Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-08-70093
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
11.06.2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Resolutsioon
Liili Lauri TLhagi Eesti Vabariigi vastu tulemuspalga nõudes. 19.05.2009, istungil viibisid hageja lepinguline esindaja SG ja kostja lepinguline esindaja TR Hageja : TL, isikukood XXX, elukoht XXX Hageja lepinguline esindaja: SG, asukoht XXX Kostja: Eesti Vabariik, Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu, asukoht Viljandi mnt 18b, Tallinn, 11216 Kostja lepinguline esindaja: TR , OÜ Labour Consulting Tööõigusbüroo, Tõnismägi 3a, 10119, Tallinn, e-post [email protected] Hagi rahuldada. Välja mõista hageja TL kasuks kostjalt Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) 8880 krooni.
Menetluskulude jaotus. Jätta menetluskulud täies ulatuses Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) kanda.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Esitaud avalduse kohaselt töötas hageja Riigimetsa Majandamise Keskuses raamatupidajana, töökohaks oli Kõpu metskond Viljandimaal. Töösuhte alguseks oli 29.04.1985, tööleping lõpetati 31.01.2008 TLS § 86 p 3 alusel töötajate koondamise tõttu. Metskondade raamatupidajate ametikohad koondati, raamatupidamise töö korraldati ümber ning tsentraliseeriti. Töölepingu palgakokkuleppe kohaselt oli põhipalga suuruseks alates 01.01.2007 aasta 7400 krooni kuus. Eesti Metsatöötajate Ametiühingu kui töötajaid esindava ühingu ja RMK kui tööandja vahel on sõlmitud kollektiivleping, mille punkt 4 alusel jõustub kollektiivleping 01.01.2007 ja kehtib kuni 31.12.2008 ja laieneb kõikidele töötajatele kokkulepitud kujul. Kollektiivlepingu lisana 1 on sõlmitud RMK töötajatele 2007 palgatingimuste kokkulepe, mis kehtib 01.01.2007 kuni 31.12.2007. Nimetatud palgatingimuste p 5.1.2 kehtestas, et kõik RMK töötajate põhipalgad seostatakse vastava palgaastmega vastavalt palgatingimuste lisale nr 1, 11 palgaastme kuu põhipalk 7400 krooni ja lisa nr 2 kohaselt on metsakonna raamatupidaja palgaaste 11 ja põhipalk 7400 krooni. Kollektiivlepingu lisana nr 1 on sõlmitud RMK töötajate 2007 palgatingimuste kokkuleppe p 5.2.1 alusel tulemuspalgana lisapalk, mida makstakse RMK arengut, edukust ja efektiivsust mõjutavate ja tagavate ülesannete ning eesmärkide täitmise eest, mille saavutame sõltub töötajatest. RMK juhatuse esimehe 28.03 2008 käskkirja nr 2-50/6 punkt 1 alusel on otsustatud maksta põhikohaga töötajatele tulemuspalka 2007 aasta töötulemuste eest 10% töötaja 2007 aasta põhipalgast. Hageja on seisukohal, et palgatingimuste kokkuleppe p 9.1 ja 9.3 kohaselt ning p 5.2.1 alusel on välja maksmata aastatulemuspalk 2007 töötulemuste eest. RMK 09.05.2008 kirja nr 2-1, 891 kohaselt on täidetud tulemuspalga maksmise eeldused, kuid see on kohaldatav RMK töötajatele, kes peavad olema RMK – ga töölepingulises suhtes tulemuspalga väljamaksmise hetkel, viidates kollektiivlepingu punktile 4. Hageja on seisukohal, et tulemuspalga välja maksmata jätmine on vastuolus kollektiivlepingu punktiga 11, kollektiivlepingu punktis 4 piirang puudub, et töötaja peaks olema RMK – ga töösuhtes aastatulemuspalga väljamaksmise hetkel. Hüvitis maksti aga lõpparve koosseisus selle eest, et lühikese aja jooksul tuli lõpetada struktuuriüksuse raamatupidamistoimingud õigeaegselt ja korrektselt. Põhipalk oli 2007 aastal 7400 krooni ning hageja palub välja mõista 10% 2007 aasta põhipalgast kostjalt 8880 krooni. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. TL tööleping RMK – s lõppes 31.01.2008 ja 28.03.2008 ta ei olnud enam töölepingulises suhtes, mis andnuks RMK- le õiguse ja kohustuse talle tulemuspalka maksta. Tulemuspalga maksmise eelduseks on järgmised tingimused, mis peavad üheaegselt täidetud ja tulemuspalka makstakse RMK töötajatele ehk RMK – ga töölepingulises suhtes olevatele töötajatele ja RMK aastatulemused võimaldavad tulemustasu maksta, kui on saavutatud prognoositud tulemused ja RMK nõukogu on vastu võtnud otsuse tulemuspalga maksmiseks. Kostja ei nõustu hageja väidetega nagu maksnuks tööandja täiendava töölepingu hüvitise lisatöö eest, koondatavate töötajate tööülesandeks 2008 jaanuaris jäi oma seniste struktuuriüksuste 2007 aasta raamatupidamistoimingute lõpetamine, mille eest nad said oma palgaastmele vastavat
põhipalka, mis vastavalt palgatingimuste kokkuleppele oli umbes 15% suurem eelmise aasta palgast. Juhatus otsustas maksta koondatavatele töötajatele töölepingu lõpetamisel täiendavat hüvitist, seda ei saanud käskkirjas nimetada tulemuspalgaks kuna puudus vastav nõukogu otsus. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. ITVL § 24 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast, lg 3 kohaselt võib hagis esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega töövaidlusasjas nr 9.2-02/1755-08 on välja mõistetud Riigi Metsamajandamise Keskuselt TL kasuks 2007 aasta tulemuspalk 8880 krooni. Kostja esitas 24.10.2008 Harju Maakohtule taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Kohus on käesoleva tsiviilasja toimiku juurde välja nõudnud töövaidluskomisjoni materjalid. Pooltel ei ole vaidlust asjaolu üle, et hageja töötas RMK- s alates 29.04.1985 kuni 31.01.2008, mil tema tööleping lõpetati TLS § 86 p 3 alusel koondamise tõttu. Töölepinguseaduse (TLS) § 1 kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. TLS § 86 määratleb tööandja algatusel töölepingu lõpetamise nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu korral enne lepingu tähtaja möödumist, punkt 3 kohaselt on üheks aluseks töötajate koondamine. Esitatud hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on tööandja keeldunud hagejale aastatulemuspalga välja maksmisest põhjendusel, et hageja tööleping on lõppenud 31.01.2008, seega ei olnud töölepingulises suhtes kostjaga 28.03.2008 ehk tulemuspalga väljamaksmise hetkel. Teiseks vastuväiteks on tööandja esitanud asjaolu, et töötajale maksti töölepingu lõpetamisel täiendavalt seaduses ettenähtule hüvitust kahe kuu keskmise palga ulatuses. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel lähtudes nõudest, kohus esitatud asjaolude põhjal kostja vastuväiteid tulemuspalga mittetasumiseks põhjendatuks ei pea. Palgaseaduse ( PalS) § 2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule. PalS § 2 lg 4 sätestab lisatasuks summa, mida tööandja maksab töötajale
põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana töö eest tööandja ühepoolse otsuse alusel, vastavalt PalS § - le 11 lg 1 kehtestab palgasüsteemid tööandja. TLS § 14 kohaselt võib töötajale seaduse või haldusaktiga antud õigusi laiendada kollektiiv- ja töölepinguga, samuti tööandja ühepoolse otsusega. Hageja oli sõlmitud tööleping 14.06.1993, tööle asus 29.04.1985, töötaja asus tööle lepingu p 2.1 kohaselt raamatupidajana. Palk oli kehtestatud punkti 4.4 kohaselt makstakse töötajale lisatasu vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Töölepingu muutmise kokkuleppe kohaselt kehtestati töötaja põhipalga suuruseks 7400 krooni kuus palgaastmestiku XI astmele. Riigimetsa Majandamise Keskuse kollektiivlepingu lisaga nr 1 on kehtestatud RMK töötajate 2007 aasta palgatingimuste kokkulepe ajavahemikul 01.01.2007 kuni 31.12.2007 ning punkti 5.2.2. kohaselt makstakse kõigile töötajatele RMK heade aastatulemuste eest tulemuspalka. Tulemuspalk on p 5.2.1 kohaselt lisapalk, mida makstakse RMK arengut, edukust, efektiivsust mõjutavate ja tagavate ülesannete ning eesmärkide täitmise eest, mille saavutamine sõltub töötajatest. Hageja oli 2007 aastal põhikohaga töötaja ning andis oma panuse eelnimetatud punktis toodud eesmärkide täitmisel, samuti ei ole esile toodud, et lisatasu maksmise välistaks olemasolev distsiplinaarkaristus. Palgakokkuleppe p 9.3 alusel määrab tulemuspalgafondi RMK nõukogu ning maksmine toimub RMK juhatuse käskkirja alusel. RMK juhatuse esimehe käskkirjaga 28.03.2008 nr 2-50/6 on määratud tulemuspalga maksmine 2007 aasta töötulemuste eest juhindudes Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määrusest nr 4 § 18 ja lähtudes palgatingimuste kokkuleppest. Käskkirja kohaselt otsustati maksta tulemuspalka põhikohaga töötajatele 2007 aasta töötulemuste eest 10% töötaja 2007 aasta põhipalgast v.a, neile töötajatele, keda karistati 2007 aastal distsiplinaarkorras või kes tulid tööle 2007 aasta teisel poolel. Tulemustasu maksmine on kokku lepitud kollektiivlepingus, tulemustasu maksmine on tööandja õigus ja kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et RMK nõukogu ja juhatuse otsustustega otsustati maksta oma töötajatele tulemustasu. Kohtu hinnangul ei kajasta üksi tulemustasu maksmist reguleeriv dokument, et selle saamine sõltuks välja maksmise hetkel olemasolevast töösuhtest, kusjuures töösuhe lõppes tööandja algatusel. Tulemustustasu maksmine 2007 aasta töötulemuste eest on pädevas korras otsustatud ja selle mitte tasumine hagejale on vastuolus ka PalS § 31 lg 1, mil palgaarvestusaeg, palga maksmise kord ja tähtajad määratakse kindlaks kollektiivlepingus, töölepingus või töösisekorraeeskirjades, § 31 lg 5 alusel arvutatakse palk aga kogu palgaarvestusaja kestel ja tööandja poolt vastuvõetud töö eest. Esitatud tõendeid hinnates, ei oma tulemuspalga välja maksmisel tähtsust, mil otsustakse tulemuspalk välja maksta, kohus leiab, et palk on tasu tehtud töö, vastav otsus on tööandja poolt vastu võetud ja töötaja on õigustatud seda saama ka pärast töösuhte lõppemist, v.a. juhul, kui on möödunud palganõude esitamise kolmeaastane tähtaeg. Kohus ei nõustu kostja põhjendusega täiendava hüvitise maksmise kohta. RMK juhatuse esimehe käskkiri nr 2-54/1, 29.01.2008 kajastab sõnaselgelt, mille eest tasuti koondatavatele raamatupidajatele ja asjaajajatele hüvitist, mida ei saa samastada tulemuspalgaga. Nimelt oli täiendava hüvitise maksmine käskkirja kohaselt ette nähtud RMK raamatupidamise ja
dokumendihalduse ümberkorraldamise käigus koondatavatele raamatupidajatele, kes lõpetavad oma struktuuriüksuse raamatupidamistoimingud õigeaegselt ja korrektselt. Ka asja sisulise läbivaatamise käigus kohtuistungil ei väitnud kostja esindaja vastupidist. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud., lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Kohtu hinnangul on hagetava tulemuspalga nõue põhjendatud ja seaduslik eeltoodud põhjendustel ning kostjalt tuleb välja mõista 8880 krooni, millise summa suuruse arvustuliku osa üle vaidlus puudub. Menetluskulud ja hagi hind. Vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 ei võeta riigilõivu järgmiste toimingute eest: palga nõudmise, tööle või teenistusse ennistamise, töölepingu lõpetamise või teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamine. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.