3.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-20-4747 Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ALUS JA NÕUDED
1.Hagiavalduses on selgitatud, et X (hageja) ja Y (xxxxxxxxxxx) (pankrotis) abiellusid 03.07.1982. Xle ja Yle kuulub alates 13.12.1995.a XXX, Tallinn kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxx. Tallinna Ringkonnakohus tegi 11.03.2016.a tsiviilasjas nr 2-13-14310 lahendi, millega luges kinnistu ühisvaraks ja jättis kinnistust 47,9% mõttelist osa Xi kaasomandisse ja 52,1% mõttelist osa Yi (pankrotis) kaasomandisse ning välistas Yi (pankrotis) pankrotivarast Xi kaasomandiosad, sh 47,9% mõttelist osa kinnitust.
2.Kinnistut koormab IV jaos 2. järjekohal kohtulik hüpoteek summas 1 666 276,00 krooni osaühing Primos kasuks, mis on 15.01.2009.a kohtumääruse alusel sisse kantud 23.01.2009.a. Hüpoteek on kinnistusraamatusse sisse kantud tsiviilasjas nr 2-08-90998 14.01.2009.a määruse alusel. Hüpoteek tagab Yi lahusvaraks olevat kohustust, milline tuleneb Harju Maakohtu 28.05.2009.a tagaseljaotsusest. Tegemist on Yi lahuskohustusega, millise olemasolu ega suurust hageja ei vaidlusta.
3.Harju Maakohtu 27.09.2011.a määrusega kuulutati välja Yi pankrot. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus ja Yi pankrotihaldur Urmas Ustav müüvad X ja Yle (pankrotis) kaasomandisse kuuluvat Kinnistut ühisel elektroonilisel enampakkumisel. Pankrotihaldur andis nõusoleku kinnisasja müügiks ühiselt korraldataval enampakkumisel, sest Yi võlausaldajad, sh hüpoteegipidaja andsid haldurile vastava nõusoleku kinnisasja võõrandamiseks. Kostja ei ole andnud nõusolekut kohtuliku hüpoteegikande kustutamiseks.
4.Ühisvaraks olnud kinnistule hageja nõusolekuta seatud kohtulik hüpoteek ei saa koormata Xi lahusvaraks olevat kaasomandi osa. Kostjal ei ole nõudeid hageja vastu ning puudub ka tagatiskokkulepe. Hageja kaasomandiosa on pankrotimenetluses pankrotivarast välistatud, mistõttu ei saa pankrotihaldur seda ei pankrotimenetluse ega ka täitemenetluse raames võõrandada. Pankrotivara koosseisu ei muuda asjaolu, kas kinnistule on seatud kohtulik hüpoteek või mitte. Pankrotivara koosseisus on üksnes Yi kaasomandi osa kinnistust. Täitedokumendiks on kohtuotsus Yi suhtes mitte hageja suhtes.
5.TsMS § 378 lg 1 p 1 järgi seatakse hagi tagamise abinõuna kohtulik hüpoteek kostjale kuuluvale kinnisasjale. Hüpoteegi seadmiseks abikaasade ühisvaras olevale kinnisasjale tuleb ühisomand enne lõpetada ja kostja osa eraldada või saada teise ühisomaniku nõusolek (RKTKm 3-22-11-149-15, p 11).
6.Hüpoteek tuleb kustutada mõlemalt kaasomandi osalt. Antud kanne on ebaõige tervikuna, sest kohtulik hüpoteek on valesti seatud ja tuleb kinnistusraamatust kustutada
7.Sundtäitmine on olemasolu ega suurust hageja ei vaidlusta. Sundtäitmine on kohtuliku
2-20-4747 hüpoteegi alusel hageja vara suhtes lubamatu sõltumata selle lubatavusest Yi ja tema vara osas. Hetkel üritatakse täitemenetluses saada Yi kohustusi täidetuks hageja vara arvelt.
8.Hageja on esitanud alternatiivse nõude kohtuliku hüpoteegi osaliseks kustutamiseks, kui kohus ei rahulda kohtuliku hüpoteegi kustutamise nõuet. Hageja leiab, et kohtulik hüpoteek tuleb kustutada terves ulatuses, sest see on algusest peale alusetult kinnistusraamatusse kantud.
9.Hageja palub: kohustada kostjat andma nõusolek kinnisasja registriosa nr xxxxxxx (XXX, Tallinn) neljandasse jakku 2. järjekohale 15.01.2009 kohtumääruse alusel 23.01.2009 sisse kantud ebaõige kande kohtuliku hüpoteegi kohta summas 1 666 276,00 krooni parandamiseks (kohtuliku hüpoteegi kande kustutamiseks). Märkida otsuse resolutsioonis, et kohtuotsus asendab kostja kõiki tahteavaldusi kohtuliku hüpoteegi kande kustutamiseks; alternatiivselt kohustada kostjat andma nõusolek kinnisasja registriosaga nr xxxxxxx XXX Tallinn IV jakku 2. järjekohale 15.01.2009 kohtumääruse alusel 23.01.2009 sisse kantud ebaõige kande kohtuliku hüpoteegi kohta summa 1 666 276,00 krooni parandamiseks selliselt, et hüpoteek ei koormaks hageja kaasomandi osa. Märkida otsuses, et kohtuotsus asendab kostja kõiki tahteavaldusi kohtuliku hüpoteegi kande kustutamiseks; tunnistada sundtäitmine 15.01.2009 kohtumääruse alusel 23.01.2009 registriossa nr xxxxxxx (XXX, Tallinn) neljandasse jakku 2. järjekohale 15.01.2009 kohtumääruse alusel 23.01.2009 kostja kasuks sisse kantud kohtuliku hüpoteegi alusel lubamatuks; tunnistada kohtuotsus TsMS § 467 alusel viivitamata täidetavaks.
10.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hageja ei nõustu kostjaga, et ühisvara jagamise järgselt ei saa esitada kohtuliku hüpoteegi osas samu nõudeid, mida saanuks esitada ühisvara vararežiimi kehtivuse ajal. Asjaolu, et kinnistu on jagatud kaasomandi osadeks ei mõjuta hüpoteegikande õigusvastasust, sest asjaõigused tekivad kinnistusraamatu kande tegemise hetkel ning nende aluseks olevaid asjaolusid (notariaalne leping või kohtumäärus) ei saa tagantjärgi muuta. See, et asjaolud võivad hiljem „tegelikkusele vastama“ hakata, ei tähenda, et varasem kanne oleks õiguspärane. Sama kinnitab ka Riigikohtu praktika nö ülekinnistamise kohtuasjades. Sellise ülekinnistamise kande eesmärk on tagada kinnistusraamatu andmete õigsus ja kannete järjepidevus. Isegi olukorras, kus kinnistusraamatus nähtav omaniku nimi ei muutu (samas ühisomandist saab ainuomand), on vajalik kande tegemine, sest sellega tagatakse kinnistusraamatus olevate andmete terviklikkus (sh kannete aluseks olevate dokumentide olemasolu toimikus). Teave igast tehingust või kohtulahendist peab jõudma kinnistusosakonda (-raamatusse).
11.Kui kostja leiab, et vaatamata õigusvastasele hüpoteegile, peab kostjal säilima hüpoteek Yi vastu, peab kostja astuma selleks korrektseid samme, nt hagema Ylt vastavat tahteavaldust.
12.Hageja ei ole käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ning pole minetanud nõudeõigust kohtuliku hüpoteegi kande parandamiseks ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
13.Hageja taotluse kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamist, et igas olukorras oleks võimalik kiireim õiguskaitse. Olukorras, kus kehtib esialgne õiguskaitse, ei ole kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamine vajalik. Samas ei leia hageja, et õigusvastase kohtuliku hüpoteegi kande kustutamine annaks kostjale õiguse nõuda tagatist ning kinnitab, et hageja ei kavatse nõuda kohtuliku hüpoteegi kande kustutamist enne kohtulahendi jõustumist ning ilmselt ei saagi hageja seda ilma Yi pankrotihalduri
2-20-4747 nõusolekuta täita. Kostja taotlus õigusvastase hüpoteegikande alusel kohustada hagejat andma tagatise summas 106 494,45 eurot, on pahatahtlik ja tuleb iga juhul jätta rahuldamata.
14.Istungil märkis, et hageja on 03.03.2017 saanud kinnistu omanikuks. Hagi ei ole esitatud rohkem kui 10 aastat hiljem. Vara välistati pankrotimenetlusest kohtulahendiga, hüpoteeki ei täidetud ja ei olnud vaja esitada vastuväiteid. Tekkinud on olukord, kus kostja on pööranud hüpoteegi hageja suhtes täitmisele. See tingis hagi esitamise. Pole alust tugineda 10-aastasele aegumisele hüpoteegi seadmisest, kui kanne algusest peale vale ja kanne ei saa iseenesest muutuda õigeks.
KOSTJA VASTUVÄITED
15.Kostja märgib, et ei tunnista hagi ning palub jätta see rahuldamata. Kostja palub jätta läbi vaatamata hageja nõue ulatuses ja osas, mis puudutab Yi (pankrotis) lahusvara (521/1000 kinnistu kaasomandist).
16.Kostja on teadlik kohtupraktikast, mille kohaselt ei saa kohtuliku hüpoteegiga koormata abikaasade ühisvara hulka kuuluvat kinnisasja, kui puuduvad nõuded mõlema abikaasa vastu või võlgnikuks mitteolev abikaasa ei anna hüpoteegi seadmiseks nõusolekut. Käesoleval juhul ei ole tegemist tüüpilise kohtupraktikas esinenud juhtumiga, mille puhul eelmärgitud seisukoht on avaldatud. Erinevalt tavapärastest juhtumitest, mil kohtulik hüpoteek on seatud ühisvara esemeks olevalele kinnisasjale, on käesoleval juhul ühisomand lõppenud ning ühisvara on jagatud. Eelnev tähendab, et erinevalt ühisvarast, kus mõlemale abikaasale kuulub samal ajal piltlikult väljendades 100 %, on vara jagamise korral kummagi abikaasa varaline huvi ning varaline sfäär selgelt piiritletud. Ühisvara jagamise järgselt ei saa esitada samu nõudeid, mida saanuks esitada ühisvara vararežiimi kehtivuse ajal. Asjaolu, et Kinnistu on muudetud Hageja ning Yi lahusvaraks, mõjutab ka asja lahendamist ning välistab hagi rahuldamise Hageja taotletud kujul ja ulatuses. Isik saab kohtusse pöörduda üksnes seoses enda subjektiivsete õiguste kaitse vajadusega. Kolmandate isikute väidetavate õiguste kaitseks ei ole võimalik kohtusse pöörduda. Käesoleval juhul piirdub Hageja subjektiivne huvi ja õigus üksnes Hagejale kuuluva mõttelise osaga Kinnistust. Kui ühisvara puhul ei ole abiksaade varaline huvi ja omand piiritletud, siis lahusvara puhul on olukord teine. Olukorras, kus abikaasade ühisvara on jagatud, ei saa Hageja taotleda kohtuliku hüpoteegi kustutamist enam võlgnikuks olema abikaasale kuuluva kinnistu mõtteliselt osalt, vaid üksnes pärast ühisvara jagamist Hagejale kuuluvalt mõtteliselt osalt. Pärast ühisvara jagamist ei ole Hageja enam isikuks, kelle õigusi Yi kaasomandi osa koormav hüpoteegikande parandamine puudutab. Hagejal puudub nõudeõigus nii AÕS § 65 lg 1 kui ka TsMS § 222 lg 1 alusel Yle kuuluvat mõttelist osa koormava hüpoteegi osas. Kostja rõhutab, et Hüpoteek koormab õigesti Yle kuuluvat mõttelist osa. Riigikohus on asja nr 3-3-1-15-12 p-des 44-45 selgitanud, et kui võlgnikuks mitteolev abikaasa esitab hagi kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks (kas siis AÕS § 65 lg 1 või TMS § 222 lg 1 alusel), on võlausaldajal õigus esitada hagi ning nõuda ühisvara jagamist. Erinevalt eelnevalt viidatud kohtupraktikast, jagati praegusel juhul Hageja ning Yi ühisvara enne Hageja poolt hagi esitamist. Kostja pole saanudki võimalust ega ka pidanud esitama ühisvara jagamise hagi. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-15-12 p-des 44-45 märgitu on kantud eesmärgist kaitsta võlausaldajat, kui võlgnikuks mitteolev abikaasa hakkab oma õigusi kaitsma, et võlausaldajal säiliksid eelised võlgnikuks oleva abikaasa suhtes. Kostja hinnangul peab ka praegusel juhul säilima Kostja positsioon Yi suhtes.
2-20-4747
17.Hageja on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ning on minetanud nõudeõiguse Kostja vastu VÕS § 6 lg 2 alusel. Nii õiguskirjanduse kui ka kohtupraktika kohaselt peetakse hea usu põhimõtte vastaseks käitumiseks mh ka vastuolulist käitumist. Käesoleval juhul on Hageja käitunud Kostja suhtes vastuoluliselt, mistõttu on Hageja minetanud õiguse nõuda Kostjalt Hüpoteegi kustutamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-99-11 p-s 19 märkinud, et eelkõige võib hageja poolt nõude esitamine olla vastuolus hea usu põhimõttega, kui hageja varasemast käitumisest võib järeldada, et ta ei kavatse kostja vastu nõuet kunagi esitada. Õiguskirjanduse kohaselt ongi üks sagedasemaid vastuolulise käitumise juhuseid oma õiguste kasutamata jätmine pikema aja jooksul. Hüpoteek, mille täielikku kustutamist kinnistusraamatust Hageja käesolevas kohtumenetluses taotleb, seati Kinnistule 15.01.2009. a hagi tagamise määruse alusel. Käesolevas asjas esitas Hageja hagi alles 27.03.2020. a. Seega enam kui kümme aastat ei ole Kinnistule seatud Hüpoteek Hageja õigusi mingil määral rikkunud ega Hagejat seganud. Hageja ei ole oma õigusi realiseerinud ega oma õiguste väidetavast rikkumisest Kostjat informeerinud vms. Koheselt kui hagi tagamise korras koormati väidetavalt ka Hageja varaks olev Kinnistu, pidanuks Hageja oma õigusi teostama. Hageja seda ei teinud, vaid on oodanud enam kui kümme aastat. Õiguste kuritarvitamise tagajärjeks on õiguste lõppemine. Alternatiivselt, Hageja on igal juhul minetanud õiguse tugineda Hüpoteegi esmase kande ebaseaduslikkusele ning võiks maksimaalselt taotleda Hüpoteegi kustutamist üksnes Hagejale kuuluvalt mõtteliselt osalt. Kindlasti ei tohi tekkida olukord, kus Kostja kaotab täielikult õigusliku positsiooni, mille oli saavutanud enam kümme aasta tagasi, sh kaotaks Kostja Yi pankrotimenetluses I järgu nõude.
18.Hageja taotlus kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamise kohta on alusetu ning täielikult põhjendamata. Kui maakohus peaks hagi rahuldama, kaotaks Kostja koheselt pärast maakohtu otsust kinnistusraamatusse kantud õiguse. Otsuse ümbervaatamise tagajärjel võivad Kostja õigused saada pöördumatult kahjustada. Seega on tagatise määramine igati mõistlik ja põhjendatud. Juhul, kui Hageja endiselt soovib otsuse viivitamatult täidetavaks tunnistada ning Harju Maakohus soovib sellist taotlust rahuldada, palub Kostja määrata Hagejale rahalise tagatise, mille Hageja on kohustatud tasuma kohtu deposiiti. Kostja palub, et kohus määraks Hagejale tagatise summas 106 494.45 eurot (hüpoteegi summa eurodes), mille Hageja peab enne otsuse viivitamatult täidetavast tunnistamist tasuma kohtu deposiiti.
19.Istungil andis kohus hagejale tähtaja esitada aegumise vastuväite osas seisukoht kirjalikult. Hageja seda teinud ei ole, mistõttu tuleb jätta hageja hagi tervikuna hageja nõude aegumise tõttu rahuldamata.
20.Istungil märkis, et nõue on aegunud TsÜS § 149 järgi - hüpoteek seati kinnistule 23.01.2009. Hageja oleks pidanud teadma, et tal on tekkinud seadusest tulenev nõue juba nimetatud ajal, kuid hagi esitati 27.03.2020.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise,
2-20-4747 mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
22.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: • X (hageja) ja Y (xxxxxxxxxxx) (pankrotis) abiellusid 03.07.1982; • Xle ja Yle kuulub alates 13.12.1995.a XXX, Tallinn kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxx; • kinnistut koormab IV jaos 2. järjekohal kohtulik hüpoteek summas 1 666 276,00 krooni osaühing Primos kasuks, mis on 15.01.2009.a kohtumääruse alusel sisse kantud 23.01.2009.a; • hüpoteek tagab Yi lahusvaraks olevat kohustust, milline tuleneb Harju Maakohtu 28.05.2009.a tagaseljaotsusest; • Harju Maakohtu 27.09.2011.a määrusega kuulutati välja Yi pankrot; • Tallinna Ringkonnakohus tegi 11.03.2016.a tsiviilasjas nr 2-13-14310 lahendi, millega luges kinnistu ühisvaraks ja jättis kinnistust 47,9% mõttelist osa Xi kaasomandisse ja 52,1% mõttelist osa Yi (pankrotis) kaasomandisse ning välistas Yi (pankrotis) pankrotivarast Xi kaasomandiosad, sh 47,9% mõttelist osa kinnitust; • Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus ja Yi pankrotihaldur Urmas Ustav müüvad X ja Yile (pankrotis) kaasomandisse kuuluvat Kinnistut ühisel elektroonilisel enampakkumisel; • kostja ei ole andnud nõusolekut kohtuliku hüpoteegikande kustutamiseks.
23.Hageja palub kinnistut koormava 2. järjekoha hüpoteegi kustutamist, alternatiivselt selle parandamist selliselt, et see ei koormaks tema kaasomandiosa, vaid koormaks üksnes Yi kaasomandi osa.
24.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) hageja ei saa eelnimetatud nõuet esitada, kuna ühisvara on juba jagatud - ei saa taotleda kohtuliku hüpoteegi kustutamist võlgnikuks olevale abikaasale kuuluva kinnistu mõtteliselt osalt, mh kuna selliselt kaotaks kostja oma positsiooni Yi pankrotimenetluses; (ii) hageja on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ning on minetanud nõudeõiguse kostja vastu, nõue on aegunud TsÜS § 149 järgi; (iii) taotlus kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamise kohta on alusetu, tagatise nõudmine on vajalik.
25.Vaidlustamata asjaoludel on käesoleval juhul seega tegemist olukorraga, kus abikaasade ühisvarasse kuuluvale kinnisasjale on seatud kohtulik hüpoteek ilma võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekuta. Hüpoteegipidajal puuduvad nõuded hageja suhtes. Seejärel on ühisvaraks olev kinnistu jagatud abikaasade kaasomandisse. Kostja on asunud hüpoteeki realiseerima. Hageja leiab, et hüpoteegikanne on ebaseaduslik ning tuleb kustutada. Sellest johtuvalt on lubamatu ka hüpoteegi alusel toimuv täitemenetlus.
26.AÕS § 65 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
2-20-4747
Õiguskirjandusest tuleneb, et eelviidatud nõue on suunatud kinnistusraamatu kannete kooskõlla viimisele tegeliku õigusliku olukorraga ning selle eesmärk on vältida ebaõigest kinnistusraamatust nähtuvat ohtu isiku õigustele (AÕS kommenteeritud väljaanne I, Tallinn 2014, lk 259, p 3.4.2.1).
27.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-149-15 p-is 11 märkinud järgmist: „TsMS § 378 lg 1 p 1 järgi seatakse hagi tagamise abinõuna kohtulik hüpoteek kostjale kuuluvale kinnisasjale. Seega ei saa hagi tagamiseks koormata kohtuliku hüpoteegiga kolmanda isiku vara (vt ka Riigikohtu 10. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10, p 22). Järelikult tuleb hüpoteegi seadmiseks kas abikaasade ühisvaras oleva kinnisasja ühisomand enne lõpetada ja kostja osa eraldada või saada teise ühisomaniku nõusolek (KRS § 341 lg 1). Hüpoteeki ei saa seada poolele mõttelisele osale abikaasade ühisvaras olevast kinnisasjast. Kuigi AÕS § 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust, on võimalik, et abikaasade varalised suhted muudavad seda käsutusõiguse eeldust, mis nähtub kinnistusraamatust. Nii võib osutuda kinnistusraamatu kanne kogu kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadumise kohta ebaõigeks ka juhul, kui kinnistusraamatusse on kinnisasja omanikuna kantud vaid üks abikaasa. Kohtuliku hüpoteegi heauskset omandamist asjaõigusseadus ei võimalda, kuna AÕS § 561 lg 1 sätestab kinnisomandi või piiratud asjaõiguse heauskse omandamise võimaluse ainult tehinguga. Kirjeldatud olukorras, kui hüpoteek on seatud ekslikult ühisvarale, tuleneks kande ebaõigsus TsMS 378 lg 1 p 1 ja AÕS § 65 lg 1 mõttes sellest, et kohtuliku hüpoteegi seadmiseks ei olnud ühisomanikuks oleva kolmanda isiku (abikaasa) nõusolekut (KRS § 341 lg 1) või tema suhtes ei olnud tehtud KRS § 341 lg 7 p-s 1 märgitud kohtulahendit. Selle eelduse puudumisel tehtud kanne on ebaõige ning tuleb AÕS § 65 lg 1 järgi parandada isiku nõudel, kelle õigust ebaõige kandega rikuti (vt Riigikohtu
31.jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-06, p 11). Riigikohtu üldkogu selgitas
27.novembril 2012 tsiviilasjas nr 3-3-1-15-12 tehtud määruses (p-d 40 ja 41) kirjeldatud olukorras abikaasa võimalusi oma nõudeõiguse maksmapanekuks, märkides, et kui võlgniku abikaasal ei õnnestu oma omandiõigusest tulenevat nõudeõigust maksma panna kohtuväliselt (hüpoteegipidaja ei anna hüpoteegi kustutamiseks nõusolekut), on võimalik esitada tema vastu hagi AÕS § 65 lg 1 alusel. Kui hüpoteek on seatud hageja vanemate ühisvarale, on kanne eeltoodut arvestades ebaõige ja kinnistusraamatusse kantud omaniku abikaasal olnuks juhul, kui kostja ei oleks andnud kohtuväliselt nõusolekut kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks, võimalus hageda kostjalt nõusolekut ebaõige hüpoteegikande kustutamiseks. Esitatud asjaoludel rikuks vaidlusalune kanne hageja kui võlgniku surnud abikaasa pärija (üldõigusjärglase) õigusi ja hageja on püüdnud oma nõudeõigust kostja vastu edutult kohtuväliselt maksma panna. Seega võib hageja nõuda kostjalt AÕS § 65 lg 1 alusel nõusolekut ebaõige hüpoteegikande kustutamiseks (parandamiseks) ning kostja keeldumise tõttu võis hageja esitada hagi kohtusse kostja nõusoleku asendamiseks kohtulahendiga TsÜS § 68 lg 5 järgi.“ Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-15-12 p-des 38-39 märkinud järgmist: „Oksana Kovaljoval on juhul, kui kohtulik hüpoteek on kinnistusraamatu ebaõige kande tõttu seatud ühisvarale, õigus nõuda AÕS § 65 lg 1 järgi kinnistusraamatu kande parandamiseks (ehk kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks) nõusolekut riigilt (PMTK kaudu) kui isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Nõusoleku andmine tähendab tahteavalduse tegemist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 18. detsembril 2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-125-07 tehtud otsuse p-s 18 leidnud, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 kohaselt saab
2-20-4747 jõustunud kohtuotsusega asendada kindla sisuga tahteavaldust, kui isik on kohustatud seda tahteavaldust tegema, ning et AÕS § 65 lg 1 alusel esitatud hagi rahuldava kohtuotsuse resolutsiooniga saab lugeda isiku kande muutmisega nõustunuks. Kui kohtulik hüpoteek oleks praegusel juhul seatud ühisvarale, tuleneks kande ebaõigsus AÕS § 65 lg 1 mõttes asjaolust, et kohtuliku hüpoteegi seadmiseks ei olnud Oksana Kovaljova nõusolekut. Selline nõusolek on aga nõutav kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt, nii nagu seda on tõlgendanud Riigikohtu tsiviilkolleegium
24.oktoobril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-85-11 tehtud määruses.“
28.Tuginedes eeltoodule on selge, et vaidlusalune kanne on ebaõige – hagi tagamise korras on ühe abikaasa nimele kinnistatud ühisvaraks olevale kinnistule seatud kohtulik hüpoteek, kusjuures selleks puudus (i) kinnistusraamatust mittenähtuva teise abikaasa nõusolek, (ii) tema suhtes ei olnud tehtud KRS § 341 lg 7 p-s 1 märgitud kohtulahendit ning (iii) tal puudusid hüpoteegiga soodustatud isiku ees kohustused. Eeltoodust tulenevalt ei saa ka mõistlikku vaidlust olla, et selline ebaõige hüpoteegikanne rikub hageja omandiõigust. Hageja nõuab kande parandamist hüpoteegipidajalt ning kohtu hinnangul on kostja kui hüpoteegipidaja puhul tegemist õige AÕS § 65 lg-s 1 nimetatud isikuga, kelle õigusi kande parandamine puudutab. Seega võiks hageja kande parandamise nõue kuuluda rahuldamisele.
29.Kostja on aga leidnud, et hageja on nõudeõiguse minetanud, hageja nõue on aegunud. Kohus nõustub kostjaga. Hageja kande parandamise nõue tuleneb otseselt seadusest, mistõttu kohaldub TsÜS § 149, mille kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtule ei ole teada õigusnormi, mis välistaks AÕS § 65 lg-s 1 nimetatud nõude aegumise (nt Saksamaal vastav õigusnorm esineb - vt AÕS kommenteeritud väljaanne I, Tallinn 2014, lk 261, alamärkus nr 618). Ka õiguskirjanduses märgitakse, et nimetatud nõue aegub üldise seadusest tuleneva nõude aegumistähtaja möödumisel (vt AÕS kommenteeritud väljaanne I, Tallinn 2014, lk 261, p 3.4.2.7). TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 sätestab, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kuivõrd hagejal tekkis kande parandamise nõudeõigus kande tegemise järgselt ning kanne on tehtud 23.01.2009, aegus hageja nõue 23.01.2019. Hageja on kohtule hagi esitanud 27.03.2020. Seega on kostjal õigus keelduda nõusoleku andmise kohustuse täitmisest. Kohtu hinnangul ei väära aegumistähtaja algust ning kulgemist asjaolu, et vahepeal on abikaasade ühisvara jagatud ning tehtud on sellekohase kohtulahendi alusel uued omanikukanded. Nõude aegumine annab võlgnikule üksnes õiguse kohustuse täitmisest keeldumiseks. Siiski märgib kohus, et nõude aegumine on ette nähtud selleks, et distsiplineerida õigustatud isikut – kui soovitakse nõuet maksma panna, tuleb seda teha teatud tähtaja jooksul, vastasel korral on kohustatud isikul õigus täitmisest keelduda ning kohtult ei ole võimalik enam kaitset saada, kui kohustatud isik esitab kohtus aegumise vastuväite. Ühtlasi on nii tagatud ka paremad tingimused õigusemõistmiseks, kuna juhul, kui kohus peaks igal juhul menetlema ka paljude aastate eest tekkinud nõudeid, oleks tõendite ja asjaolude hindamine raskendatud.
2-20-4747 On hageja riisiko, et ta ei ole pidanud enam kui kümne aasta jooksul vajalikuks kostja vastu ebaõige kande parandamiseks kohtumenetlust algatada. Kuivõrd nõue on aegunud, on kostja kohustus anda nõusolek kande parandamiseks küll jätkuvalt olemas, kuid hagejal ei ole enam võimalik selle maksmapanekul riigilt kaitset saada.
30.Lisaks on kohtu hinnangul hageja ka nõudeõiguse hea usu põhimõttest tulenevalt minetanud, olles pika aja jooksul (ca 11 aastat ja 2 kuud) ebaõige kande suhtes passiivne ning jättes sellega kostjale mulje kande õigsusest. Olukorras, kus hageja abikaasa võlgnevused ning pankrotistumine tekitasid õigusvaidlusi juba enam kui 10 aastat tagasi, pidanuks hageja oma õiguste kaitsel aktiivsust üles näitama, et vältida käesolevas vaidluses esiletoodud asjaolude ja olukorra ilmnemist. Hageja on ebaõigesti passiivselt oodanud, mil realiseerub ebaõigest kandest tulenev risk.
31.Kuivõrd nõue on aegunud ning ühtlasi on hageja nõudeõiguse minetanud, tuleb hagi rahuldamata jätta. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, ei analüüsi kohus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet ning kohtuotsuse viivitamatu täidetavuse temaatikat.
32.Vaatamata nõude aegumisele, on kohtu hinnangul siiski kanne ebaõige ning kohus soovitab pooltel tungivalt olukorra kokkuleppel lahendamiseks jätkuvalt läbirääkimisi pidada.
33.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
34.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd otsus on tehtud hageja kahjuks, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
35.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
36.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab
2-20-4747 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.