Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) avaldus S Tmääratud eestkostja ametiaja pikendamiseks
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse
esindajad
kaudu, ), volitatud esindaja V Soosaar, viibis kohtuistungil Puudutatud isikud: S T (isikukood xxx elukoht xxx), ei viibinud kohtuistungil D T (isikukood xxx, elukoht xxx), viibis kohtuistungil M T (isikukood XXX elukoht XXX), kaasatud puudutatud isikuna kohtu algatusel, ei viibinud kohtuistungil Puudutatud isiku S T esindaja advokaat Katri Koitver (Kentmanni Advokaadibüroo, Kentmanni 15, 10116 Tallinn), viibis kohtuistungil
Kohtuistungi aeg
27.05.2009. a
RESOLUTSIOON
1.Pikendada S T (isikukood XXX) üle seatud eestkostet.
Pikendada S T’ i eestkostja D T’i (isikukood XXX) ametiaega oma poja S T’ i eestkostjana viieks (5) aastaks.
3.Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 31.05.2014. a.
4.Eestkoste on seatud S T’ i kõigi asjade ajamiseks.
5.Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja ning muuhulgas kohustatud: -
korraldama vajadusel eestkostetava hoolduse ja ravi;
2-09-5864
-
andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta (PKS § 101 lg 1);
-
esitama eestkostetava vara valitsemise kohta eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande (PKS § 101 lg 2).
-
selgitada D T’ ile, et kohus võib nõuda temalt aruannet eestkostja ülesannete täitmise kohta (TsMS § 4772 lg 2)
6.S T on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja on kaotanud hääleõiguse.
7.S T’ il on keelatud tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta.
8.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ja teatada määrusest ka valijate nimekirja pidavale asutusele (TsMS § 531 lg 2, 6).
9.Määrus on kehtiv ja muutub täidetavaks D T teatavakstegemisega. Menetluskulude jaotus Menetluskuludest jätta avaldaja kanda avalduse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv, ülejäänud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest eestkostja, eestkostetav, samuti tema abikaasa, sugulane, hõimlane või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Avalduse sisu ja menetluse käik
1.09.02.2009. a esitas Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) Harju Maakohtule avalduse S Tmääratud eestkostja D T’ i eestkostja ametiaja pikendamiseks. Avalduse kohaselt on S T`il Tallinna Pensioniameti AEK'i 24.novembri 2008 a. otsusega tuvastatud sügav puue. Alates viibis S T kliinilise surma tõttu pikemat aega koomaseisundis. Isik on tänaseni voodihaige, kes ei taju ümbritsevat ja ei tule toime oma igapäevase elu korraldamisega. S T vajab pidevat hooldust ja järelvalvet, kuna võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda või teise inimese elule, tervisele või varale. Tallinna Linnakohtu 30.03.1998 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/5/52-4955 tunnistati S T teovõimetuks ja tema eestkostjaks määrati ema D T. S T on sügavast koomast tingitud ajukahjustuse tõttu erivajadustega täiskasvanu, kelle haigus piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu on jätkuvalt seisukohal, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Puudutatud isik D T pöördus eestkosteasutuse poole eelkõige sooviga uuendada tema eestkostjaks määramise otsust, kuna olemasolev dokument on ligi üksteist aastat vana ja ühtlasi on vajadus pikendada eestkostja ametiaega. Avaldaja on seisukohal, et S T`i varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmiseks on tal vaja jätkuvalt seadusliku esindaja/eestkostja abi. Eeltoodust lähtuvalt esitas Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu ettepaneku pikendada S T`i eestkostja D T ́i ametiaega. D T on andnud ka sellekohase kirjaliku nõusoleku. Ametiaja pikendamine on vajalik eelkõige eestkostetava esindamiseks pensioni saamisel ja asjaajamiseks erinevates asutustes. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsÜS § 8; TsMS § 475 lg 1 p 5 ja § 528 lg 1; PKS § 9295; SHK § 8 p 4 ja § 26 p 7 on avaldaja taotlenud kohtult lahendit, millega pikendataks S T`i eestkostja D T ́i kui eestkostja ametiaega tähtajaga kuni viis aastat.
2-09-5864 Avalduse juurde lisati järgmiste dokumentide koopiad: 1) Tallinna Linnavalitsuse 26.11.2008 korraldus nr 2018-k kinnitatud koopia ( 2) Tallinna Linnakohtu 30.03.1998 kohtuotsuse nr 2/5/52-4955 koopia 3) D T ́i avaldus 4) D T ́i isikutunnistusest koopia 5) D T ́i tervisetõend 6) D T ́i pensionitunnistuse koopia 7 S T`i isikutunnistusest koopia 8) S T`i pensionitunnistuse koopia 9) S T`i sünnitunnistusest koopia 10) S T`i perearsti tõend 11) S T`ile määratud pension ja sotsiaaltoetus 12) Haigusloo koopia 13) Väljavõte haigusloost koopia 14) Arstliku ekspertiisi otsuse koopia 15) Väljavõte rahvastikuregistrist 16) Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta Puudutatud isikute seisukohad
2.Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja avalduse juurde ja palus see rahuldada. Puudutatud isik D T kinnitas, et tema poeg vajab ka jätkuvalt eestkostet, kuna S T’ i täielikku vaimset tervistumist on võimatu prognoosida. Tegemist on koomaseisundis viibinud isikuga, kes pärast koomast väljatulekut ei suuda endaga üldse toime tulla, lamab voodis ja vajab ööpäevaringset pidevat kõrvalabi. D T kinnitas kohtus, et soovib ka jätkuvalt olla oma poja eestkostja. Kohtunik koos S Triigi poolt määratud esindajaga külastasid puudutatud isikuid S T’ i ja D T’ i nende kodus 1.06.2009.a. Kohus veendus, et S T on akontaktne, lamab praktiliselt liikumatuna voodis, on täielikul emapoolsel hooldamisel, ei suuda iseseisvalt tahtele vastavalt teha liigutusi ega end väljendada. Puudutatud isik M T, kes on S T’ i poeg, on kohtu poolt kaasatud menetlusse, kuid tema ei ole esitanud ei avaldajale ega kohtule oma kirjalikku arvamust menetluse kohta. Puudutatud isiku D T’ i ütluste kohaselt on S T’ il kaks last : M ja J , kuid rahvastikuregistrisse tehtud päring S T’ iga seotud isikute kohta näitab, et tal on üks laps, kelleks on M T. Väidetava tütre kohta Eesti rahvastikuregistris andmeid kohus ei leidnud. Esitatud sünnitunnistuse fotokoopia (lk 10) , millise tekst on usbeki- ja venekeelne, kohaselt on XXX sündinud J T’ i isa S T, kuid ka otsing sünnikuupäeva järgi ei näita sellise isiku andmete olemasolu rahvastikuregistris. S T’ i esindaja advokaat Katri Koitver toetas Tallinna linna avaldust ning palus see rahuldada. Kohtu tuvastatud asjaolud ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused
3.Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • Harju Maakohtu 30.03.1998. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/5752-4955/97 on määratud S Teestkostjaks D T. Sama otsusega on tunnistatud S T teovõimetuks • Kohtupsühhiaatriaekspertiisi tulemusel on ekspert tsiviilasjas nr 2/5752-4955/97 läbi viidud ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktis nr 340 06.10.1997.a jõudnud järeldusele, et S T ei ole kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, st ta on teovõimetu. S T’ il esineb hapnikupuudusest tingitud ajukahjustus, mis tekkis 10.04.1997.a kliinilise surma seisundis ja mis avaldub käesoleval ajal
2-09-5864
• • • • •
•
vegetatiivses ja sügavas dementsussündroomis, st S T’ il puuduvad tahtlikud liigutused. Puudutatud isik D T on esitanud Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsusele avalduse, milles palus pikendada S T’ i eestkostja ametiaega S T’ i pensionitunnistusest nähtuvalt on talle määratud tähtajatult sügav puue Arstliku ekspertiisi otsusest nähtub, et S T on 100 % ulatuses töövõimetu. Korduvekspertiisi tähtajaks on kehtestatud 05-20.09.2013 Lasnamäe Perearstikeskuse AS tõend (väljastatud 16.01.2009.a) kinnitab, et S T on voodihaige ja raske tervisliku seisundi tõttu vajab pidevat hooldust Tallinna Mustamäe Haigla närvihaiguste kliiniku poolt väljastatud haigusloo epikriisist nähtuvalt viibis S T ravil I neuroloogia osakonnas 10.04.1997 kuni 13.06.1997. Epikriisi kohaselt sattus S T ägeda psühhoosiga psühhiaatriahaiglasse, kus tekkinud kliinilise surma tõttu elustatud. Selle tulemusel langes S T sügavasse koomasse. Dünaamika oli minimaalne. Haiglas viibis juhitaval hingamisel, pupillirefleks olemas, pilku ei fikseeri, tahtlikud liigutused puuduvad, aeg-ajalt esinevad ärritustele reageerivad automatismid jalgades ja vasemas käes. S T’ i on võimalik toita sondiga. Vastavalt abikaasa soovile kirjutati S T kodusele ravile. S T sooritas suitsiidikatse sedatiivsete preparaatidega. Avalduse esitamise eest on maksnud D T riigilõivu 200 krooni 12.01.2009 (lk 18)
Kohtu poolt kohaldatavad seadused ja kohtu põhjendused
4.Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lg-le 2 on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Kohus on tuvastanud käesoleva kohtumääruse p-is 3, et S T’ il esineb kestev võimetus oma tegudest ja nende tähendusest aru saada. Tal on diagnoositud tõsine ajukahjustus, mistõttu S T ei ole võimeline iseseisvalt ning ilma püsiva kõrvalabita eksisteerima. Tulenevalt neist asjaoludest ei ole S T kohtu arvates võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, mistõttu on ta TsÜS § 8 lg 2 tähenduses teovõimetu isik, kes on sajaprotsendiliselt töövõimetu. Harju Maakohtu 30.03.1998. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/5/52-4955/97 määrati S Teestkostja ja S T tunnistati teovõimetuks.
5.Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks ning sama seaduse § 95 lg 1 järgi teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja. Harju Maakohtu 30.03.1998. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/5/52-4955/97 määrati S Teestkostjaks D T. Kuivõrd D T’ i eestkostja volitused on lõppenud, siis tuleb kohtul otsustada S T’ i eestkoste lõpetamine või pikendamine.
6.TsMS § 528 kohaselt kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut. Kui eestkostja ülesandeid oluliselt ei laiendata või kui eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud vähem kui üks aasta, ei pea kohus eestkostja ametiaja pikendamisel uut ekspertiisi tegema ega eestkostetavale menetluseks esindajat määrama. Eestkostja ametiaja pikendamisel ei pea eestkostetavale ekspertiisi tegema, kui eestkostetava ärakuulamisest ja tema tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ilmneb, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Lähtudes kohtule esitatud S T’ i tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest leidis kohus, et S T’ i eestkoste vajaduse kindlaks tegemiseks ei ole vaja läbi viia uut ekspertiisi.
2-09-5864
7.Kohus leiab, et D T’ i ametiaja pikendamine oma poja S T’ i eestkostjana on põhjendatud. TsMS § 528 lg 1 kohaselt eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse eestkostja määramise kohta sätestatut. PKS § 95 annab kohtule võimaluse määrata eestkostjaks isiku, kellelt on nõusolek ja kes on, arvestades eelkõige eestkostetava huvisid, eestkostjana võimeline täitma eestkostja ülesandeid. Samuti tuleb arvestada võimaliku eestkostja suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Eestkostja määramisel peab kohus muu hulgas arvestama ka vastavalt PKS § 95 lg 1 lausele 2 eestkosteasutuse ettepanekut. Käesolevas asjas leiab kohus, et S Ton jätkuvalt sobivaimaks eestkostjaks tema ema D T, kes elab koos S T’ iga ning on käesoleva ajani S T’ i eestkostjana tema eest hoolitsenud ja tema igapäevaelu korraldanud ning sellega ka näidanud, et on suuteline S T’ i huve ja õigusi edaspidigi kaitsma. D T on avaldanud soovi jätkuvalt S T’ i eestkostja kohustusi täita.
8.Lähtudes kohtule esitatud S T’ i tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ning arvestades tema haiguse olemust ja laadi, leiab kohus, et S T ei ole jätkuvalt võimeline tegema iseseisvalt mistahes tehinguid. Kohus leiab, et eestkostetava tehingute tegemise õigust ei tule laiendada, mistõttu tuleb lugeda, et S T on endiselt valimisõiguse tähenduses teovõimetu ja ei oma hääleõigust (TsMS § 526 lg 5). Kohus on seisukohal, et S T’i suhtes on põhjendatud eestkoste pikendamine viieks aastaks.
9.TsMS § 172 lg 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Lähtudes TsMS § 172 lg 3 leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta osaliselt riigi kanda. Avaldaja kanda tuleb jätta tasumisele kuuluv riigilõiv, ülejäänud menetluskulud jätta riigi kanda.
Raivo Einula Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.