Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (4)

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esitas 30.12.2008.a hagiavalduse JR vastu kokku 2 763 512,60 krooni, millest põhivõlgnevus 1 666 276 krooni ja viivis 1 097 236,60 krooni ning alates 13.12.2008.a viivis 0,15% päevas võlgnetavalt summalt, s.o 1 666 276 kroonilt kuni võlgnevuse kohase täitmiseni nõudes. 19.04.2004.a sõlmisid hageja ja OÜ T laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja OÜ T laenu summas 640 000 krooni. Hageja kandis vastavalt nimetatud laenulepingu punktile 2.3. laenusumma OÜ T kontole 19.04.2004.a. OÜ T kohustus tasuma laenusummalt intressi 6 % aastas ning tagastama laenusumma koos intressidega hiljemalt 31.12.2004.a. 01.07.2004.a sõlmisid hageja ja OÜ T laenulepingu, mille kohaselt andis hageja OÜ T laenu summas 200 000 krooni. Hageja kandis laenusumma OÜ T kontole 01.07.2004.a. OÜ T kohustus tasuma laenusummalt intressi 5 % aastas ning tagastama laenusumma koos intressidega hiljemalt 01.08.2004.a. Viivis laenusumma tahtaegselt mittetagastamise korral 0,2 % päevas. 26.08.2004.a sõlmisid hageja ja OÜ T laenulepingu, mille kohaselt andis hageja OÜ T laenu summas 50 000 krooni. Hageja kandis vastavalt nimetatud laenulepingu punktile 2.3. laenusumma OÜ T kontole 26.08.2004.a. OÜ T kohustus tasuma laenusummalt intressi 6 % aastas ning tagastama laenusumma koos intressidega hiljemalt 31.12.2004.a. Viivis laenusumma tahtaegselt mittetagastamise korral 0,15 % päevas. 10.09.2004.a sõlmisid hageja ja OÜ T laenulepingu, mille kohaselt andis hageja OÜ T laenu summas 160 000 krooni. Hageja kandis vastavalt nimetatud laenulepingu punktile 2.3. laenusumma OÜ T kontole 10.09.2004.a. OÜ T kohustus tasuma laenusummalt intressi 6 % aastas ning tagastama laenusumma koos intressidega hiljemalt 31.12.2004.a. Viivis laenusumma tahtaegselt mittetagastamise korral 0,15 % päevas. 03.11.2004.a sõlmisid hageja ja OÜ T laenulepingu, mille kohaselt andis hageja OÜ T laenu summas 100 000 krooni. Hageja kandis vastavalt nimetatud laenulepingu punktile 2.3. laenusumma OÜ T kontole 03.11.2004.a. OÜ T kohustus tasuma laenusummalt intressi 6 % aastas ning tagastama laenusumma koos intressidega hiljemalt 28.02.2005.a. Viivis laenusumma tahtaegselt mittetagastamise korral 0,15 % päevas. 20.10.2005.a sõlmisid hageja ja OÜ T laenulepingu, mille kohaselt andis hageja OÜ T laenu summas 400 000 krooni. Hageja kandis vastavalt nimetatud laenulepingu punktile 2.3. laenusumma OÜ T kontole 21.10.2005.a. OÜ T kohustus tasuma laenusummalt intressi 6 % aastas ning tagastama laenusumma koos intressidega hiljemalt 31.12.2006.a. Viivis laenusumma tahtaegselt mittetagastamise korral 0,15 % päevas. OÜ T ei tagastanud hagejale laenusummat ega kogunenud intressi eelnimetatud laenulepingutes nimetatud tahtaegadeks. 09.01.2006.a sõlmisid hageja, OÜ T ja kostja kokkuleppe võla ülekandmiseks. Kokkuleppe kohaselt võttis kostja üle kõik 19.04.2004.a, 01.07.2004.a, 26.08.2004.a, 10.09.2004.a, 03.11.2004.a ja 20.10.2005.a OÜ T ja hageja vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevad OÜ T kohustused hageja ees. Kostja kinnitas kokkuleppe punktis 2, et kostja võlgnevus hageja ees

2 (4)

09.01.2006.a seisuga on 1 666 276 krooni. Kokkuleppe punkti 4 kohaselt kohustus kostja tasuma võlgnevuse hiljemalt 30.09.2007.a. Kostja ei ole käesoleva ajani hagejale võlgnevust summas 1 666 276 krooni tasunud. Kokkuleppe punkt 5 kohaselt on kostja kohustatud tasuma võlgnetavalt summalt (1 666 276 krooni) hagejale viivist 0,15% päevas alates 01.10.2007.a. 12.12.2008.a seisuga on kostja olnud võla tasumisega viivituses 439 päeva (ajavahemik 01.10.2007-12.12.2008). Arvestades, et viivise summa päevas on 2 499,40 krooni, siis on 12.12.2008. a seisuga võlasummalt kogunenud viivist kokku summas 1 097 236,60 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 67 100 krooni, millest riigilõiv hagiavalduse esitamisel 50 000 ja õigusabikulu 17 100 krooni. Kohtu põhjendused Kohus on kohtukutse kostjale Jaan Rüütmannile kätte toimetanud 30.03.2009.a isiklikult allkirja vastu. Kostja 27.05.2009.a toimunud kohtuistungile ei ilmunud ning hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata kohtuistungile ei ilmunud ning ilmumata jäämiseks puudub mõjuv põhjus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseadus (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punkt 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 2 763 512,60 krooni, millest põhivõlgnevus 1 666 276 krooni ja viivis 1 097 236,60 krooni ning alates 13.12.2008.a viivis 0,15% päevas võlgnetavalt summalt, s.o 1 666 276 kroonilt kuni võlgnevuse kohase täitmiseni. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise

3 (4)

lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja õigusabikulu suuruses 17 100 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud arve nr 33 16.01.2009 (t lk 90). Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on mõistliku esindaja kuluga, mis vastab tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga ning nimetatud summa välja mõistmine kostjalt hageja kasuks on põhjendatud. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõistmisele riigilõiv summas 50 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena 67 100 krooni. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Mai Grauberg Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.