Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-08-72393
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Narva linna Sotsiaalabiamet /registrikood xxx, aadress xxx/ Asjast puudutatud isik: O K /isikukood xxx, viibimiskoht: Narva-Jõesuu Hoolekodu, asukoht: xxx/ O K esindaja: vandeadvokaat Jekaterina Jevšina /Advokaadibüroo Jevšina & Manjuk, xxx/ Asjast puudutatud isik: G K /isikukood xxx, elukoht: xxx/ Asjast puudutatud isik: A K /isikukood xxx, elukoht: xxx/
Kohtuistungi toimumise aeg
19.05.2009.a.
Istungil viibinud isikud
Istungisekretär Jelena Šilina, tõlk Sirje Sirnask
Istungil osalenud isikud
Avaldaja Narva linna Sotsiaalabiamet Avaldaja esindaja Natalja Medvedeva Avaldaja volitatud esindaja Aleksei Forstiman Eestkostetava esindaja Jekaterina Jevšina Asjast puudutatud isik G K
Narva Linna (Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus O K üle eestkoste seadmises
Tsiviilasi nr 2-08-72393
Menetluskulud
anda eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta ja eestkostetava vara valitsemise kohta ning esitada eestkosteasutusele iga-aastane kirjalik aruanne.
03.11.2008.a Narva linna Sotsiaalabiameti poolt kohtule esitatud avalduse kohaselt on O K psühhiaatriaravil, talle on määratud raske puue ja 80% töövõimekaotus. O K saab psühhiaatriaravi alates lapseeast. Vaimse alaarengu tõttu vajab ta igapäevaelus järelvalvet, juhendamist ja kõrvalabi olmeprobleemide lahendamisel, kuna ei tule toime igapäevaste toimingutega. Tal on kõnehäire, ta ei oska kirjutada, lugeda ning on häiritud orentatsioon. 22.03.2007.a arstliku ekspertiisi otsuse kohaselt on O K raske puue ja isik vajab juhendamist ja järelvalvet ööpäevaringselt. Raske puude tõttu vajab O K eestkoste seadmist enda üle tema varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Kohus määras 04.02.2009.a määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi. O K psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks teostati 25.02.2009.a SA Narva Haigla ekspertiisikomisjoni ekspertide poolt ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis (ekspertiisiakt nr. 20). Kohus küsis lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 525 lg 3 G K arvamust tema eestkostjaks määramise kohta. G K ei vaielnud vastu enda eestkostjaks määramisele oma tütrele O K. Kohus kuulas TsMS § 524 lg 1 kohaselt ära O K, kellele eestkoste seadmist kohus menetleb. O K nõustus oma ema määramisega tema eestkostjaks. Kohus küsis lähtudes TsMS § 523 Narva linna Sotsiaalabiameti arvamust, kes ei vaielnud vastu G K eestkostjaks määramisele O K. Narva linna Sotsiaalabiamet on arvamusel, et O K ei saa oma tegusid õigesti hinnata ja neid juhtida ning ta ei ole võimeline sooritama mingeid tehinguid. Iseseisva eluga ta toime ei tule. Oma tervisliku seisundi tõttu (raske vaimne alaareng käitumishäiretega) vajab ööpäevaringset hooldust, kõrvalabi ja järelvalvet Arvestades seda palub avaldaja määrata G K O K eestkostjaks viieks aastaks. O K esindaja vandeadvokaat Jekaterina Jevšina G K eestkostjaks määramisega ei nõustunud ja 2(5)
Tsiviilasi nr 2-08-72393
leiab tuginedes kahe Narva-Jõesuu hoolekodu sotsiaaltöötaja ütlustele, et G K külastab oma tütart ainult eesmärgil omastada tütrele pensionist eraldatav raha.
Kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduses esitatu juurde ja leidis et esindaja väiteid tuleb kontrollida, kuid arvasid, et need ei vasta tõele. Avaldaja lubas eestkostetava rahaasjad võtta kontrolli alla. Eestkostetava esindaja jäi oma seisukoha juurde, et kui ema määrata eestkostjaks on tal õigus ka eestkostetava rahaasju ajada ning eestkostja määramine ei ole lapse huvides. G K leiab, et advokaadi väited ei ole tõesed ning ta pole kunagi tütre raha omastanud, samuti loobub ta tütre pensioni vastuvõtmisest ning leiab, et pension tuleb kanda üle sotsiaalabiametile.
Kohus, kuulanud ära avaldaja, eestkostetava, eestkostetava esindaja ja puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 alusel kohus lahendab täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt PKS § 93 eeskoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkoste asutus. PKS § 95 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 20 nähtub, et O K on raske vaimne alaareng käitumishäiretega. Nimetatud asjaolus veendus kohus ka O K ärakuulamise tulemusel, mida kinnitab ärakuulamise protokoll. O K vaimne seisund ei võimalda tal aru saada oma tegude tähendusest ning neid juhtida. Ta pole suuteline iseseisvalt oma elu korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Tema suhtes tuleb kõne alla eestkostja määramine, kes peab aitama tal toime tulla kõigi olmeprobleemidega ja langetama tema eest otsuseid. O K vajab eeskostet oma elu lõpuni, kuna tema tervislik seisund võib jääda endiseks, sest paranemise tunnuseid tema seisundis ei ole ilmnenud. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. G K on andnud oma nõusoleku eestkostjaks määramise kohta. Ekspertiisi akti kohaselt ei võimalda O K vaimne seisund teda kohtuistungil ära kuulata, seega ei ole ta võimeline oma tahet kohtuistungil avaldama. Vastavalt TsMS § 524 lg 1 kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku 3(5)
Tsiviilasi nr 2-08-72393
selgitada. Kohus kuulas O K ära tema tavalises keskkonnas. Eestkostetava esindaja väidete kohta märgib kohus järgmist. Iseenesest õige on advokaadi tegevus lähtudes eelkõige eestkostetava huvide kaitsest, kuid antud juhul kohus ei nõustu esindaja väidetega, kuna leiab, et oma tütrelt raha võtmine ema poolt ei ole tõendatud ühegi tõsiseltvõetava tõendiga. Kohus hinnanud hoolekandeasutuse sotsiaaltöötajate ütlusi, millele tugineb esindaja seisukoht, igakülgselt, täielikult ja objektiivselt oma siseveendumuse kohaselt, leiab et asjaolu, et G K külastab oma tütart kord kuus, ajal mil tütrele väljastatakse pensionist 15 %, ei tähenda seda, et viimane on selle raha tütrelt ära võtnud, küll aga võib tekitada hoolekandeasutuse töötajates selliseid kahtlusi. Eestkostjal on kohustus lähtuda oma tegevuses eelkõige eestkostetava huvidest, anda eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta ja eestkostetava vara valitsemise kohta ning esitada eestkosteasutusele iga-aastane kirjalik aruanne. Järelvalvet eestkostja tegevuse üle (sh. eestkostetava rahaliste vahendite kasutamise üle) teostab kohalik omavalitsus, kellel on õigus selliste tõendatud asjaolude ilmnemisel esitada kohtule avaldus eestkostja ametist vabastamiseks ja uue eestkostja määramiseks. TsMS § 531 lg 1 alusel, võib kohus mõjuval põhjusel eestkostja ametist vabastada. Seega leiab kohus, et nimetatud asjaolu ei ole tõendatud ja ei anna alust jätta avaldust rahuldamata. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. PKS § 96 sätestatud eestkostjaks määramist välistavad asjaolud puuduvad. Vastavalt TsMS § 478 lg 1 ja 526 lg 1 kohus määrab eestkostja määrusega. Kohus määrab O K eestkostjaks G K viieks aastaks, ehk kuni 27.05.2014.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. TsMS § 531 lg 1 kohaselt eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale.
Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 172 lg 3 täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Menetluskulud jäävad riigi kanda. Määrus on tehtud eelpooltoodu alusel ning juhindudes TsÜS §-st 8 lg 3, PKS §-st 92 lg 4, 96, 101 lg 1, lg 2 ja TsMS §-st 172 lg 2, 478 lg 1, 520 lg 1, 524 lg 5, 525 lg 1, 526, 531 lg 1, 532 lg 1 ja 3, 661 lg 2.
4(5)
Tsiviilasi nr 2-08-72393
Tamara Šabarova Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.