TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

A.D. esitas kohtule avalduse I.K.`ile eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on isik raske puudega ning talle on ekspertiisiga diagnoositud mõttekäigu, intellekti alaarengu käitumishäire. Isik ei ole võimeline iseseisvalt tegema mingeid tehinguid ega tule toime iseseisva eluga. Avaldaja palub määrata end A.D.i eestkostjaks. Kohus määras /tl. 25/ asjas kohtupsühhiaatriaekspertiisi, kuna esinesid andmed isiku vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire kohta. I.K.`i suhtes teostati 06. aprillil 2009.a Ahtme Haigla ekspertide poolt kohtupsühhiaatriaekspertiis. Kohus määras 05. märtsil 2009.a määrusega /tl. 19/ isikule riigipoolse õigusabi korras esindajaks vandeadvokaadi vanemabi I. G.. Eestkosteasutuse esindaja esitas kohtule seisukoha /tl. 17/, milles leidis, et I.K. ei suuda iseseisvalt oma varalisi ja isiklikke õigusi ning huve kaitsta ning temale tuleb määrata eestkostja. Kohtuistung Kohtuistungil palus avaldaja avalduse rahuldada, kuna I.K. ei suuda iseseisvalt eluga toime tulla. Eestkosteasutuse esindaja palus avalduse rahuldada ning määrata I.K.`ile eestkostjaks A.D.. Puudutatud isiku I.K.i esindaja leidis, et puudutatud isik vajab eestkostet ning eestkoste seadmine on puudutatud isiku huvide kaitseks vajalik.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isikud ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PKS § 92 lg.4 tulenevalt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist /tl. 34-35/ nähtub, et I.K.il esineb vaimuhaigus lapsepõlvest alates. Sotsiaalne adapteeritus ei võimalda tal mõista oma tegusid, neid juhtida ja anda neile selgitust Isik ei ole võimeline elama üksinda ning talle tuleb määrata eestkostja lihtsate ja eluliste asjade täitmiseks. 2 (3)

Vastavalt TsMS § 524 lg 5 p 1 kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed. Kuigi ekspertiisiaktist ei nähtu vastust kohtu poolt eksperdile esitatavale küsimusele kahjulike tagajärgede kohta isiku tervisele, mida tekitaks kohtupoolne ülekuulamine, ei pea kohus vajalikuks isikut ära kuulata. Ka Ahtme Haigla ruumides läbiviidud ekspertiis tekitas ülekuulatavas pingeseisundi. Kohus järeldab sellest ,et sellise pinge tekkimine ei ole välistatud ka kohtu poolt isiku ärakuulamisel ning sellel võivad olla ülekuulamise järgsed kahjulikud tagajärjed .Isik on konfliktne ja ärrituv Sotsiaalne adapteeritus ei võimalda tal mõista oma tegusid ,neid juhtida ja anda neile selgitust. TsMS § 525 lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. A.D. soovib olla eestkostjaks oma kasutütrele I.K.ile ning kinnitab seda allkirjaga oma avaldusel kohtule (tl 1). I.K.i ema A. K.kinnitab , et soovib oma abikaasat A.D.it oma tütre eestkostjaks , kuna temal endal on raske puue ja ta ise ei ole võimeline eestkostjaks olema(tl 32) Perekonnaseaduse (PKS) § 96 on välja toodud alused, millal isik ei või olla eestkostja. Kohus nimetatud aluseid ei tuvastanud. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus määrab I. K.ile eestkostjaks A.D.i kuni 02. juunini 2014.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. I. K.il tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta. Kohus selgitab avaldajale, et PKS § 98 lg 1 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja ning sama paragrahvi lg 2 järgi on eestkostja kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Eestkostjal on tehingute tegemine piiratud tulenevalt PKS §-st 99 ning keelatud tulenevalt PKS §st 100. PKS § 101 lg.1 alusel tuleb eestkostjale määrata aruande esitamise kohustus eestkosteasutusele, so Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskusele üks kord aastas hiljemalt 02. juuniks. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1; § 524 lg 1, lg 5; § 525 lg 1, lg 2; § 526; § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse.

Marge Tamme Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.