakohtu põhjendused Hageja jäi kohtuistungil hagis esitatud nõuete juurde ja kostja vaidles hagile vastu kirjalikus vastuses esitatud motiividel. Kohus tutvunud toimiku materjalidega, uurinud asjas kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et TV hagi tuleb jätta rahuldamata. Puudub vaidlus selles, et TV töötas alates 26.07.2006.a. töölepingu nr 798 alusel AS-is Tautojuhina (tlk. 11-15, 19). 12.05.2008.a. esitas TV kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel alates 17.05.2008.a. ilma põhjendusi esitamata (tlk. 22 ja töövaidluskomisjoni töövaidlusasja nr. 9.4-02/1403/08 toimiku lk. 69). Puudub vaidlus selles, et kostja 14.05.2008 kirjaga teatas hagejale töölepingu lõpetamisest keeldumisest TLS § 82 alusel seoses sisuliste põhjuste puudumiste tõttu ja kostja pakkus hagejale võimalust lõpetada tööleping vastavalt TLS §-le 76 poolte kokkuleppel seisuga 16.05.2008 (tlk. 23), millest hageja keeldus. Puudub vaidlus selles, et vaatamata sellele, et hagejale teatati töölepingu lõpetamisest keeldumisest sisuliste põhjuste puudumise tõttu, lahkus hageja alates 17. maist 2008.a. töölt. Töölepingu lõpetamist 16.05.2008.a. hagejaga ei vormistatud. Hageja leidis, et ta pidi 16.05.2008.a. kätte saama lõpparve ja tööraamatu. 20.05.2008.a. esitas hageja avalduse kostja vastu töövaidluskomisjonile, milles palus tunnistada tööleping nr 798 lõppenuks TLS § 82 alusel seoses kostja poolse lepingu rikkumisega ja mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitisena kahe kuu keskmine palk 28921,85 krooni, vähem makstud

aprillikuu töötasu 7500 krooni, maikuu keskmine töötasu kuni 16.05.2008 summas 6886,15 krooni ning hageja tööraamat, kui ka selle kinnipidamise eest seaduses ettenähtud hüvitist. Lisaks palus hageja selgitada eeldatava liikluskindlustuse koefitsiendi tõusust tekkiva kahju 4500 krooni õiguspärasust. Töövaidluskomisjon 02.07.2008. otsusega töövaidlusasjas nr. 9.4-02/1403/08 leidis, et avaldaja nõuded ei ole põhjendatud ja jättis TV avalduse AS T vastu töölepingu TLS § 82 alusel lõppenuks tunnistamiseks, töölepingu lõpetamise hüvitise, 2008.a. aprilli kuu lisatasu ja keskmise palga alusel arvestatud 2008.a. mai kuu täiendava palga ning tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata. TV on töövaidluskomisjoni otsuse kätte saanud 10.07.2008.a. ITVS § 24 lg. 1 ja 2 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus. TV ei olnud rahul töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas 08.08.2008 hagiavalduse kohtusse, milles palub tunnistada 26.07.2006 sõlmitud tööleping nr 798 lõppenuks TLS § 82 alusel seoses tööandja lepingu rikkumisega alates 17.05.2008, mõista kostjalt välja hageja kasuks vastavalt TLS § 82 hüvitisena kompensatsioon kahe kuu keskmise palga ulatuses 28 910,20 krooni, 2008 aprillikuus tehtud tööde eest vähem makstud lisatasu 7500 krooni, 2008 mais kuni 16.05.2008 tööl oldud aja eest ja arvestamata jäetud töötasu 4257,44 krooni, viivis tööraamatu ja lõpparve kinnipidamise eest vastavalt TLS § 119 alates 17.05.2008 – 03.06.2008 so 17 päeva summas 11 706,50 krooni. Lisaks uue nõudena palus hageja tühistada 03.06.2008.a. distsiplinaarkaristus nr 65. TLS § 1 kohaselt tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. TLS § 82 lg. 1 kohaselt võib töötaja nõuda töölepingu lõpetamist tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise või mittenõuetekohase täitmise tõttu. VÕS § 196 lg. 1 alusel võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel erakorraliselt üles öelda. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine pool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. VÕS § 116 lg. 2 kohaselt on tegemist lepingu lõpetamise mõjuva põhjusena vaadeldavate oluliste lepingurikkumistena, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, rikuti kohustust, mille täpne täitmine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu, kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi või kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. TLS § 82 lg 1 kohaselt töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast. TLS § 82 lg. 1 alusel lõpetatakse küll tööleping töötaja algatusel, kuid mitte temast endast olenevatel põhjustel. Omal soovil ilma lahkumist põhjendamata võib töötaja töölepingu lõpetada vähemalt ühekuulise etteteatamisega TLS § 79 lg. 1 alusel. Seega on töötaja kohustatud TLS § 82 lg. 1 kohaldamist põhjendama ja selgitama VÕS § 116 lg. 2 loetletud asjaolude esinemist. TLS § 82 lg. 1 kohaldamine on erakorraline seejuures ka lühema, vaid viiepäevase etteteatamise ja töölepingu lõpetamise hüvitise saamise õiguse tõttu. Seda juhul, kui TLS § 82 lg. 1

alusel töölt lahkumine on põhjendatud. Hageja 12. mail 2008 kostjale esitatud avalduses aga ei põhjendanud töölt lahkumist TLS § 82 lg. 1 alusel ega ole põhjendanud ja tõendanud ka kohtumenetluse kestel kostja poolseid lepingutingimuste rikkumisi või kostjast tingitud töölepingu mittenõuetekohast täitmist. Vastupidi, hageja enda 28.04.2008 põhjustatud süülisest liiklusavariist olid tingitud asjaolud, et hageja jäi ajutiselt ilma tema kasutusse antud töövahendist, sõidukist reg. märgiga XXX, mis oli peale liiklusavariid remondis kuni 16.05.2008 ning hageja ei saanud sel ajal täita kostja juures oma töölepinguga ettenähtud töökohustusi. Põhjendamatud on hageja arvukad väited, et tema kasutusse antud sõiduk oli hageja töötamise ajal pidevalt halvas tehnilises seisukorras. Sel juhul tulnuks hagejal, kui autojuhil, vastavalt liikluseeskirjades sätestatule, keelduda tehniliselt mittekorras sõidukiga kostja territooriumilt lahkuda ja sellega töötada. Hageja ei ole tõendanud, et ta keeldus kostja tehniliselt mittekorras sõidukiga tööülesandeid täitmast. Asjaolu, et peale hageja süül 28.04.2008.a. toimunud liiklusavariid, mille tulemusel tema kasutusse antud sõiduk vajas remonti ja hageja jäi selleks ajaks ilma töövahendita, oli hagejale koheselt teada. Kostja tagas hagejale tema töövahendi remondi ajaks, s.t. 28.04.2008 kuni 16.05.2008.a., põhipalga säilimise ning rakendas hagejat sel ajal muudel töödel. Põhjendama ja tõendamata on hageja viide asjaolule, et kostja sundis teda tema puhkuse ajal töötama. Eelnimetatud asjaolud ei anna alust hagejal esitada avaldust töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel. Eeltoodu alusel kohus leiab, et ei ole tõendatud ega selge, milliste kostja poolsete rikkumiste tõttu muutus hageja edasine töötamine, peale 28.04.2008.a. hageja süül toimunud liiklusavariid, kostja juures võimatuks. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja tööleping ei lõppenud 16.05.2008.a. seaduslikul alusel ja hagejal ei tekkinud õigust sel päeval saada lõpparvet ega tööraamat. Seega hageja töösuhe kostja juures oli lõpetamata ja kestis edasi. Kostja 14.05.2008 kirjaga (mille saamist hageja ei eita) teatas hagejale, et ta keeldub hageja töölepingut nr 798 TLS § 82 alusel lõpetamast selle sisulise põhjuse puudumise tõttu ning kostja on nõus lõpetama töölepingu poolte kokkuleppel vastavalt TLS § 76-le 16.05.2008.a. (tlk. 23-25). TLS § 76 kohaselt poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetada igal ajal, kui üks pooltest esitab vastavasisulise kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku. TLS § 72 lg. 1 järgi on töötaja kohustatud töölepingu lõpetamisest tööandjale ette teatama kirjalikult ja soov lõpetada tööleping peab olema väljendatud tingimusteta. Hageja kostja kirjalikule taotlusele lõpetada leping TLS § 76 alusel, vastavasisulist avaldust ei esitanud, vaid esitas eelnevalt avalduse lepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel, mida kostja ei rahuldanud selle sisulise põhjuse puudumise tõttu. Seega ei olnud kostjal seaduslikku alust lõpetada töölepingut TLS § 76 alusel ning kostjal ei olnud põhjust lõpetada töölepingut ka TLS § 82 alusel. Eeltoodu alusel pidanuks hageja, kuna tal oli tööleping lõpetamata ja töölt ärajäämine ei olnud millegagi põhjendatud, ilmuma 19.05.2008.a. kostja juurde tööle. Kostja esitas hagejale ka vastavasisulise järelpärimise (tlk. 48), millele hageja vastas 30.05.2008 kirjaga, et kuna kostja rikkus ühepoolselt töölepingut ja keelas hagejal tegeleda põhitööga ja makstes selle aja eest vähem tasu, siis loeb hageja töösuhte lõppenuks 17.05.2008 ja palub talle väljastada lõpparve, tööraamat ja vastavad hüvitised (tlk. 57). Eeltoodust tulenevalt, kuna hagejal puudus alus esitada avaldus töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel ja hageja ei esitanud avaldust töölepingu lõpetamiseks ka TLS § 76 alusel ega muul alusel, siis puudusid hagejal mõjuvad põhjused töölt ärajäämiseks. Seda enam, hageja kasutuses olnud töövahend sõiduk reg. märgiga XXX saabus 16.05.2008 remondist, misjärel hageja tekkis uuesti võimalus asuda oma töölepingujärgseid ülesandeid täitma. Kuna hageja alates 19.05.2008.a. enam tööle ei ilmunud, vaatamata kostja järelpärimistele ning kuna tööleping nr. 798 oli lõpetamata ja hageja oma töölepingu järgseid tööülesandeid ei täitnud, siis kostja 03.04.2008.a. käskkirjaga nr 65 karistas hagejat distsiplinaarkorras ja lõpetas hageja töölepingu alates 19.05.2008 TLS § 86 p. 6 alusel (tlk. 49). Hageja sai 03.06.2008.a. käskkirja kätte 04.06.2008.a. Hageja väitel on tema tööleping lõppenud juba 16.05.2008.a. TLS § 82 alusel ja seetõttu kostja käskkiri nr 65 , 03.06.2008 on alusetu ja õigustühine. Hageja TDVS § 23 lg. 1 kohaselt ettenähtud ühe kuulise tähtaja jooksul ei

vaidlustanud talle määratud distsiplinaarkaristust. Kostja leidis, et hageja see nõue on aegunud seoses vaidlustamise tähtaja möödumisega. Ülaltoodu alusel kohus leiab, et 03.04.2008.a. hagejale määratud distsiplinaarkaristus, hageja töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p. 6 alusel, on seaduslik ja põhjendatud ja puudub alus selle tühistamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista hageja kasuks 2008.a. aprillis välja maksmata jäetud lisatasu 7500 krooni ning keskmise palga alusel mai kuu täiendava töötasu, milliseid nõudeid kostja ei tunnusta.. Asjas esitatud tõenditest selgus, et vastavalt autojuhtide töötasustamise korrale koosneb autojuhi töötasu AS T põhipalgast, mis vastavalt üldtöökokkuleppele on 6560 krooni kuus ning lisatasudest, sealhulgas töötulemuste alusel makstavast lisatasust. Viimast ei maksta, kui autojuht ei täida töölepingus või ametijuhendis sätestatud kohustusi, on rikkunud töösisekorraeeskirju, põhjustanud kliendi kaebusi või tööandjale põhjendamatuid kulutusi. Kostja 30.04.2008.a. käskkirjaga jäeti hagejale 2008.a. aprilli eest lisatasu välja maksmata seoses kostjale varalise kahju tekitamisega. . Hageja tunnistas ise, et tema süül toimus 2008.a. aprillis liiklusõnnetus, mille tulemusena sai tema juhitud auto tõsiseid vigastusi ning järelikult oli talle selle kuu lisatasu mittemaksmine kooskõlas tööandja kehtestatud korraga. Alusetu on ka keskmisel palgal põhinev 2008.a. mai kuu täiendava palga nõue. Vastavalt TLS § 66 lg. 3 makstakse vähemalt keskmist palka tööseisaku ajal töötajale, kes ei ole süüdi tööseisaku tekkimises. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et töötajale, kes on süüdi tööseisaku tekkimises, makstakse tasu töö järgi. Hageja käsutuses olnud töövahend, veoauto vajas tema enda süül 28.04.2008.a. toimunud liiklusavarii tagajärjel põhjalikku remonti ning järelikult ei saanud ta täita autojuhi tööülesandeid eelkõige temast endast olenevatel põhjustel. TLS § 66 lg. 2 kohaselt on tööandjal õigus viia töötaja tööseisaku ajaks üle ükskõik millisele tööle samas asulas, kui see töö ei ole vastunäidustatud töötaja tervisele ja ei too kaasa töötaja suuremat materiaalset vastutust. Hageja viidi auto remondi ajaks üle teisele, mittekvalifitseeritud tööle, mille eest tagati talle aga autojuhtidele ettenähtud palgamäär, töötakistuse põhjustamise tõttu ei olnud tal aga õigust saada tööseisakus mitte süüdiolevatele isikutele ettenähtud keskmist palka. TLS § 119 lg 1 ja 2 sätestab, et tööraamatu kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni ning lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Tööraamatu kinnipidamisega seotud keskmise palga nõudest hageja menetluse kestel loobus. Töövaidluse läbivaatamine on mõlema poole jaoks riigilõivuvaba. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 kohaselt jätab kohus menetluskulud hageja kanda, kuna hagi jääb rahuldamata TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.