Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

2-08-94 kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

2(8)

2-08-94 07.06.2007.a. muudeti hageja töölepingu punkti 4.1. Hagejale määrati lisatasu diiselvedurijuhi III kvalifikatsiooniklassi omamise eest 500 krooni. Hagejal on diiselvedurijuhi III. kvalifikatsiooniklass alates 22.03.2001.a. Ajavahemikul 2007.a. juunist kuni 2007.a. oktoobrini kostja maksis hagejale ülalnimetatud lisatasu summas 715 krooni 20 senti (57 krooni 2007.a. septembri kuu eest ja 658 krooni 20 senti 2007.a. augusti kuu eest). Lähtudes töölepingu ülalnimetatud muutmisest ajavahemikul alates 2007.a. juunist kuni 2007.a oktoobrini kostja peab maksma hagejale lisatasu summas 2500 krooni (500 krooni kuus x 5 kuud = 2500 krooni). Kuna kostja faktiliselt on maksnud hagejale 715,20 EEK, siis ta peab maksma hagejale täiendavalt 1784 krooni 80 senti (2500 EEK - 715,20 EEK = 1784,80 EEK). Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud kohtule järgmised tõendid: tööleping (tl 8-10); töölepingu muudatused (tl 11-19, 25-26); Eesti Raudtee teatis koos lisaga (tl 20- 22); Eesti Raudtee transpordidirektori kiri (tl 23); palgatõend (tl 24); vedurijuhi tunnistus (tl 27); palgateated (tl 2831); töövaidluskomisjoni otsus (tl 32-33). Töövaidluskomisjonile esitatud tõendid: tööleping (TVK toimik, lk 6-8); töölepingu muudatused (lisad töölepingule)(TVK toimik, lk 9-16, 21-22); töölepingu lõpetamine (lisa töölepingule)(TVK toimik, lk 17); AS Eesti Raudtee teatis koos lisaga (TVK toimik, lk 18-19); AS Eesti Raudtee transpordidirektori kiri (TVK toimik, lk 20); vedurijuhi tunnistus (TVK toimik, lk 23); palgateated (TVK toimik, lk 24-27).

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

29.01.2008.a. kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 48-50) kostja hageja nõudeid ei tunnista ja palub jätta need rahuldamata. Kostja leiab, et hagejaga on tööleping lõpetatud seaduslikult ja hagiavalduse rahuldamiseks puudub alus. Hagejaga lõpetati tööleping 15.10.2007 kollektiivse koondamise käigus, millele andis oma kooskõlastuse ka Tallinna ja Harjumaa tööinspektor-jurist Meeli Viidla- Vanatalu. Tööinspektorjuristi otsusest nähtub, et töötajate koondamisega on nõustunud ka töötajaid esindavad ametiühingud, sealhulgas ka hagejat esindav Eesti Raudteelaste Ametiühing (ERAÜ). Seega on täidetud üks olulisimaid seaduses ettenähtud protseduure töötajate koondamise puhul. Hagejale pakuti ka korduvalt teisi töökohti, millistest kõikidest hageja keeldus. Seega on kostja täitnud ka teise olulise seadusega sätestatud protseduuri. Töölepingu lõpetamisel ja koondatavate töötajate väljaselgitamisel lähtus kostja TLS § 99 lg 2 loetletud tingimustest e. tööalastest näitajatest, millisteks olid tööülesannete täitmise täpsus, kiirus, kohusetunne, võimalikud töökohustuse rikkumised ning säästev suhtumine tööandja omandisse. Võttes aluseks sellised "mõõdetavad" näitajad nagu: -hagejat on kahel korral distsiplinaarkorras karistatud; -kütuse ülekulu. Aruandest nähtub, et ajavahemikul 01.06.2007 kuni 04.09.2007 esines hagejal ainukesena Narva tsehhi vedurijuhtidest kütuse ülekulu, jõudis kostja järeldusele, et hageja tööalased näitajad ei olnud võrreldes töölejäänud töötajatega parimad ning otsustas temaga töölepingu lõpetada koondamise tõttu. Kostja leiab, et need näitajad on piisavalt objektiivsed ning avaldaja koondamine oli seetõttu seaduslik. Kuna hageja soovib hagiavalduses nimetatud pidurikasutamise juhendi ja tunnistajate abil tõendada, et juhendi nõudeid täites ei oleks justkui kütuse säästev kasutamine võimalik, juhib kostja siinkohal tähelepanu, et kõnealune juhend on kohustuslik täitmiseks kõigile AS Eesti Raudtee vedurijuhtidele, kes lisatud kütusekulu aruandest tulenevalt on kütust kasutanud normi piires järgides sedasama juhendit. Seega on hageja viited juhendile ainetud ja väide, nagu ei oleks avaldajal kehvemad tööalased näitajad, alusetud. Lisaks eeltoodule on asjakohatud ka hageja poolt väljakutsutud tunnistajad, mida soovitakse väidetavalt kasutada avaldaja heade tööalaste näitajate tõendamiseks. Selline tõend selles kontekstis on aga vastuolus Riigikohtu praktikaga, mis ütleb, et tööalaste näitajate hindamise õigus 3(8)

2-08-94 on ainult tööandjal, kes peab vaidluse korral tõendama, et ta on seda teinud. Kostja taotles tunnistajatena üle kuulata M R ja O K. Kostja ei nõustu ka lisatasu väljamõistmise nõudega. Lisatasu ehk nn klassitasu on oma olemuselt töötasu palgaseaduse mõistes ja seda makstakse samuti vastavalt tehtud tööle, seega vastavalt tööpäevade arvule. Nii hagiavaldusele lisatud dokumentidest kui ka töövaidluskomisjonile esitatud tõenditest nähtub, et hageja on vaidlusalusel perioodil, so juunist 2007 kuni oktoober 2007 töötanud mittetäieliku arvu tööpäevi. Seega on väljamakstud väiksem klassitasu e lisatasu õigustatud ja seaduslik. Kuna kostja eksituse tõttu maksti hagejale klassitasu vähem, siis tänaseks päevaks on kostja oma eksimuse heastanud ja puuduoleva klassitasu summas 261 krooni hagejale hüvitanud. Samuti hüvitas kostja hagejale tänu valestiarvutatud lisatasule ning sellega seoses muutunud keskmisele palgale vähemmakstud lõpparve. Juhul, kui kohus siiski leiab töölepingu lõpetamise ebaseadusliku olevat ja ennistab hageja tööle, siis palub kostja kohut teha tasaarvestus väljamõistetava saamatajäänud töötasu ja hagejale töölepingu lõpetamisel väljamakstud hüviste vahel. Sellist tasaarvestuse teostamist on toetanud ka senine Riigikohtu praktika ning väldib töötajal alusetut rikastumist. Tasaarvestust saab teha kostja lisatud lõpparve tõendi alusel. Kostja esitas kohtule järgmised tõendid: hageja lõpparve tõend (tl 51). Töövaidluskomisjonile esitatud tõendid: keskmise töötasu tõend (TVK toimik, lk 32); klassitasu tasumise tõend (TVK toimik, lk 33); Tallinna ja Harjumaa tööinspektor- juristi 07.09.2007 otsus koos koondatavate töötajate nimekirjaga (TVK toimik, lk 34-36); avaldaja koondamisteade koos pakutavate ametikohtadega (TVK toimik, lk 37-38; avaldajale saadetud vakantsete kohtade loetelu (TVK toimik, lk 39-40; distsiplinaarkaristuse määramise korraldused (TVK toimik, lk 41-42); kütusekulu aruanne (TVK toimik, lk 43); Raudteeveeremi pidurikasutuse juhend (TVK toimik, lk 45-79).

HAGEJA KIRJALIK SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE

29.02.2008.a. kohtule esitatud kirjalikus seisukohas (tl 56-57) hageja ei vaidle sellele vastu, et kostja on pakkunud talle teisi töökohti, millistest kõikidest hageja keeldus. Kostja oma vastuses kirjutab, et hageja koondamisel ta võttis aluseks sellised „mõõdetavad" näitajad nagu: • hagejat on kahel korral distsiplinaarkorras karistatud; • kütuse ülekulu (hagejal ainukesena narva tsehhi vedurijuhtidest kütuse ülekulu), ja selle alusel kostja jõudis järeldusele, et hageja tuleb koondada. Hageja arvab, et kostja järeldus on väär. Teatise töölepingu lõpetamise kohta kohaselt kostja hindas töötajate tööalased näitajad s.h. tööülesannete täitmise täpsus, kiirus, kohusetunne, võimalikud töökohustuste rikkumised ning säästev suhtumine tööandja omandisse (s.h. diiselkütus) ja leidis, et hageja kuulub koondamisele, kuna „viimasel ajal on sagenenud" hageja „juhitavas veduris kütuse ülekulu juhtumid". Töötaja töölejäämise eelisõiguse väljaselgitamisel peab tööandja töötajaid võrdlema ja hindama, lähtudes objektiivsetest tööalastest näitajatest, ning töölejätmisel eelistama neid, kes on edukamalt tööülesandeid täitnud, kel on suuremad erialased teadmised, oskused, vilumus ning kes on oma teadmisi ja oskusi tulemuslikumat kasutanud, aga antud juhul kostja, kui tööandja, hindas mitte tööalast näitajat. Veduris kütuse ülekulu ei saa olla objektiivseks tööalaseks näitajaks, kuna kütuse ülekulu võib tekkida töötajast sõltumatutest põhjustest, näiteks, veduri või veduri mootori rikkiolekust, töö režiimist ja nii edasi. Hageja nõustub sellega, et ainult tööandjal on õigus hinnata koondamisele kuuluva töötaja 4(8)

2-08-94 tööalaseid näitajaid. Vaidluse korral tööandja peab tõendama, et konkreetse töötaja tööalased näitajad on halvemad, kui teiste töötajate näitajad. Antud juhul kostja peab tõendama, et tema poolt hinnatud tööalased näitajad - tööülesannete täitmise täpsus, kiirus, kohusetunne, võimalikud töökohustuste rikkumised on hagejal halvemad kui teistel töötajatel. Kostja seda tõendanud ei ole. Hageja ei ole nõus termini „lisatasu" kostjapoolse tõlgendamisega. Palgaseaduse § 2 lg 4 kohaselt, lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. Antud juhul kostja maksab lisatasu mittetäiendavate tööülesannete täitmise või mittenõutavast tulemuslikuma töö eest, vaid muudel töölepingus ettenähtud juhtudel. Lisatasu maksab kostja üks kord kuus kvalifikatsiooniklassi omamise eest ja ta peab maksma hagejale täiendavalt 1784 krooni 80 senti.

KOSTJA KIRJALIK SEISUKOHT

20.03.2008.a. kirjalikus seisukohas (tl 62-63) kostja leiab endiselt, et hageja 29.02.2008 esitatud seisukohad ei anna alust hagi rahuldamiseks. Hageja vastuväited, nagu oleks kütuse ülekulu tingitud temast sõltumatul põhjusel, on kostja arvates otsitud, oletuslikud ning tõendamata. Nii hagiavalduses kui ka töövaidluskomisjonile esitatud avalduses märkis hageja kütuse ülekulu põhjusena elektridünaamilise piduri kasutamise. 29.02.2008 esitatud vastuses aga viitab hageja, et kütuse ülekulu võis tekkida tänu veduri tehnilisele seisukorrale, töörežiimile jne. Kostjale jääb seega arusaamatuks, millisele väitele hageja oma nõudes tugineb ning millele peaks kostja esitama vastuväiteid, samuti ei ole esitatud väiteid kinnitavaid tõendeid. Kõik teised Narva tsehhi vedurijuhid teevad tööd samadel veduritel ning neil esitatud tõenditest nähtuvalt kütuse ülekulu ei esinenud. Selle üle poolte vahel vaidlus puudub. Sellega palub kostja kohtul lugeda tõendatuks vedurite korrasolek ning pidada hageja väiteid otsituteks ja oletuslikeks. Täiendava tõendina esitas kostja M veduridepoo juhataja ettekande, millega kostja soovib tõendada, et kõik hageja poolt kasutatud vedurid olid tehniliselt korras ning kütuse ülekulu seoses tehnilise seisukorraga tekkida ei saanud. Kostja on omalt poolt aga valmis tõendama oma õiguspärast valikut koondada hageja ning soovib seda teha kohtuistungil tunnistajate ütlustega. Samuti soovib kostja tunnistaja O K ütlustega ümber lükata hageja esialgsed väited selle kohta, nagu tinginuks tal kütuse ülekulu veduri reostaatpiduri kasutamine. Kostja nõustub ka töövaidluskomisjoni otsuses toodud järeldustega, kus komisjon leiab, et kollektiivne koondamine ei ole seotud üksikisiku isikuomadustega ja käitumisega, vaid tuleneb ettevõtte vajadustest. Sellest järelduvalt ei oleks tööalaste näitajate hindamise kontrollimine kohtus üldsegi asjakohane. Asjaolu, et tööandja valis kollektiivse koondamise käigus välja kehvemate tööalaste näitajatega töötajad, ei muuda kollektiivset koondamist ebaseaduslikuks. Kostja palub endiselt jätta rahuldamata hageja nõude välja mõista lisatasu summas 1784 krooni 80 senti. Kostja leiab, et hageja on vääral veendumusel, nagu makstaks lisatasu välja igakuiselt igal juhul, hoolimata töötatud päevade arvust. Selline hageja seisukoht on aga vastuolus palgaseaduse § 2, mis ütleb, et lisatasu, olles palga osa, makstakse välja üksnes töö eest. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et hageja on kõnealusel perioodil töötanud alla tööajanormi, mistõttu nii palk kui ka selle koostisosaks olevat lisatasu on vähendatud proportsionaalselt alla tööajanormi töötatud aja võrra. Hageja soovib lisatasu nõudega ilmselt kohut eksitusse viia, nõudes nii töövaidluskomisjonis kui ka kohtus samasugust summat, jättes aga märkimata, et kostja võttis juba töövaidluskomisjoni istungil omaks vähemmakstud lisatasu summas 261 krooni, mis on käesolevaks ajaks hagejale koos viivistega juba välja makstud. Tõsiasi, et hageja on korduvalt nõudnud esialgset lisatasu summat arvestamata talle juba väljamakstuga lubab kostjal oletada, et tegemist on kohtu sihiliku eksitusse viimisega. Kostja leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja tuleks jätta rahuldamata. Muus osas jääb kostja oma varasemalt esitatud seiskohtade juurde. 5(8)

2-08-94

MENETLUSE KÄIK

14.01.2009.a. kohtule esitatud taotluses (tl 74) loobus hageja esindaja tunnistajate A. G ja L. A ülekuulamisest. Nende asemel taotles hageja esindaja üle kuulata tunnistaja V M. Hageja esindaja taotles ka täiendavate tõendite väljanõudmist kostjalt. 02.03.2009.a. kohtumäärusega jättis kohus hageja esindaja taotluse rahuldamata (tl 84-86). Asja sisulise arutamise käigus 12. mail 2009.a. toimunud kohtuistungil vähendas hageja lisatasu väljamõistmise nõuet 261 krooni võrra, mis talle on kostja poolt juhindudes TVK otsusest välja makstud. Muus osas jäi hageja esitatud nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. Töötasu sunnitud töölt puudumise aja eest kohtuistungi päeva seisuga moodustab 575 päeva eest 365 556,20 krooni. Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. 12. mai 2009.a. kohtuistungil kuulas kohus üle tunnistajad M R ja O K.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja töötas kostja juures alates 11.01.1995.a. vedurijuhiabina, alates 24.03.1997.a. veduriremondilukksepana ja alates 20.03.1998.a. diiselvedurijuhina. 08.12.2005.a. vabastati hageja töölt TLS § 86 p 4 alusel, kohtuotsusega ennistati hageja endisele tööle 1.juunist 2007.a. 15.10.2007.a. lõpetati hagejaga tööleping TLS § 86 p 3 alusel seoses koondamisega. Vaidlust ei ole ka selles, et hagejale pakuti korduvalt teisi töökohti, millistest hageja keeldus. Töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 3 sätestab, et tööandja võib lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötajate koondamisel. Vastavalt TLS § 98 lg 1 on tööandjal õigus lõpetada tööleping § 86 punktis 3 ettenähtud alusel töömahu vähenemisel, tootmise või töö ümberkorraldamisel, varem töötanud töötaja tööle ennistamisel ja muudel juhtudel, mis tingivad töö lõppemise. Hageja esindaja väitel peab kohus tuvastama ja kostja tõendama kas töömaht vähenes ja oli vajadus koondamiseks. Kohus leiab, et hageja esindaja arvamus selle kohta, kas töömaht vähenes ja oli vajadus koondamiseks ei ole arvestatav, sest ei hageja ega ka kohus saa anda hinnangut ega sekkuda koondamise otstarbekuse väljaselgitamisesse. Individuaalse töövaidluse lahendamisel ei saa üldjuhul olla vaidluse objektiks küsimus, kas tööandjal on õigus töömahtu ja töötajate arvu vähendada või tootmist ning tööd ümber korraldada. Koondamise vajaduse üle saab otsustada vaid tööandja. Vaidluse objektiks saab olla küsimus, kas tööandja koondamiseks ettenähtud tingimustest kinni pidas. Asja materjalide kohaselt hagejaga lõpetati tööleping 15.10.2007.a. kollektiivse koondamise käigus, millele andis 07.09.2007.a. otsusega kooskõlastuse tööinspektor- jurist. Tööinspektor-juristi otsusest nähtuvalt töölepingute kollektiivse lõpetamise vajadust põhjendas AS EESTI RAUDTEE kaubaveomahu vähenemise ja tööintensiivsuse langemisega Narva piirkonnas; töötajate koondamisega on nõustunud ka töötajaid esindavad ametiühingud, sh ka hagejat esindav Eesti Raudteelaste Ametiühing. Vastavalt TLS § 87 lg 11 on tööandja kirjalikus teates töölepingu lõpetamise kohta kohustatud põhjendama töölepingu lõpetamise vajadust. Kostja 04.09.2007.a. teatis hagejale vastab TLS § 87 lg 11 sätestatule ning selles on põhjendatud töölepingu lõpetamise vajadust. Kui tööandjal on tekkinud koondamise vajadus, peab ta arvestama töötaja töölejäämise 6(8)

2-08-94 eelisõigusega TLS § 99 järgi. Vaidluse korral tuleb tööandjal tõendada, et ta on koondatava isiku väljaselgitamisel arvestanud viidatud paragrahvis sätestatud asjaolusid. Töötaja töölejäämise eelisõiguse väljaselgitamisel peab tööandja töötajaid võrdlema ja hindama, lähtudes objektiivsetest tööalastest näitajatest, ning töölejäämisel eelistama neid, kes on edukamalt tööülesandeid täitnud, kel on suuremad erialased teadmised, oskused, vilumus ning kes on oma teadmisi ja oskusi tulemuslikumalt kasutanud. Tööandja peab töötajate vahel tegema põhjendatud valiku. Tööandja arvamus peab kujunema juhtkonna (sh otsese juhi) ja kollektiivi esindajate arvamusest. Koondatava töötaja valiku kriteeriumid sätestab TLS § 99. Hageja nõustus sellega et ainult tööandjal on õigus hinnata koondamisele kuuluva töötaja tööalaseid näitajaid, kuid kostja ei ole tõendanud et tema poolt hinnatud tööalased näitajad on hagejal halvemad kui teistel töötajatel. Kütuse ülekulu ei saa olla objektiivseks tööalaseks näitajaks, kuna kütuse ülekulu võib tekkida töötajast sõltumatutest põhjustest, näiteks veduri ja veduri mootori rikkiolekust, töö režiimist jne. Antud juhul on kostja tõendanud, et koondatava isiku väljaselgitamisel lähtus kostja tööalastest näitajatest (TLS § 99 lg 2). Hagejat on kahel korral distsiplinaarkorras karistatud, mis näitab hageja töösse suhtumist. Ajavahemikus 01.06.2007.a. kuni 04.09.2007 esines hagejal ainukesena Narva tsehhi vedurijuhtidest kütuse ülekulu, mida kinnitavad kütusekulu aruanne ja tunnistajate ütlused. Tunnistaja M R ütlustega (tl 111-113) on tõendatud tööalaste näitajate objektiivne hindamine. Tunnistaja sõnul koondatavate töötajate valiku tegi tema koos otseste juhtidega. Tööalaseid näitajaid hinnati kogumis. Kütuse ülekulu oli erilise vaatluse all. Iga koondatav isik arutati läbi ametiühinguga. Tunnistaja O K ütlustega on tõendatud, et veduri elektridünaamilise piduri rakendamine ei tekita kütuse ülekulu. Tunnistaja ütlustel kui hageja väidab et elektripiduri kasutamise tagajärg on kütuse ülekulu, siis on hageja kasutanud pidurit vääralt. Pikaajalise töökogemuse jooksul peaks hageja teadma kuidas kütust säästlikult kasutada. Isiku koondamisel võeti arvesse distsiplinaarkaristuste omamist, vanust, kütuse ülekulu. Muuga Veduridepoo juhataja ettekandega on tõendatud, et kõik hageja poolt kasutatud vedurid olid tehniliselt korras ning kütuse ülekulu seoses tehnilise seisukorraga tekkida ei saanud. Tunnistaja Maire Raag ütlustel veduri pardažurnaalides ei olnud ühtegi märkust mootori rikete kohta. Ekslik on hageja arvamus et kostja poolt hagejale töölepingu lõpetamisel antud aukiri kinnitab kostjapoolset tööalaste näitajate ebaõiget hindamist. Tänukirjas tänas kostja hagejat pikaajalise viljaka koostöö eest. Hageja nõue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt asjaolust, et hageja nõue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks jääb kohtuotsuses toodud põhjendustel rahuldamata, puudub hagejal õigus nõuda ka enda kostja juurde tööle ennistamist ja töölt sunnitud puudutud aja eest keskmist palka, sest nimetatud nõuete rahuldamise eeltingimuseks on töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamine. Kohus leiab et hageja nõue saamatajäänud lisatasu 1523,80 krooni (1784,80- hagejale väljamakstud 261 krooni) väljamõistmiseks tuleb jätta samuti rahuldamata. Kohus nõustub kostjaga et hagejale 01. juunist 2007.a. määratud lisatasu diiselvedurijuhi III kvalifikatsiooniklassi eest on oma olemuselt töötasu palgaseaduse § 2 mõistes ja seda makstakse samuti vastavalt tehtud tööle, seega vastavalt tööpäevade arvule.

7(8)

2-08-94 Tsiviilasja hind Tulenevalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS redaktsiooni § 132 lg 1 ja § 124 lg 1 on hagihinnaks 67644,80 krooni (mittevaraline nõue 15000 krooni + rahaline nõue 50860+1784,80 krooni). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi ei rahulda, jäävad menetluskulud käesoleval juhul hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

Geete Lahi Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.