TSÜS › Isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine

2-09-460

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Katrin Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

28. mai 2009. a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-460

Tsiviilasi

I Savaldus A S’i surnuks tunnistamiseks ja surmaaja tuvastamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja I S(isikukood xxx; registreeritud elukoht xxx; tegelik elukoht xxx); Avaldaja esindaja A D (isikukood xxx; registreeritud elukoht xxx, xxx); Puudutatud isik A S (isikukood xxx).

Kohtuistungi toimumise aeg ja istungil osalenud isikud

19. mai 2009. a. Avaldaja I S Avaldaja esindaja A D

RESOLUTSIOON

Avaldus rahuldada. Tunnistada A S (isikukood xxx) surnuks ja lugeda tema surmaajaks 31.12.1995. Avaldada käesolev määrus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Toimetada isiku surnuks tunnistamise määrus kätte avaldajale ja siseministrile. Saata surnuks tunnistamise määrus määruse jõustumisest alates 10 (kümne) päeva jooksul perekonnaseisuasutusele isiku surmaakti koostamiseks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus jõustub, kui nimetatud tähtaja jooksul määruskaebust ei esitata. Asjaolud 05.01.2009 esitas I SHarju Maakohtule avalduse oma isa A S’i surnuks tunnistamiseks. Avalduse kohaselt lahkus A S 25.11.1994 oma kodust aadressil xxx, öeldes oma emale V

2-09-460 S’le, et läheb viieks minutiks välja ja kadus. Tallinna Linnakohtu 23.09.1996 otsusega tunnistati A S teadmata kadunuks alates 25.11.1994 ja määrati A S’i vara hooldajaks tema lapse I S ema A D. Teadmata kadunuks jäämise hetkest kuni käesoleva ajani puuduvad I S ’l ja A D’l andmed, mis kinnitaksid, et A S on elus. Avaldaja taotleb A S’i surnuks tunnistamist seoses pärimisega. 19.05.2009 toimunud kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 509 lg 1 kohaselt algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi. lg 1 p 2 kohaselt on õiguslik huvi eelkõige teadmata kadunud isiku ülenejal või alanejal sugulasel. I Son A S’i tütar, seega on I Sselleks isikuks, kellel on A S’i surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. lg 1 sätestab, et surnuks tunnistatud isiku surmaajaks loetakse tema eeldatav surmaaeg. lg 1 järgi avaldab kohus peale isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. 28.01.2009 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus üles A S’i esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid A S’i kohta, teatama sellest kohtule kuue nädala jooksul arvates teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. A S’i kohta andmeid kohtule ei esitatud. lg 4 teises lauses sätestatakse, et eelmenetluses võib kohus koguda teadmata kadunud isiku kohta andmeid ka omal algatusel. Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtuvalt A S’il töökohad puuduvad, rahvastikuregistris andmed elukoha kohta puuduvad. lg 4 kohaselt teatab kohus siseministrile isiku surnuks tunnistamise menetluse algatamisest siseministrilt seisukoha saamiseks. Siseministeeriumi 12.02.2009 kohtule saabunud kirjas nr 2-3/871 andis siseminister oma seisukoha, millest nähtub, et kohus võib A S’i teadaolevate andmete alusel surnuks tunnistada. Kohus leiab, et tuvastatud asjaolud annavad alust eeldada, et A S ei ole elus. Tema elusoleku kohta alates novembrist 1994, s. o. viieteistkümne aasta jooksul andmed puuduvad. lg 2 sätestab, kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. A S’i surmaajaks tuleb lugeda lg 2 alusel 31.12.1995. lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.