TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-09-16834 kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Asjaolud ja menetluse käik 16.04.2009.a kohtule esitatud avalduse kohaselt (tl 1-2) on J M psühhiaatriaravil. Tal on väljendunud psüühikahäire. Arstliku ekspertiisi 08.11.2006.a otsuse nr 303616 järgi on J M 80% raske puue ja töövõimetus 80%. Psüühilise seisundi tõttu vajab J M igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi olmeprobleemide lahendamisel, kuna ei tule iseseisvalt toime paljude igapäevaste toimingutega. Haiguse tõttu ei ole ta võimeline iseseisvalt kasutama oma õigusi ning sooritama mingeid tehinguid ilma eestkostja nõusolekuta. J Mon vallaline, lapsi ei ole. Ta elas koos vanematega – ema V M, kes suri xxx.a ja isa N M, kes suri xxx.a. Pärast vanemate surma jäi J M ilma abita, elas üksinda. J M on kaks õde, kes elavad Eestis. Teisi sugulasi J M ei ole. J M õde J S, kes elab Sindi linnas, ei saa teostada oma õe üle hooldust. Ta andis kirjaliku nõusoleku, et N D määratakse J M eestkostjaks. N D töötab OÜ-s Anderson Äri, elab koos oma perega Kohtla-Järve linnas. Ta pidevalt hoolitseb J M eest ning on nõus olema J M eestkostjaks. Arvestades N D omadusi ja võimed eestkostja kohustuste täitmiseks ja tema suhteid J M, leiab avaldaja, et on vajalik määrata N.D J M eeskostjaks tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks, pensioni saamiseks, tema eest hoolduse korraldamiseks vastavalt tervislikule seisundile. J M psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks teostati Viru Maakohtu 17.04.2009.a määruse alusel SA Narva Haigla ekspertarstide poolt ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis. 04.05.2009.a on kohtule esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 29. Ekspertiisi akti kohaselt kannatab J M vaimuhaiguse, paranoidse skisofreenia, sügava defektiga tunde-tahteelus, all. Sellele viitavad luulumõtted, kuulmishallutsinatsioonid, mõttekäigu häired, defekt tunde-tahteelus, haiguskriitika puudumine. Oma vaimse seisundi tõttu pole J M suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Vaimuhaiguse tõttu ei ole J M võimeline teostama valimisõigust. Vaimne seisund ei võimalda ära kuulata J M kohtuistungil. Ka tavalises keskkonnas teda pole soovitav ära kuulata, kuna vaimse seisundi tõttu võib tema käitumine (eriti võõraste suhtes) olla ettearvamatu. J M suhtes on vajalik eestkostja määramine. Eestkostja peab tema igapäevaelu korraldama (poes käima, süüa tegema, pesu pesema, koristama, kontrollima ravimite kasutamist, vajadusel õigeaegselt hospitaliseerima), langetama tema eest otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, korraldama tema rahaasju, kaitsma tema õigusi. Eestkostet vajab J M esialgu 3-5 aastaks, siis on vajalik uuesti tema psüühilist seisundit hinnata. J M riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tatjana Massalina leiab kohtule esitatud kirjalikus arvamuses (tlk 64), et Narva linna avaldus kuulub rahuldamisele. Esindaja külastas 20.05.2009.a J M Narva Haigla psühhiaatriaosakonnas. Tatjana Massalina peab võimatuks ära kuulata J M arvamus, kuna tal on häiritud mõtteviis, vestluses puudub järjekindlus. Temale esitatud mõnedele küsimustele oma sugulastega suhtelemise kohta vastab väljamõeldud sünge iseloomuga sündmustega, mis ei vasta tegelikkusele. J M eitab oma haigestumist, leiab, et kui temaga midagigi juhtub, siis see on tema äranõidumise tulemus. J M elas juba teatud aja õe juures Kohtla-Järvel. J M vestluse käigus, vaatamata tema vastuolulistele ütlustele oma lähedaste ja sugulaste kohta, kõneleb ta oma õest N D hästi, on rahul sellega, et ta külastab teda perioodiliselt, hoolitseb tema eest. Vandeadvokaat on nõus N D määramiseks J M eestkostjaks. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et Narva linna avaldus J M üle eestkoste seadmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

2(4)

2-09-16834 Narva linna avaldusest ilmneb, et J M psüühilise seisundi tõttu vajab igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi olmeprobleemide lahendamisel. Arstliku ekspertiisi otsuse alusel on J M sügav puue (tlk 23). 27.04.2009.a ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 29 (tlk 56-57) kohaselt tulid eksperdid järeldusele, et J M kannatab vaimuhaiguse, paraniodse skisofreenia, sügava defektiga tunde-tahteelus, all. Oma vaimse seisundi tõttu pole J M suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Vaimuhaiguse tõttu ei ole J M võimeline teostama valimisõigust. J M suhtes on vajalik eestkostja määramine. Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole J M võimalik ära kuulata kohtuistungil ega ka tavalises keskkonnas. J M esindaja, kes vahetult isiklikult kohtus J M, toetas kohtule esitatud eestkoste määramise avaldust. Tema on samuti arvamusel, et J M ei ole võimalik ära kuulata. Kohus loobub J M ärakuulamisest. J M tahe on välja selgitatud talle kohtu poolt määratud esindaja kaudu ning kohus saab seda avalduse läbivaatamisel arvestada. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 4 lg 2 kohaselt kui isik on tunnistatud kohtuotsusega teovõimetuks, loetakse alates 1. juulist 2002, et isik on piiratud teovõimega ja tema üle on seatud eestkoste ning kohtuotsusel on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 260 lõikes 4 nimetatud tagajärjed. TsMS § 260 lg 4 kohaselt, kui kohus määrab eestkostja täisealisele isikule selliselt, et isik ei või iseseisvalt tehinguid teha või eestkostja ülesannete ringi vastavalt laiendatakse, tunnistab kohus isiku kohtuotsusega ühtlasi valimisõiguse osas teovõimetuks, mille tagajärjel kaotab see isik valimisõiguse. Perekonnaseadus (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Kohus leiab, et J M vaimne seisund ei luba tal aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Seega on J M piiratud teovõimega isik ja kooskõlas PKS § 92 lg 4 tuleb tema kui täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks seada tema üle eestkostet. PKS § 95 lg 1 kohaselt teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja. Sama paragrahvi lg 2 ja 3 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Narva linn palub määrata J M eestkostjaks tema õde N D, kes on kinnitanud kirjalikus avalduses, et on nõus hakkama oma õe J M eestkostjaks. Asjast puudutatud isik J S on nõus N D määramisega J M eestkostjaks (tlk 29-30). Eestkostet vajava isiku esindaja vandeadvokaat Tatjana Massalina palub määrata N D J M eestkostjaks. Kohtule teadaolevalt puuduvad PkS §s 96 nimetatud asjaolud, millistel ei võiks määrata N D eestkostjaks. Kohus leiab, et N D oma isikuomaduste, võimete ja tervisliku seisundi poolest on suuteline eestkostja kohustusi täitma. Ekspertide arvates vajab J M igakülgset eestkostet tähtajaga 3-5 aastat. Avaldaja on arvamusel, et tervisliku seisundi tõttu ei saa J M mingeid tehinguid teha. Sellele järeldusele tuli ka J M esindaja. Arvestades J M psüühikahäirete olemust ja laadi, leiab kohus, et J M ei ole võimeline tegema iseseisvalt tehinguid ning tema suhtes on põhjendatud eestkoste seadmine viieks aastaks. TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. 3(4)

2-09-16834 Kohus leiab, et tuleb seada J M üle eestkostet kõigi asjade ajamiseks, seega tuleb ta tunnistada valimisõiguse tähenduses jätkuvalt teovõimetuks. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (sh ekspertiisitasu ja õigusabi kulud) riigi kanda.

Geete Lahi Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.