X hagi osaühingu Primos vastu kinnistusraamatu kande kustutamiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.06.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
9500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mart Angerjärv Kostja Osaühing Primos (registrikood 10775765), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karoliina Kõrgesaar
2-20-4747 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 27.03.2020 Harju Maakohtule hagi (26.03.2021 hagi terviktekst) osaühingu Primos (kostja) vastu kinnistusraamatust hüpoteegi kande kustutamiseks tahteavalduse andmiseks kohustamiseks (nõue 1) ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (nõue 2). Alternatiivselt palus hageja nõude 1 osas hüpoteegikande parandamiseks kostjat kohustada nõusoleku andmiseks viisil, et hüpoteek ei koormaks hageja kaasomandiosa, vaid jääks koormama üksnes Y kaasomandiosa.
2.Hageja ja Y abiellusid 03.07.1982 ning neile kuulus alates 13.12.1995 Tallinnas XXX asuv kinnistu (registriosa nr XXXXX). Tallinna Ringkonnakohus tegi 11.03.2016 tsiviilasjas nr 213-14310 lahendi, millega luges kinnistu ühisvaraks, jagas selle ja jättis kinnistust 479/1000 hagejale ja 521/1000 Y-le ning välistas Y pankrotivarast hageja mõttelise osa.
3.Kinnistut koormab kohtulik hüpoteek kostja kasuks, mis on tsiviilasjas nr 2-08-90998 tehtud kohtumääruse alusel kinnistusraamatusse kantud 23.01.2009. Hüpoteek tagab Y lahusvaraks olevat kohustust, milline tuleneb Harju Maakohtu 28.05.2009 tagaseljaotsusest.
4.Harju Maakohtu 27.09.2011 määrusega kuulutati välja Y pankrot. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus ja Y pankrotihaldur Urmas Ustav müüvad kinnistut ühisel elektroonilisel enampakkumisel, sest Y võlausaldajad, sh hüpoteegipidaja, andsid haldurile nõusoleku kinnisasja võõrandamiseks.
5.Kostja ei andnud nõusolekut hüpoteegikande kustutamiseks. Hüpoteek tuleb kustutada mõlemalt kaasomandi osalt. Kanne on ebaõige tervikuna, sest kohtulik hüpoteek on valesti seatud. Ühisvaraks olnud kinnistule hageja nõusolekuta seatud kohtulik hüpoteek ei saa koormata hageja lahusvaraks olevat kaasomandi osa. Kostjal ei ole nõudeid hageja vastu ning puudub ka tagatiskokkulepe. Hageja kaasomandiosa on pankrotimenetluses pankrotivarast välistatud, mistõttu ei saa pankrotihaldur seda pankrotimenetluses ega täitemenetluses võõrandada. Pankrotivara koosseisus on üksnes Y mõtteline osa kinnistust. Täitedokumendiks on kohtuotsus Y suhtes, mitte hageja suhtes.
6.Sundtäitmine on kohtuliku hüpoteegi alusel hageja vara suhtes lubamatu sõltumata selle lubatavusest Y ja tema vara osas.
7.Hageja ei nõustu kostjaga, et ühisvara jagamise järgselt ei saa esitada kohtuliku hüpoteegi osas samu nõudeid, mida saanuks esitada ühisvara vararežiimi kehtivuse ajal. Asjaolu, et
2-20-4747 kinnistu on jagatud kaasomandisse, ei mõjuta hüpoteegikande õigusvastasust, sest asjaõigused tekivad kinnistusraamatu kande tegemise hetkel ning nende aluseks olevaid asjaolusid (notariaalne leping või kohtumäärus) ei saa tagantjärgi muuta. See, et asjaolud võivad hiljem muutuda, ei tähenda, et varasem kanne oleks õiguspärane.
8.Istungil märkis hageja, et ta sai kinnistu omanikuks 03.03.2017. Vara välistati pankrotivarast kohtulahendiga. Kuna hüpoteeki pole varem realiseeritud, ei saanud hageja esitada sellele eelnevalt vastuväiteid. Hagi esitamise tingis see, et kostja on pööranud hüpoteegi hageja suhtes täitmisele. Kuna kanne oli algusest peale vale, siis ei saa tugineda hüpoteegi tekkimisest möödunud ajale. Kanne ei saa iseenesest muutuda õigeks. Kostja vastuväited
9.Kostja palus jätta hagi rahuldamata või läbivaatamata osas, mis puudutab Y lahusvara (521/1000 kinnistu kaasomandist).
10.Kohtuliku hüpoteegiga ei saa tavapäraselt koormata abikaasade ühisvara hulka kuuluvat kinnisasja, kui puuduvad nõuded mõlema abikaasa vastu või võlgnikuks mitteolev abikaasa ei anna hüpoteegi seadmiseks nõusolekut, kuid antud juhul ei ole tegemist tüüpilise juhtumiga. Praegusel juhul on ühisomand lõppenud ja ühisvara on jagatud. Eelnev tähendab, et vara jagamise korral on kummagi abikaasa varaline huvi ning varaline sfäär selgelt piiritletud. Ühisvara jagamise järgselt ei saa esitada samu nõudeid, mida saanuks esitada ühisvara vararežiimi kehtivuse ajal. Asjaolu, et kinnistu on muudetud hageja ja Y lahusvaraks, mõjutab asja lahendamist ning välistab hagi rahuldamise hageja taotletud kujul ja ulatuses. Isik saab kohtusse pöörduda üksnes seoses enda subjektiivsete õiguste kaitse vajadusega ja hageja subjektiivne huvi ja õigus piirdub üksnes hagejale kuuluva mõttelise osaga kinnistust. Olukorras, kus abikaasade ühisvara on jagatud, saab hageja taotleda hüpoteegi kustutamist üksnes pärast ühisvara jagamist hagejale kuuluvalt kinnistu mõtteliselt osalt. Hagejal puudub nõudeõigus Y-le kuuluvat mõttelist osa koormava hüpoteegi osas.
11.Kui võlgnikuks mitteolev abikaasa esitab hagi kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks (kas siis AÕS § 65 lg 1 või TMS § 222 lg 1 alusel), on võlausaldajal õigus esitada hagi ning nõuda ühisvara jagamist (Riigikohtu 27.11.2012 üldkogu määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12, p-d 4445). Erinevalt eelnevalt viidatud kohtupraktikast, jagati praegusel juhul hageja ning Y ühisvara enne hageja poolt hagi esitamist. Kostja pole saanudki võimalust ega ka pidanud esitama ühisvara jagamise hagi. Kostja hinnangul peab kostja positsioon Y suhtes säilima.
12.Hageja on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ning on minetanud nõudeõiguse kostja vastu VÕS § 6 lg 2 alusel. Hageja on käitunud kostja suhtes vastuoluliselt. Eelkõige võib hageja poolt nõude esitamine olla vastuolus hea usu põhimõttega, kui hageja varasemast käitumisest võib järeldada, et ta ei kavatse kostja vastu nõuet kunagi esitada. Hüpoteek, mille täielikku kustutamist kinnistusraamatust hageja taotleb, seati kinnistule 15.01.2009 hagi tagamise määruse alusel. Hageja esitas hagi alles 27.03.2020. Seega, enam kui kümme aastat ei ole kinnistule seatud hüpoteek hageja õigusi rikkunud ega hagejat seganud. Hageja ei ole oma õigusi realiseerinud ega oma õiguste väidetavast rikkumisest kostjat informeerinud.
13.Alternatiivselt, hageja on igal juhul minetanud õiguse tugineda hüpoteegi esmase kande ebaseaduslikkusele ning võiks maksimaalselt taotleda hüpoteegi kustutamist üksnes hagejale kuuluvalt mõtteliselt osalt.
2-20-4747
14.Hageja taotlus kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamise kohta on alusetu ja täielikult põhjendamata. Vajalik on tagatise nõudmine.
15.Hüpoteek seati kinnistule 23.01.2009. Hageja oleks pidanud teadma, et tal on tekkinud seadusest tulenev nõue juba nimetatud ajal, kuid hagi esitati 27.03.2020. Kohus andis 05.03.2021 istungil hagejale tähtaja esitada aegumise osas seisukoht. Hageja seda ei teinud, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata nõude aegumise tõttu. Maakohtu otsus
16.Maakohus jättis 08.06.2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja anda.
17.Maakohus asus seisukohale, et vaidlusalune hüpoteegi kanne on ebaõige, kuna hagi tagamise korras on ühe abikaasa nimele kinnistatud ühisvaraks olevale kinnistule seatud kohtulik hüpoteek kinnistusraamatust mittenähtuva teise abikaasa nõusolekuta, kelle suhtes ei olnud tehtud kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 7 p-s 1 märgitud kohtulahendit ning kellel puudusid hüpoteegiga soodustatud isiku ees kohustused. Eeltoodust tulenevalt selline ebaõige hüpoteegikanne rikub hageja omandiõigust. Kohtu hinnangul on kostja kui hüpoteegipidaja puhul tegemist õige AÕS § 65 lg-s 1 nimetatud isikuga, kelle õigusi kande parandamine puudutab. Seega põhimõtteliselt võiks hagi kuuluda rahuldamisele.
18.Maakohus leidis, et hageja nõue on aegunud. Hageja kande parandamise nõue tuleneb otseselt seadusest, mistõttu kohaldub TsÜS § 149, mille kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtule ei ole teada õigusnormi, mis välistaks AÕS § 65 lg-s 1 nimetatud nõude aegumise. Kuivõrd hagejal tekkis kande parandamise nõudeõigus kande tegemise järgselt ning kanne on tehtud 23.01.2009, aegus hageja nõue 23.01.2019 (TsÜS § 147 lg-d 1 ja 2). Hageja on kohtule hagi esitanud 27.03.2020. Seega on kostjal õigus keelduda nõusoleku andmise kohustuse täitmisest. Kohtu hinnangul ei väära aegumistähtaja algust ning kulgemist asjaolu, et vahepeal on abikaasade ühisvara jagatud ning tehtud on sellekohase kohtulahendi alusel uued omanikukanded.
19.Nõude aegumine annab kohustatud isikule õiguse kohustuse täitmisest keeldumiseks. Kohus märkis, et nõude aegumine on ette nähtud selleks, et distsiplineerida õigustatud isikut – kui soovitakse nõuet maksma panna, tuleb seda teha teatud tähtaja jooksul, vastasel korral on kohustatud isikul õigus täitmisest keelduda ning kohtult ei ole võimalik enam kaitset saada, kui kohustatud isik esitab kohtus aegumise vastuväite. Kuivõrd nõue on aegunud, on kostja kohustus anda nõusolek kande parandamiseks küll jätkuvalt olemas, kuid hagejal ei ole enam võimalik selle maksmapanekul riigilt kaitset saada.
20.Lisaks leidis maakohus, et hageja on nõudeõiguse minetanud hea usu põhimõttest tulenevalt, olles pika aja jooksul (ca 11 aastat 2 kuud) ebaõige kande suhtes passiivne ning jättes sellega kostjale mulje kande õigsusest. Olukorras, kus hageja abikaasa võlgnevused ning pankrotistumine tekitasid õigusvaidlusi juba enam kui 10 aastat tagasi, pidanuks hageja oma õiguste kaitsel aktiivsust üles näitama, et vältida käesolevas vaidluses esile toodud asjaolude ja olukorra ilmnemist. Hageja on ebaõigesti passiivselt oodanud, mil realiseerub ebaõigest kandest tulenev risk.
21.Kuivõrd nõue oli aegunud ning ühtlasi oli hageja nõudeõiguse minetanud, jättis kohus hagi rahuldamata ja ei analüüsinud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet ning kohtuotsuse viivitamatu täidetavuse temaatikat.
2-20-4747 Apellatsioonkaebus
22.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
23.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga nõude aegumise osas. Kinnistusraamatu kanne hageja omandit ebaõigesti koormava kohtuliku hüpoteegi kohta ei saanud tekkida enne hageja omandiõiguse kohta kande tegemist. Vastupidine seisukoht ei ole kooskõlas kinnistusraamatu loogikaga. Kanne hageja omandiõiguse kohta tehti alles 03.03.2017. Ei ole arusaadav, kuidas saaks väidetava õiguse omaja, kelle õigust kinnistusraamat ei kajasta, nõuda kinnistusraamatust omanikukannet vaidlustamata kohtuliku hüpoteegi kustutamist. Igal juhul ei saa arvutada kohtuliku hüpoteegi kustutamise nõude esitamise tähtaega alates hüpoteegi seadmisest.
24.Hageja ei nõustu, et ta on nõudeõiguse hea usu põhimõttest tulenevalt minetanud, olles ebaõige kande suhtes passiivne ning jättes sellega kostjale mulje kande õigsusest. Hageja kaasomandiosa oli pankrotivarast välistatud ning kostjal puudub nõue hageja vastu. Enam selgemalt ei saa anda kostjale sõnumit, et hageja on oma õiguste kaitsel aktiivsust üles näidanud, et vältida käesolevas vaidluses esile toodud asjaolude ja olukorra ilmnemist. Aegunud nõuet ei pea hindama hea usu põhimõttest tulenevalt õiguse minetuse suhtes. Kohus eksis nii seaduse kohaldamisel kui asjaolude tuvastamisel.
25.Hageja juhib tähelepanu, et kostja menetlusdokumendid ei sisaldanud aegumise vastuväidet. Võimalikule aegumisele viitas kohus kohtuistungil. Kohus ei saa omaalgatuslikult aegumisele tugineda. Selliselt ei saanud hageja esitada ka võimalikke aegumise katkemise või peatumise asjaolusid. Kohtuotsus on aegumisele tuginemise osas kogu esimese nõude osas üllatuslik ning ebaõige.
26.Hageja leiab, et AÕS § 65 lg-st 1 ja TsÜS § 68 lg-st 5 tulenevale nõudele ei kohaldu TsÜS §-s 149 sätestatud aegumine. Juhul kui aegumine kohaldub, kohaldas kohus valesti TsÜS § 147 lg-d 1 ja 2 ja määras aegumistähtaja alguse ebaõigesti. Kohtu poolt viidatud BGB § 898 sätestab, et kinnistusraamatu ebaõige kande parandamise nõudele ei kohaldata aegumist. See on ka kinnistusraamatuseaduse üldise loogikaga kooskõlas.
27.Hageja esitas hagi kostja tahteavalduse kohtulahendiga asendamiseks. Kostja keeldus tahteavalduse andmisest 2020. aastal ning alles seejärel tekkis hagejal alus hagi esitamiseks. Seega ei ole hagi aegunud.
28.Enne Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2016 lahendi alusel kinnistusraamatusse kande tegemist hageja omandiõiguse kohta, ei ole õige hageja suhtes aegumist arvestada, sest hageja ei olnud teadlik kohtuliku hüpoteegi kandest ega saanud tingituna Y pankrotimenetluses võetud seisukohast, et tegemist ei ole hageja varaga, enda õigusi realiseerida. Ka ei toimunud kostja hüpoteegi osas täitemenetlust ehk kostja ei püüdnud hageja vara kohtuliku hüpoteegi alusel võõrandada.
29.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. Antud nõue ei ole aegunud ja hageja ei ole selle esitamise õigust minetanud.
30.Kui puudub norm asjaõigusseaduses ja kinnistusraamatuseaduses kinnistusraamatu kande parandamise nõude aegumise kohta, siis vastav nõue ei aegu. Maakohus on jätnud arvesse võtmata hageja väite, et aegumine on hageja kasuks (TsÜS § 157) ja kohtuliku hüpoteegi alusel täitmist enam nõuda ei saa.
2-20-4747
31.Juhul kui ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole seadust aegumise osas valesti kohaldanud, palub hageja tuvastada, et põhiseadusega on vastuolus seaduse sätte puudumine, milline, sarnaselt BGB §-le 898, välistab kinnistusraamatu ebaõige kande parandamise nõudele aegumise kohaldamise.
32.Maakohus ei arvestanud hageja väitega, et hea usu põhimõtte vastane on, et abikaasa nõusolekuta seatud kohtuliku hüpoteegi alusel saab täitedokumendina aegunud kohtuotsuse alusel pöörata sundtäitmise hageja varale. Aegumise saab hea usu põhimõttest tulenevalt kohaldamata jätta.
33.Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui jättis osa menetlusosaliste väiteid ja tõendeid otsuses käsitlemata. Lisaks rikkus kohus menetlusõiguse norme, kui jättis sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude lahendamata. Kohus peab lahendama kõik hageja nõuded, mis ei ole alternatiivsed. Vastustaja seisukoht
34.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
35.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus täiendab otsust otsustusega hagi tagamise abinõude tühistamise kohta.
36.Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja vastuses apellatsioonkaebusele esitatud taotluse jätta hageja nõue hüpoteegi kustutamiseks läbivaatamata. TsMS § 423 lg 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust (p1) või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (p2). Hagi läbivaatamata jätmine on kohtu valik ja kohus võib hagi sisuliselt lahendada. Riigikohus on selgitanud, et õiguslikult keerulise vaidluse korral tuleb eelistada asja sisulist lahendamist.
37.Hageja esitas maakohtule kaks nõuet: esiteks palus hageja kohustada kostjat andma nõusolek hüpoteegi kande kustutamiseks kogu kinnistult või alternatiivselt ainult hageja kaasomandiosalt ning teiseks palus hageja tunnistada lubamatuks hüpoteegi realiseerimiseks läbiviidav sundtäitmine. Hageja on nõuded esitanud viisil, kus hüpoteegi kustutamise nõude rahuldamine on muuhulgas üheks eelduseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele.
38.Maakohus leidis, et vaidlusalune hüpoteegi kanne on ebaõige, kuna hageja nõusolekut hüpoteegi seadmiseks ei olnud. Maakohtu järeldust ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. Maakohus jättis hageja esimese nõude rahuldamata aegumise tõttu. Pooltel on apellatsioonimenetluses erimeelsus õiguse kohaldamises seoses aegumisega.
39.Nõude 1 osas kordab hageja apellatsioonkaebuses maakohtus esitatud väiteid, millele maakohus on piisavalt põhjalikult vastanud. Ringkonnakohus nõustub nõude 1 lahendamise osas maakohtu põhjendustega ja selles osas TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendusi ei korda.
2-20-4747
40.Vastuseks hageja väitele, et kostja ei ole maakohtus menetlusdokumentides aegumise vastuväidet esitanud, selgitab ringkonnakohus, et õiguspraktikas on jaatatud kostja võimalust esitada aegumise vastuväide suuliselt kohtuistungil. 17.05.2021 istungi protokollist nähtuvalt esitas kostja aegumise vastuväite (I kd, tl 151, ajamärk 00:11:22). Aegumise vastuväite aluseks olevad asjaolud on kostja esile toonud vastuses hagile, selgitades, et hüpoteek seati 2009. aastal ja hageja pöördus kohtusse alles 2020. aastal (I kd, tl 88). Seega ei ole usutav, et maakohtu poolt aegumise kohaldamine nõudele 1 oli hagejale üllatuslik. Hageja väitis apellatsioonkaebuses, et kohtuotsuse üllatuslikkuse tõttu ei saanud ta esitada maakohtus asjaolusid, mis on aluseks aegumistähtaja peatumisele või katkemisele. Eelviidatud asjaolud oleks saanud hageja esitada apellatsioonkaebuses, kuid hageja neid esitanud ei ole.
41.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et ebaõige kinnistusraamatu kande parandamise nõudele ei kohaldu aegumine. AÕS § 65 lg 1 ja TsÜS § 68 lg 5 alusel esitatud ebaõige hüpoteegikande kustutamiseks nõusoleku andmiseks kohustamise nõue on seadusest tulenev nõue, millele kohaldub TsÜS § 149. Maakohus leidis õigesti, et hagejal tekkis kande parandamise nõudeõigus alates hüpoteegi sissekandmisest kinnistusraamatusse, ja järeldas põhjendatult, et hageja nõue hüpoteegi kustutamiseks on TsÜS § 143 ja §149 järgi aegunud ning kostjal on õigus keelduda kohustuse täitmisest.
42.Hageja leiab ekslikult, et maakohus kohaldas ebaõigesti TsÜS § 147 ning hageja nõue muutus sissenõutavaks ajast, kui kostja keeldus hüpoteegi kustutamise tahteavalduse andmisest 2020. aastal või hageja kohta omanikukande tegemisest (03.03.2017). Ringkonnakohus hageja seisukohta ei jaga. Maakohus arvestas põhjendatult aegumistähtaja algust kohtuliku hüpoteegi kande tegemisest (23.01.2009). Puudub vaidlus, et hüpoteegiga koormatud vara kuulus hüpoteegi kande tegemise ajal hageja ja Y ühisvara hulka. Aegumistähtaja arvestamisel ei ole määrav asjaolu, et kinnistu omanikuna oli kinnistusraamatusse eelnevalt kantud Y ja vara ühisvara hulka kuulumise üle toimus vaidlus Y pankrotihalduriga. Pankrotihalduri arusaam, et kinnistu kuulub Y ainuomandisse, ei takistanud hagejal asuda oma õigusi kaitsma. Hageja oli kinnistu ühisomanik sõltumata sellest, et omandi üle käis kohtuvaidlus. Eeltoodu pigem näitab, et hageja pidi olema enne tema omanikukannet (03.03.2017) teadlik, et kinnistu kuulub abikaasade ühisomandisse ja seega ka kinnistut koormavatest asjaõigustest, kuna kinnistusraamat on avalik. See, et hageja ei olnud hüpoteegi kinnistamise ajal kinnistu ühisomanikuna kinnistusraamatusse kantud, ei võtnud temalt õigust nõuda ebaõige hüpoteegikande kustutamist. Samuti ei oma tähtsust see, millal kostja hüpoteegipidajana keeldus tahteavalduse andmisest hüpoteegi kustutamiseks, nagu hageja ekslikult leiab. Seega on ebaõige hageja käsitlus, et aegumistähtaja algust tuleks hakata arvestama ajast, millal hüpoteegipidaja keeldub hüpoteegi kustutamisest, või ajast, millal ta otsustab tagatist realiseerima hakata.
43.Hageja esitas apellatsioonkaebuses muuhulgas väite, et aegumise kohaldamine ebaõige kande kustutamise nõudele on vastuolus põhiseadusega. Kehtivas seaduses puudub norm, mis sätestaks, et ebaõige kande kustutamise nõudele aegumine ei kohaldu. See, et Saksa BGB § 898 välistab kinnistusraamatu ebaõige kande parandamise nõudele aegumise kohaldamise, ei tähenda, et sama põhimõte peaks kuuluma kohaldamisele ka Eesti õigussüsteemis. Ringkonnakohtul ei teki kahtlust, et olukord, kus ei ole välistatud sellise nõude aegumine, on põhiseadusevastane.
44.Maakohus leidis, et hageja nõue 1 on aegunud, kuid vaatamata sellele asus hindama nõude esitamise õiguse vastavust hea usu põhimõttega. Ringkonnakohus selgitab, et kui kohus jätab hageja nõude aegumise tõttu rahuldamata, ei pea ta tuvastama rohkem asjaolusid, kui on vajalik aegumise hindamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsuse põhjendused selles
2-20-4747 osas vastuolulised, mistõttu tuleb otsusest välja jätta maakohtu põhjendused hageja nõudeõiguse minetamise kohta hea usu põhimõttest tulenevalt.
45.Hageja väitis apellatsioonkaebuses, et juhul, kui kohus leiab, et hageja nõue 1 on aegunud, siis tuleb jätta aegumine kohaldamata VÕS § 6 lg 2 alusel, kuna aegumise kohaldamine on vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Ringkonnakohus leiab, et kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest lähtudes on võimalik järeldada, et kostja poolt aegumisele tuginemine on vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejal oli võimalus oma nõue kostja vastu esitada 10 aasta jooksul ja alust ei ole järeldada, et kostja oleks käitunud viisil, mis oleks hagejat takistanud seda teha.
46.Järgnevalt analüüsib kolleegium hageja nõuet 2 (sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks). Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse etteheitega, et maakohus on jätnud sisuliselt lahendamata hagiavalduse teise nõude tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Maakohus ei ole nõude rahuldamata jätmist piisavalt põhjendanud, jättes analüüsimata osa hageja esitatud väiteid, millega maakohus rikkus TsMS § 442 lg 8. Maakohus leidis üksnes, et kuna hageja nõue hüpoteegi kande kustutamiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks on aegunud, tuleb rahuldamata jätta ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue, jättes tähelepanuta, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude võib TMS § 221 lg 3 järgi esitada täitemenetluse lõpuni ja see nõue ei saa olla aegunud. Ringkonnakohtul on võimalik maakohtu minetus kõrvaldada ja hageja väidetele vastata.
47.Täitedokumendiks, mille täitmiseks on hageja vara suhtes alustatud täitemenetlus, on Harju Maakohtu 28.05.2009 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-08-90998, millega mõisteti Y-lt kostja kasuks välja 2 763 512,60 krooni. Hagi tagamiseks seati tsiviilasjas nr 2-08-90998 15.01.2009 määrusega kinnistule XXX Tallinnas kohtulik hüpoteek kostja kasuks.
48.TMS § 222 lg 1 järgi võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. TMS § 5 lg 1 järgi on täitemenetluse osalised isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Kuna hageja on sundtäitmise eseme omanik, on ta õigustatud TMS § 222 lg 1 järgi esitama kohtule hagi täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks, mh ka alustel, mis on toodud TMS § 221 lg-tes 1 ja 2, mille kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud, ja muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
49.Esiteks märgib ringkonnakohus, et hageja on hagis palunud tunnistada sundtäitmise lubamatuks tervikuna, s.t ka Y vara suhtes toimuva täitemenetluse osas. Ringkonnakohus leiab, et hageja saab esitada hagi täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks üksnes osas, milles toimub täitemenetlus tema enda vara suhtes. Y vara osas täitemenetluse läbiviimine ei kahjusta hageja õigusi. Hageja ja Y ühisomand kinnistu Mõtuse 15 b Tallinnas osas on lõppenud ja vastav kanne on tehtud kinnistusraamatusse 03.03.2017. Seega ei ole hageja isikuks, kes võib esitada Y-le kuuluva vara osas TMS § 222 järgi hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
2-20-4747
50.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude alusena tõi hageja esile samad asjaolud, mis hüpoteegi kustutamise nõude puhul. Hageja leiab, et sundtäitmine ei ole lubatud, kuna hüpoteegi kanne on ebaõige. Selle nõude osas on ringkonnakohus võtnud eelnevalt seisukoha.
51.Apellatsioonkaebuses heidab hageja ette, et maakohus ei võtnud arvesse hageja väidet, et aegumine on TsÜS § 157 järgi hageja kasuks, s.t ei arvestanud asjaolu, et täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat, mis on möödunud, ja seega kohtuliku hüpoteegi alusel tagaseljaotsuse täitmist enam nõuda ei saa.
52.Sundtäidetava nõude puhul on praegusel juhul tegemist kohtulahendist tuleneva Y pankrotimenetluses tunnustatud nõudega, mis tähendab, et selle aegumine algab pankrotimenetluse lõppemisest (TsÜS § 157 lg 3). Y pankrotimenetlus ei ole lõppenud. Seega ei saa sundtäitmisel olev kostja nõue Y vastu olla aegunud. Lisaks viitab ringkonnakohus TsÜS § 1451 lg-le 1, mille järgi ei võta pandiga tagatud nõude aegumine pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel.
53.Eeltoodut kokku võttes ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse lõppjärelduse, et hagi tuli jätta rahuldamata, muutmiseks.
54.Maakohus tagas 02.04.2020 määrusega hagi ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 02272010/1105. Vaidlustatud otsuses ei ole maakohus võtnud seisukohta hagi tagamise kehtivuse osas, mis on TsMS § 442 lg 5 rikkumine. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis TsMS § 386 lg 4 järgi tuleb hagi tagamine tühistada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
55.Maakohus on õigesti jätnud TsMS § 162 lg 1 järgi menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.
56.Maakohus ei ole poolte menetluskulude rahalist suurust vaidlustatud lahendis kindlaks määranud. TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 järgi tuleb hüvitatavate menetluskulude suurus kindlaks määrata maakohtul mõistliku aja jooksul pärast asjas tehtud sisulise lahendi jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.