TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-09-15860 eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Asjaolud ja menetluse käik 13.04.2009.a kohtule esitatud avalduse kohaselt (tl 1-2) on V A vanaduspensionär, põeb vaskulaarset dementsust ning on arvel psühhiaatri juures. Tal on häiritud vaimne tegevus ja enda teenindamise oskus. V A on väljendunud mäluhäired. Ta on voodihaige, kellele on vajalik pidev hooldus, iseseisvalt ei suuda ta liikuda, istuda, ei ole võimeline endale sööki valmistama, iseseisvalt sööma ja hoolitsema enda eest. Haigus välistab tal oma tegusid õigesti hinnata ja neid juhtida ning ta ei ole võimeline mingeid tehinguid sooritama. V A vajab oma psüühilise seisundi tõttu eestkoste määramist. V A elab koos oma poja A A, sünd xxx, vabaabielus, töötab OÜ Kõrgus. A A soovib olla V A eestkostjaks tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Ta on andnud sellekohase kirjaliku nõusoleku. A A isiklikud omadused ja võimed võimaldavad täita eestkostja kohustusi. Narva Linnavalitsuse 13.08.2008.a korraldusega nr 990-k on V A hooldajaks määratud A A abikaasa vabaabielus N F. V A on veel poeg S A. Ta on töötu alates 21.06.2008.a ning ei saa teostada hooldust oma ema eest. Ta andis kirjaliku nõusoleku, et A A määratakse V A eestkostjaks. Avaldaja palub seada V A üle eestkoste ning eestkostjaks määrata A A tähtajaga kolm aastat. V A psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks teostati Viru Maakohtu 16.04.2009.a määruse alusel SA Narva Haigla ekspertarstide poolt ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis. 20.05.2009.a on kohtule esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 34 (tlk 4749). Ekspertiisi akti kohaselt on V A nõrgamõistlikkus (demetsus), millele viitavad: desorientatsioon oma isikus, ajas ja kohas, mälu tunduv alanemine, võimetus adekvaatselt situatsiooni hinnata ja haiguskriitika puudumine. Käesoleval ajal V A ei ole täielikult suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, korraldama iseseisvalt oma raha asju, langetama adekvaatselt otsuseid, tegema tehinguid, seal hulgas pisitehinguid. Psüühiline seisund ei võimalda teda ära kuulata kohtuistungil. Teda on võimalik ära kuulata tema tavalises keskkonnas. V A on dementne ja vajab eestkostet ja meditsiinilist abi määramist tähtajata. Käesoleval ajal ta iseseisvalt ravimeid ei võta. Eestkostja peab aitama uuritavat olmeprobleemide lahendamisel, korraldama tema rahaasju, tegema tehinguid tema eest ja kontrollima ravimite kasutamist, kaitsma tema õigusi. V A riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tatjana Massalina leiab kohtule esitatud kirjalikus arvamuses (tlk 56), et Narva linna avaldus kuulub rahuldamisele. Esindaja külastas V A tema elukohas. Külastuse hetkel oli V A haige ja lebas voodis. Tema poole pöördumisele ei reageerinud. Tatjana Massalina toetab Narva Linna Sotsiaalabiameti ettepanekut määrata V A eestkostjaks tema poeg A A. Poeg ja ema elavad juba pikka aega koos ühes korteris. Kogu selle aja jooksul on A A kindlustanud oma ema eest hoolitsuse, viimasel ajal N F abil. Vandeadvokaat peab võimatuks V A arvamuse ärakuulamist nii koduses õhkkonnas kui ka kohtus. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et Narva linna avaldus V A üle eestkoste seadmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

2(4)

2-09-15860 Narva linna avaldusest ilmneb, et V A psüühilise seisundi tõttu vajab igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi olmeprobleemide lahendamisel. 30.06.2008.a arstliku ekspertiisi otsuse alusel on V A sügav puue (tlk 14-15) ning puude tõttu ta vajab kõrvalabi ja juhendamist igal ööpäeval kuna ei tule iseseisvalt toime söömisega, hügieenitoimingutega, riietumisega, liikumisega. 29.04.2009.a ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 34 (tlk 47-49) kohaselt käesoleval ajal ei ole V A täielikult suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, korraldama iseseisvalt oma raha asju, langetama adekvaatselt otsuseid, tegema tehinguid, seal hulgas pisitehinguid. V A on dementne ja vajab eestkostet ja meditsiinilist abi määramist tähtajata. Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole V A võimalik ära kuulata kohtuistungil. Tavalises keskkonnas on teda võimalik ära kuulata. V A esindaja, kes vahetult isiklikult kohtus V A, toetas kohtule esitatud eestkoste määramise avaldust. Esindaja arvamusel V A ei ole võimalik ära kuulata nii kohtus kui ka kodus. Kohus loobub V A ärakuulamisest. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 4 lg 2 kohaselt kui isik on tunnistatud kohtuotsusega teovõimetuks, loetakse alates 1. juulist 2002, et isik on piiratud teovõimega ja tema üle on seatud eestkoste ning kohtuotsusel on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 260 lõikes 4 nimetatud tagajärjed. TsMS § 260 lg 4 kohaselt, kui kohus määrab eestkostja täisealisele isikule selliselt, et isik ei või iseseisvalt tehinguid teha või eestkostja ülesannete ringi vastavalt laiendatakse, tunnistab kohus isiku kohtuotsusega ühtlasi valimisõiguse osas teovõimetuks, mille tagajärjel kaotab see isik valimisõiguse. Perekonnaseadus (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Kohus leiab, et V A vaimne seisund ei luba tal aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Seega on V A piiratud teovõimega isik ja kooskõlas PKS § 92 lg 4 tuleb tema kui täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks seada tema üle eestkostet. PKS § 95 lg 1 kohaselt teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja. Sama paragrahvi lg 2 ja 3 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Narva linn palub määrata V A eestkostjaks tema poeg A A, kes on kinnitanud kirjalikus avalduses, et on nõus hakkama oma ema V A eestkostjaks. Asjast puudutatud isik S A on nõus A A määramisega V A eestkostjaks (tlk 18). Nõusoleku A A eestkostjaks määramiseks andis ka V A lapselaps J A. Eestkostet vajava isiku esindaja vandeadvokaat Tatjana Massalina palub määrata A A V A eestkostjaks. Kohtule teadaolevalt puuduvad PkS §-s 96 nimetatud asjaolud, millistel ei võiks määrata A A eestkostjaks. Kohus leiab, et A A oma isikuomaduste, võimete ja tervisliku seisundi poolest on suuteline eestkostja kohustusi täitma. Ekspertide arvates vajab V A eestkostet tähtajata. Avaldaja palub eestkoste seadmist tähtajaga kolm aastat. Avaldaja on arvamusel, et tervisliku seisundi tõttu ei saa V A mingeid tehinguid teha. Sellele järeldusele tuli ka V A esindaja. Arvestades V A psüühikahäirete olemust ja laadi, leiab kohus, et V A ei ole võimeline tegema iseseisvalt tehinguid ning tema suhtes on põhjendatud eestkoste seadmine kolmeks aastaks. TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab 3(4)

2-09-15860 eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et tuleb seada V A üle eestkostet kõigi asjade ajamiseks, seega tuleb ta tunnistada valimisõiguse tähenduses jätkuvalt teovõimetuks. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (sh ekspertiisitasu ja õigusabi kulud) riigi kanda.

Geete Lahi Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.