Colemont Kindlustusmaakler OÜ hagi Maris Malva vastu 29 563.krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks, ärisaladuse kasutamise ja avaldamise ning kõlvatu konkurentsi lõpetamiseks
Tsiviilasja hind
29 260.- krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: Colemont Kindlustusmaakler OÜ (rk 11144771; asukoht Peterburi tee 2f, Tallinn; e-post [email protected]) hageja esindaja: advokaat Kristi Sild (postiaadress Advokaadibüroo Lextal OÜ, Rävala pst 4, Tallinn; e-post [email protected]) kostja: Maris Malva
Kohtuistungi toimumise aeg
13.05.2009
Protokollija
kohtuistungisekretär Evelin Laansalu
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Colemont Kindlustusmaakler OÜ hagi Maris Malva vastu 29 563.- krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks, ärisaladuse kasutamise ja avaldamise ning kõlvatu konkurentsi lõpetamiseks.
2.Jätta kõik menetluskulud Colemont Kindlustusmaakler OÜ kanda. Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174).
Otsus toimetada kätte menetlusosalistele (TsMS § 455 lg 1). Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1, 7).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Pooled sõlmisid 20.12.2006 töölepingu. Kostja asus tööle hageja Tartu esinduse administraatori ametikohale. Töölepingu p-i 5.2 kohaselt maksti töötajale lisatasu 1000.krooni kuus töölepingu p-des 7.1 ja 8.2 nimetatud ärisaladuse hoidmise ja konkurentsikeelu eest. Vastavalt kostja 03.10.2008 avaldusele lõpetati tööleping temaga TLS § 79 lg 1 alusel alates 01.11.2008, töölepingu kehtivuse viimane päev oli 31.10.2008.
2.Pärast töölepingu lõppemist asus kostja koheselt (alates novembrist 2008) tööle Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ Tartu esinduse assistendi ametikohale. Kostja ametinimetus ja tööülesanded on analoogilised sellega, mis tal olid hageja juures – tööandja töötajatele (sh maakleritele) tugiteenuse pakkumine ning kindlustuslepingute vormistamine. Äriregistri andmetel on hageja ja Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ tegevusvaldkonnaks kindlustusvahendus. Kostja on rikkunud töölepingust tulenevat ärisaladuse hoidmise kohustust ja konkurentsikeeldu ning kohustub tagastama hagejalt saadud lisatasu 22 000.krooni koos hageja poolt tasutud maksudega 7260.- krooni, kokku 29 260.- krooni.
3.Konkurentsikeeld kehtis töölepingu kehtivuse ajal ja kuus kuud pärast töölepingu lõppemist, s.o kuni 30.04.2009. Pooled on kokku leppinud lisatasu tagastamise, kui kostja peaks konkurentsikeeldu rikkuma. Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ on töölepingu p 8.3 mõistes hageja konkurent. Kostja, asudes alates novembrist 2008 tööle hageja konkurendi juurde, rikkus töölepingu p-st 5.2, 8.1, 8.2 ja 8.3 ja TLS §-st 50 p 6 tulenevat konkurentsikeeldu.
4.Ärisaladuse hoidmise kohustus kehtis töölepingu kehtivuse ajal ja tähtajatult pärast töölepingu lõppemist. Kostja asus tööle hageja konkurendi juurde ja kasutas hageja juures töötamise ajal teatavaks saanud klientide andmeid ärilise kasu saamise eesmärgil, samuti edastas nimetatud infot hageja konkurendi Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ töötajale Maia Kannale. Ärisaladuse ärakasutamist tõendab see, et töölepingu kehtivuse ajal edastas kostja M. Kannale hageja kliendi Avision AS-iga seotud info. Kostja saatis kirja ekslikult M. Kanna (kes oli varem hageja töötaja) e-posti aadressile [email protected], mis oli suunatud hageja töötajale Tiiu Orgmetsale. Avision AS-i vara suhtes on sõlmitud uus kindlustusleping Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ vahendusel. Ka on hageja töötajad väljastanud kostjale heauskselt (uskudes, et kostja asub tööle notaribüroosse) klientide nimekirja, mida kostja töösuhte lõppemisel ei tagastanud. Ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumisega tekitas kostja hagejale kahju – saamata jäänud tulu, mis seisneb kindlustuslepingute katkestamise ja lepingute mittepikendamise tõttu saamata jäänud vahendustasus. Hageja viitab Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3-2-1-103-08. Kostja on rikkunud töölepingu p 5.2, 7.1, 7.2, 8.1, 8.2, 8.3 ja KonkS § 63 lg-t 1 (ärisaladuseks loetakse mh teavet klientide ja edasimüüjate kohta). Kostja õigusvastast tegevust võib vaadelda kui seadusega keelatud kõlvatut konkurentsi vastavalt KonkS § 50 lg-tele 1, 2. Kostja tegevus on käsitatav konfidentsiaalse teabe ehk hageja ärisaladuse kuritarvitamisena vastavalt KonkS § 52 lg-le 1 ning hagejale kahju tekitamisena vastavalt VÕS §-le 115. Majandustegevuse iseloomu eripärast ja klientide suurest arvust tulenevalt ei ole hagejal võimalik tuvastada kostja poolt tekitatud tegeliku ja konkreetse kahju ulatust. Kahju tekitamise ulatuse määramine on raskendatud ka põhjusel, et kostja ei olnud ise otseselt müügitööga seotud. Hageja hindab kostja poolt tekitatud kahjuks ärisaladuse hoidmise ja konkurentsikeelu eest makstud summat koos tasutud maksudega.
5.Arvestades lepingulise kohustuse rikkumise iseloomu, kasutab hageja seadusest tulenevat õigust nõuda õiguskaitsevahendina lepingulise kohustuse täitmist, st kohest ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise lõpetamist ja kõlvatu konkurentsi kohest lõpetamist, ning tekitatud kahju hüvitamist.
6.Konkurentsikeelu ja ärisaladuse hoidmise kohustus muutusid sissenõutavaks alates rikkumise faktist (kostja tööleasumine hageja konkurendi juures). VÕS § 76 lg 1, § 94 lg 2/6
1 ja § 113 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt seoses lepingulise kohustuse mittetäitmisega viivist perioodi 01.12.2008-31.12.2008 eest kokku 303.- krooni ja viivist, mis ei ole hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud, 0,03% päevas.
7.Hageja palub järgmist:
7.1.välja mõista kostjalt hageja kasuks lepingu rikkumisega tekitatud kahju 29 563.krooni (22 000.- krooni lisatasu ärisaladuse hoidmise kohustuse ja konkurentsikeelu rikkumise eest, 7260.- krooni töötuskindlustus- ja sotsiaalmaks, 303.- krooni sissenõutavaks muutunud viivis) ning viivis 0,03% põhinõudest päevas alates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni;
7.2.kostjal koheselt lõpetada kõlvatu konkurents ning mitte kasutada ja mitte avaldada kolmandatele isikutele Colemont Kindlustusmaakler OÜ ärisaladusi (tlk 19-31, 56).
KOSTJA VASTUVÄITED
8.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Töölepingu p-st 5.2 tulenevalt maksis tööandja lisatasu lepingu p-des 7.1 ja 8.2 nimetatud kohustuste täitmise eest, konkurentsi osutamise keeld on aga ette nähtud lepingu p-s 8.1. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud ärisaladuse hoidmise kohustust. Samuti ei ole kostja rikkunud lepingu p-st 8.1 tulenevat konkurentsikeeldu. Konkurentsikeelu eest eritasu maksmise kohustust ei ole töölepingus ette nähtud ning seega ei ole konkurentsikeeld pärast töölepingu lõppemist TLS §-st 50 p 6 tulenevalt kehtiv. Isegi kui konkurentsikeeld kehtiks ka pärast töölepingu lõppemist ning kostja oleks seda rikkunud, ei saa hageja konkurentsikeelu eest makstavat hüvitist tagasi nõuda, sest töölepingus selles kokku lepitud ei ole (Riigikohtu lahendid kohtuasjades nr 32-1-106-03 ja 3-2-1-14-05). Viivisenõue on arusaamatu ja põhjendamatu, kostja ei ole rahalisi kohustusi rikkunud.
9.Kostja ametinimetus Colemont Kindlustusmaakler OÜ-s oli administraator, mis sisuliselt tähendas maakleri assisteerimist. Otsene kokkupuude klientidega puudus, töökohustusteks oli kindlustuspakkumiste ja kindlustuspoliiside väljastamine. Kliendisuhete hoidmine ja uute klientide leidmine kostja töökohustuste hulka ei kuulunud. Uue tööandja (Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ) juures jäid kostja töökohustused praktiliselt samadeks (maakleri abistamine tema klientide teenindamisel). Kostjal endal kliendibaas puudus ja lojaalse töötajana ei kuritarvitanud ta tööandja usaldust ega võtnud ühtegi hageja klienti endaga kaasa. Arusaamatuks jääb hageja väide, et kostja ei tagastanud klientide nimekirja. Nimekirja kasutati lepingute arhiveerimiseks, see ei sisaldanud ühtegi kontakti ega lepingut ning sellise nimekirja omamisest ei ole kasu, ka ei ole ükski nimekirjas olev klient sõlminud Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ vahendusel kindlustuslepinguid. Samuti ei tõenda ärisaladuse keelu rikkumist aadressile [email protected] saadetud tühi meil (st ilma lisatud failita ja kaaskirjata) ja järgmisel päeval M. Kanna poolt väljastatud liikluskindlustuse poliis. Avision AS, kes on olnud M. Kanna klient juba üle üheksa aasta, võttis ise ühendust M. Kannaga ja palus temal edaspidi lepinguid Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ vahendusel pikendada ja ka liikluskindlustuse poliisi väljastada. M. Kanna ja kostja meilivahetus on asjassepuutumatu, sealt selgub vaid, et maakler M. Kanna saatis kostjale tavapäraseid tööülesandeid ajal, kui nad töötasid koos hageja juures. BTA Kindlustuse AS-i töötaja Raivo Kella ja hageja esindaja vahelist kirjavahetust on põhjalikult muudetud. Ametijuhendiga ei ole kostja kunagi tutvuda saanud, hageja on esitanud kohtule vaid paar päeva enne kohtuistungit koostatud kostja töökohustuste kirjelduse (tlk 69-71, 136-138).
KOHTUISTUNG
10.Hageja esindaja Aet Peetso 13. mai 2009. a istungile ei ilmunud, kuid esitas taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks seoses ootamatu haigestumisega (tlk 148, 149), tõendit 3/6
haiguse kohta ei ole käesoleva ajani esitatud. 20.04.2009 istungil seletas A. Peetso, et ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumine seisnes selles, et kostja edastas hageja juures töötades isiklikult e-posti aadressilt andmeid hageja endisele töötajale. Ärisaladuseks olid ka hageja klientide nimed ning kostja rikkumine seisnes selles, et ta ei tagastanud hagejale pärast töösuhte lõppemist klientide nimekirja. Nimekiri edastati kostjale elektrooniliselt. Puuduvad andmed, mida nimekirjaga edasi tehti, kuid on kahtlus, et kostja kasutas seda konkurendi juures töötades; tõendada seda ei saa ja seetõttu võtab hageja selle tagasi. Kahju konkurentsikeelu rikkumisest seisneb selles, et kaotatud klientidelt jääb tulu saamata. Kostja äraminekuga lahkunud klientide kohta ülevaade puudub, hageja esitab selle kohtule hiljem. Maakler M. Kanna ja kostja, kes oli tema assistent, lahkusid töölt ca kuuse vahega. Kostja töötas assistendina nii hageja juures kui ka konkurendi juures. Lisatasu maksti mõlema kohustuse täitmise eest proportsionaalselt (tlk 81-82).
11.Maris Malva oli 20.04.2009 istungil nõus, et hageja ja Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ on konkurendid ning tema töötas ja töötab assistendina. Kostjal kliente ei ole, kuid tal on ligipääs klientide andmetele arvutiprogrammide kaudu. Võis olla, et kohustuste täitmise eest maksti lisatasu 50% ja 50% (tlk 82). 13.05.2009 istungil palus kostja jätta hagi rahuldamata (tlk 150).
KOHTU SEISUKOHT
12.Hageja on 13.02.2009 esitanud taotluse asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (tlk 67-68). Seetõttu lahendab kohus TsMS § 414 lg 3 alusel asja hageja osavõtuta sisuliselt hoolimata sellest, et hageja esindaja 13.05.2009 istungile ei ilmunud ja palus asja arutamise edasi lükata (tlk 148).
13.Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel kehtis 20.12.2006-31.10.2008 tööleping (tlk 3236, 37, 38), mille alusel töötas kostja hageja juures administraatori ametikohal ning talle maksti töölepingu p-i 5.2 alusel lisatasu 1000.- krooni kuus töölepingu p-des 7.1 ja 8.2 nimetatud kohustuste täitmise eest (tlk 23, 82, 149).
14.Töölepingu p 7.1 kohaselt kohustub töötaja hoidma ning mitte kasutama tööandja ärisaladusi lepingu kehtivuse ajal ja peale lepingu lõppemist tähtajatult. Töölepingu p 7.2 järgi loetakse hageja ärisaladuseks mh (a) klientide ja koostööpartneritega seotud andmed; (b) kogu tööandja ja tema klientide dokumentatsioon, sh kommerts- ja muud lepingud.
15.Töölepingu p 8.2 kohaselt loetakse tööandjale konkurentsi osutamiseks töölepingu kehtivuse ajal ja kuus kuud peale töölepingu lõppemist: a) tehingute tegemist, teenuste osutamist või töö tegemist lepingu alusel tööandjale otseselt või kaudselt konkurendiks olevale kolmandale isikule töötajana või mõnel muul viisil ning b) enda või kolmandate isikute huvides ja ärilistel eesmärkidel ühenduse võtmine tööandja klientide või potentsiaalsete klientidega, kusjuures viimasteks loetakse neid isikuid, kellega tööandja on omalt poolt ühendust võtnud või läbirääkimisi pidanud.
16.TLS § 50 p 6 kohaselt on töötaja kohustatud hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga. Need kohustused lasuvad töötajal ka pärast töölepingu lõpetamist, kui pooled sõlmisid niisuguse kokkuleppe ja tööandja maksis töötajale mainitud kohustuste täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust. Riigikohus märkis 14.03.2005 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-14-05, et kui töölepingus ei ole konkurentsipiirangu rikkumise tagajärjena kokku lepitud, et töötaja peab kohustuse täitmise eest makstud eritasu tagastama või muul viisil tööandjale leppetrahvi maksma, tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda tsiviilõiguse üldistest reeglitest, sest töölepingu seadus konkurentsikeelu rikkumise tagajärgi ette ei näe. Lepingu rikkumise korral on hagejal võimalik nõuda makstud eritasu tagastamist vaid siis, kui see tuleneb pooltevahelisest kokkuleppest või seadusest. Kui võlgnik rikub kohustust, võib 4/6
võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 kohaselt nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju seadusest tuleneval muul põhjusel ei hüvitata. Tööandja kahjuna ei ole käsitatav töötajale makstud eritasu, sest tööandja ei maksnud eritasu kohustuse rikkumise tõttu.
17.Kohus leiab, et hoolimata asjaolust, kas kostja rikkus konkurentsipiirangut, ei ole hagejal õigust eritasu tagastamist nõuda, sest pooled ei leppinud töölepingus kokku, et kostja peab konkurentsipiirangu rikkumise korral eritasu tagastama. Eritasu ei ole käsitletav tööandja kahjuna.
18.Hageja ei ole tõendanud ka seda, et kostja on tekitanud temale kahju ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumisega või konkurentsikeelu rikkumisega.
18.1.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja asus novembris 2008, st varem kui kuus kuud pärast hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamist, tööle Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ-s, kes on hageja konkurent (tlk 23, 39, 40, 41, 82). Kuna pooled olid kokku leppinud konkurentsikeelus ka pärast töölepingu lõpetamist ja hageja oli kostjale maksnud selle eest eritasu, on kostja rikkunud TLS §-st 50 p 6 ja töölepingu p-st 8.2 tulenevat konkurentsikeeldu. Hageja ei ole aga välja toonud ühtegi kindlustuslepingut, mis oleks kostja tegevuse tulemusena katkestatud või pikendamata jäetud ja mille tõttu on hagejal jäänud tulu saamata. Kohus on andnud hagejale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks (tlk 83), kuid hageja ei ole asjakohaseid tõendeid esitanud.
18.2.Ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumist ei ole hageja tõendanud. Tõendatud ei ole, et kostja edastas hageja konkurendi Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ töötajale Maia Kannale andmeid hageja klientide kohta või kasutas andmeid Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ-s töötamise ajal. Kostja poolt klientide andmete edastamist ei saa järeldada üksnes asjaoludest, et kostja saatis 21.10.2008 M. Kanna endisele e-posti aadressile kirja, mis koosnes vaid pealkirjast „Avision liiklus“ (tlk 42), ning järgmisel päeval väljastati M. Kanna ja Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ vahendusel Avision AS-i vara suhtes kindlustuspoliis (tlk 43, 44-45, 97). M. Kanna on hageja endine töötaja. 20.10.2008 volitas Avision AS Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ-d, kelle töötaja M. Kanna sel ajal juba oli, esindama ennast kindlustusküsimustes (tlk 72) ning suhtles alates 21.10.2008 M. Kannaga e-posti teel (aadress [email protected]) ja edastas ise M. Kannale oma andmeid (tlk 73, 74-76, 142145). Kostjale väljastatud klientide nimekirja (tlk 46-47) kohta on ka hageja esindaja ise märkinud, et puuduvad andmed, mida sellega edasi tehti (tlk 81). Hageja esindaja lubas esitada nimekirja hageja juurest lahkunud klientide kohta (tlk 82), kuid ei ole seda teinud. TsMS § 236 lg 3 kohaselt peab tõendi esitamisel menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada. Hageja ei ole selgitanud, mida ta soovib tõendada M. Kanna ja kostja vahelise kirjavahetusega märtsis-septembris 2008 (tlk 100-134). Kostja selgituse kohaselt nähtub sealt vaid, et maakler M. Kanna saatis kostjale tavapäraseid tööülesandeid ajal, kui nad töötasid koos hageja juures (tlk 136). A. Peetso ja BTA Kindlustuse AS-i töötaja Raivo Kella kirjavahetusest ilmneb, et kostjal oli olemas kindlustuslepingute sõlmimiseks vajalik kasutajatunnus, kuid puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kostja oleks seda hageja huvide vastaselt kasutanud. Lisaks on kostja vaidlustanud Raivo Kell ́a nimelt saadetud e-kirjade ehtsuse (tlk 94-96). TsMS § 238 lg 5 kohaselt kui kohus on tõendi vastu võtnud, võib ta jätta selle asja lahendamisel sama paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud alustel arvestamata. Tõendi võib jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Kuna hageja ei ole toimikus lk 100-134 asuvate tõendite esitamist põhjendanud, siis tuleb nimetatud tõendid jätta arvestamata TsMS § 238 lg 3 p 4 alusel. Tlk 94-96 asuvad Raivo Kell ́a 5/6
e-kirjad tuleb jätta arvestamata kui ilmselt ebausaldusväärsed, sest kostja on esitanud samad e-kirjad teistsuguse tekstiga (tlk 138-141).
19.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt 29 260.- krooni (22 000.- krooni lisatasu ärisaladuse hoidmise kohustuse ja konkurentsikeelu eest, 7260.töötuskindlustus- ja sotsiaalmaks), samuti viivise väljamõistmiseks.
20.Hageja viited konkurentsiseaduse rikkumisele ja kõlvatule konkurentsile ei ole asjakohased. Kostja tegutses hageja juures ja hiljem hageja konkurendi juures töölepingu alusel. KonkS § 1 lg 3 kohaselt ei reguleeri konkurentsiseadus suhteid tööjõuturul. Tõendamist ei leidnud, et kostja kasutas või avaldas kolmandale isikule hageja ärisaladusi. Seega tuleb jätta rahuldamata hageja nõue lõpetada kostjal kõlvatu konkurents ning mitte kasutada ja mitte avaldada kolmandatele isikutele Colemont Kindlustusmaakler OÜ ärisaladusi. Hagejal oleks õigus nõuda konkurentsikeelu täitmist VÕS § 1 lg 1, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 2 alusel, kuid käesolevaks ajaks on konkurentsikeelu kuuekuuline tähtaeg möödunud.
21.TsMS § 162 lg 1, 2, 3 ja § 173 lg 1, 4 alusel ning hagi rahuldamata jätmist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
Kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.