TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-09-13235 kohta ja eestkostetava vara valitsemise kohta esitada eestkostja eestkosteasutusele igaaastase kirjaliku aruande. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võivad esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul avaldaja ja puudutatud isikud arvates kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

I ASJAOLUD

a. Avaldaja taotlus Viru Maakohtule 26.03.2009.a esitatud avalduse kohaselt N K on rakse puudega inimene, kes ei saa iseseisvalt oma õigusi teostada ega enda eest hoolitseda. N K vajab kõrvalabi olmeproblemide lahendamisel, juhendamist ja järelevalvet, kuna ei tule toime paljude igapäevaste toimingutega. N K saab pensioni, kuid ta ei ole suuteline oma rahalisi vahendeid enda toimetulekuks kasutada. Ta vajab ravi, pidevat järelevalvet ja rehabilitatsiooniteenusele suunamist. Avaldaja arvamusel vajab N K oma psüühilise seisundi tõttu eestkoste seadmist, kuna ei ole ta võimeline iseseisvalt kasutama oma õigusi ning sooritama mingeid toiminguid ilma eestkostja nõusolekuta. N K on kaks last – V N ja M N, kes andsid oma kirjaliku nõusoleku selleks, et V N oleks tema ema N K eestkostjaks. Avaldaja on seisukohal, et N K varaliste ja isiklike õiguste kaitseks on vaja talle määrata eestkostjaks V N, kelle isikulised omadused ja võimed, avaldaja arvates, võimaldavad eestkostja kohustusi täita. b. Eksperdiarvamus Viru Maakohtu 27.03.2009.a määruse alusel viidi 08.05.2009.a läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis (akt nr 35, vaata tl 74-76) N K psüühilise seisundi hindamiseks seoses vajadusega määrata talle eestkostja. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti järgi N K kannatab luululise häire all, millele viitavad mõttekäigu häired, emotsionaaltahteelu tunduv alanemine, haiguskriitika puudumine. Käesoleva ajal ei ole N K täielikult võimeline aru saada oma tegude tähendusest ega neid juhtima, korraldama iseseisvalt oma raha asju, langetama adekvaatselt otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Ekspertide arvamuse kohaselt N K vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. Vaimse seisundi tõttu ei ole soovitav teda ära kuulata kohtuistungil. Teda võib ära kuulata tema tavalises keskkonnas. Eksperdid asuvad seisukohal, et N K vajab eestkostet kuni ta läbib ravikuuri ning tema psühhiline seisund paraneb. Eestkostja peaks aitama N K olmeprobleemide lahendamisel, raha asjade korraldamisel, tehingute tegemisel ning kontrollima ravimite kasutamist. c. Kohtuistung 09.06.2009

2-09-13235 Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja esitatud avalduse juurde. Ta selgitas, et taotleb eestkoste seadmist viieks aastaks. Eestkostet vajava isiku esindaja advokaat V.Rogulski sõnul N K eestkostja määramine on eestkostetava huvides. V N kinnitas kohtule, et ta on teadlik eeskostja kohustustest ning on valmis neid täitma. Advokaat ja asjast puudutatud isikud toetasid Narva linna avaldust ja palusid määrata N K eestkostjaks V N. N K eitas tema üle eestkoste seadmise vajadust ning ütles, et ta on psühhiliselt terve.

II KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja, eestkostet vajava isiku ja tema esindaja ning puudutatud isikute seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 35 (vaata tl 74-76) järgi kannatab N K luululise häire all, mille tõttu ta ei ole suuteline adekvaatselt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh ka pisitehinguid. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Ekspertide arvamusel N K suhtes tuleb kõne alla eestkostja määramine, kes peab aitama tal olmeprobleemide lahendamisel, varaliste asjade korraldamisel, tehingute tegemisel ning kontrollima ravimite manustamist ja kasutamist. N K vajab eestkostet kuni ta läbib ravikuuri ning tema psühhiline seisund paraneb. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt PKS § 93 eeskoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkoste asutus. PKS § 95 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. TsMS § 525 lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada. V N on andnud oma kirjaliku nõusoleku eestkostjaks määramise kohta, samuti kinnitas ta kohtuistungil, et on teadlik eeskostja kohustustest ning on valmis neid täitma. Narva linna avaldusele lisatud arstitõendist (vaata tl 14) nähtub, et V N tervislik seisund võimaldab tal eestkostjaks olla. Vaatamata sellele, et kohtuistungil eitas N K tema üle eestkoste seadmise vajadust ning ütles, et ta on psühhiliselt terve, on kohus veendunud, et N K psühhiline seisund ei võimalda tal adekvaatselt reageerida maailmas toimuvale.Kohus märgib, et veendumus tekkis seetõttu et N.K puudub

2-09-13235 haiguskriitika.Ta ei teadvusta endale oma tervisliku seisundit õigesti. Ta ei võta ravimeid, võtab valikuliselt ja ei täida arsti ettekirjutust nõuetekohaselt.Tegevusega mille käigus ta sesob ennast nööriga korteri radiaatori külge, et saada sealt väidetavalt energiat ohustab ta iseennast ja teisi isikuid.N.K võib sellise teoga tekitada ka varalist kahju endale, oma perkonnaliikmetele ja maja elanikele. N.K poolt kohtule esitatud materjalide (fotid, kirjad, pöördumised t 77-92) kohta selgitusi andes jõudis kohus veendumusele, et N.K vajab pidevat järelevalvet ning ravi igapäevaselt ja korrapäraselt. Ise ta enda ülalpidamise ja ravimisega toime ei tule. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et N K tuleb määrata eestkostja, sest tema üle eestkoste seadmine on vältimatult vajalik, tagamaks isiku varaliste, isiklike õiguste ja huvide kaitse.

TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Kooskõlas Narva linna avaldusega otsustas kohus määrata N K eestkostjaks V N viieks aastaks, s.o kuni 15.06.2014.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise.

TsMS § 526 lg 2 p 4 kohaselt tuleb isiku teovõime piiramise nõude lahendamisel kohtul otsustada, kas ja milliseid tehinguid saab piiratud teovõimega isik teha ilma eestkostja nõusolekuta. Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole N K võimeline iseseisvalt langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Eeltoodust tulenevalt välistab kohus N K õiguse teostada tsiviilõiguslikke tehinguid. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse.

TsMS §526 lg 5 sätestab, et kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Arvestades asjaolu, et asja menetluses on tõendatud N K psüühilise seisundi tõttu võime puudumine realiseerida oma kodanikuõigusi, tuleb N K tunnistada teovõimetuks ka valimisõiguse osas ja ta kaotab hääleõiguse.

TsMS § 531 lg 1 kohaselt eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

Eelpooltoodu alusel ning juhindudes PKS § 93 lg 1, TsMS § 524 lg 5, § 525 lg 2, § 526, § 532 lg 1 ja 3, § 661 lg 2 rahuldab kohus avalduse.

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.