TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Eestkostja määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määrus jõustub ja kuulub täitmisele, kui selle peale ei saa enam kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Kinnisesse asutusse paigutamise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 536 lõikes 2 nimetatud isikud (isiku abikaasa ja muud isikuga koos elavad pereliikmed, isiku eestkostja, isiku nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, kinnise asutuse, kus isik viibib, juht või tema määratud ametiisik) valla- või linnavalitsus. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Kohus tuvastas: Põltsamaa vald on 04.03.2009.a esitanud avalduse Jxxx Sxxxxxxxxxx teovõime piiramiseks ja tema kinnisesse asutusse paigutamiseks. Tartu Maakohtu 15.05.2009.a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-22048 kohaldati Jxxx Sxxxxxxxxxx suhtes esialgset õiguskaitset tema 14 päevaks kinnisesse asutusse paigutamisega alates 14.05.2009.a kl 14.50. Kohtuistung Jxxx Sxxxxxxxxx tema küsitlemisel tema kodus Axxxxxx alevikus oli agressiivne ning ründas kohtunikku terariistaga. Avaldaja Põltsamaa Vallavalitsuse esindaja vallavanem Txxxx Txxxxx leidis, et JxxxxSxxxxxxxxxx teovõime piiramine ja kinnisesse asutusse paigutamine on vajalik.

Puudutatud isikud Jxxx Sxxxxxxxxxx abikaasa Lxxxx Sxxxxxxxxxxxja tütar Lxx Oxx andsid ütlusi selles, et viimasel kahel aastal on Jxxx Sxxxxxxxxx muutunud eriti ohtlikuks, agressiivseks, ründab pereliikmeid; luulud on olnud aastakümneid, kodust väljas ei ole käinud kaks aastat, kahtlustab nii abikaasat kui ka tütart, ravimeid võtma ega arsti juurde ei ole nõus minema; tema teovõime piiramine ja kinnisesse asutusse paigutamine on vajalik. Jxxx Sxxxxxxxxxxx esindav vandeadvokaat Marian Priks andis arvamuse, et Jxxx Sxxxxxxxxx ei ole võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima, tema teovõime piiramine on vajalik; kinnisesse asutusse paigutamata jätmise korral on Jxxx Sxxxxxxxxxxteistele ohtlik, kuna psühhootiliste elamuste mõjul muutub vägivaldseks; varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks, kuna Jxxx Sxxxxxxxxxxx ei ole vaatamata korduvatele hospitaliseerimistele haigukriitikat tekkinud, kodus ta ravimeid ei võta ning arsti vastuvõtule ei lähe. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud kogutud kirjalikke tõendeid ja ära kuulanud puudutatud isikud leiab, et Jxxx Sxxxxxxxxxx teovõimet tuleb piirata ja paigutada ta kinnisesse asutusse. Ekspert Anneli Selli arvamuse kohaselt Jxxx Sxxxxxxxxxxxxeb kroonilist vaimuhaigust püsikululise paranoidse skisofreenia kujul, RHK kood F20.00, mis väljendub meelepetetes, paranoilistes luulumõtetes, emotsionaalses ebaadekvaatsuses ja psühhootilistest elamustest mõjustatud käitumises; Jxxx Sxxxxxxxxxxei ole võimeline kestvalt oma tegudest aru saama ega neid juhtima; xxxx Sxxxxxxxxx vajab eestkoste seadmist; eestkostja ülesanneteks oleks Jxxx Sxxxxxxxxx ravi, rehabilitatsiooni ja hoolduse korraldamine, tema rahaliste vahendite kasutamise tagamine ja tema eest tehingute tegemine. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste selle isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks, kes on tunnistatud teovõimetuks või kelle teovõimet on piiratud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 1 kohaselt on füüsilise isiku teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid, lg 2 kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda aru saada oma tegudest või neid juhtida, piiratud teovõime. Sellisele isikule määratakse eestkostja ning eeldatakse, et see isik on piiratud teovõimega. Ekspertiisiakti põhjal järeldab kohus, et Jxxx Sxxxxxxxxx ei saa aru oma tegude tähendusest ning pole võimeline oma tegusid juhtima. Jxxx Sxxxxxxxxxx teovõimet tuleb piirata. Tulenevalt vaimsest seisundist määrab kohus TsMS § 526 lg 1 p 3 kohaselt, et eestkostja ülesandeks on Jxxx Sxxxxxxxxxx kogu elu korraldamine ning p 4 kohaselt, et Jxxx Sxxxxxxxxx ei või teha ühtki tehingut eestkostja nõusolekuta. PkS § 95 lg 2 kohaselt võib isikut määrata eestkostjaks tema kirjalikul nõusolekul. Lxx Oxx on andnud nõusoleku olla eestkostjaks. Lxx Oxx puhul ei esine PkS §-s 96 nimetatud eestkostjaks olekut välistavaid asjaolusid. Lxx Oxx on JxxxxSxxxxxxxxxx tütar. Lxx Oxx on tegutsenud JxxxxSxxxxxxxxxxx huvisid silmas pidades – Lxx Oxx on senini taganud Jxxx Sxxxxxxxxxx hoolduse ja asjaajamise. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et Lxx Oxx on PkS § 95 lg 3 nimetatud isik, keda võidakse määratakse eestkostjaks. Kuna eestkoste seatakse Jxxx Sxxxxxxxxxx kõigi asjade ajamiseks, siis võetakse TsMS § 526 lg 5 alusel Jxxx Sxxxxxxxxxxxxx ära valimisõigus.

TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt määrab kohus, et eestkoste lõpetamine või pikendamine otsustatakse hiljemalt 5 aasta möödumisel alates määruse tegemisest. Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg 1 kohaselt isik paigutatakse hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama ja 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Kogutud tõenditest ilmneb, et Jxxx Sxxxxxxxxxxx esineb raske psüühikahäire püsikululise paranoidse skisofreenia kujul. Ekspert Anneli Selli arvamuse kohaselt JxxxxSxxxxxxxxx on ohtlik eelkõige teistele, kuid kuna tema käitumine on mõjustatud psühhootilistest elamustest, võib olla ohtlik ka endale; Jxxx Sxxxxxxxxx vajab paigutamist ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega kinnisesse hoolekandeasutusse; kuna Jxxx Sxxxxxxxxxx haigus on püsikululine, ta keeldub ravimisest ja tal puudub täielikult haiguskriitika, on tema paranemine vähetõenäoline; Jxxx Sxxxxxxxxxxxteadvus on selge, intellekt vastab haridusele ja elukogemusele, mälu käepärane; avaldab paranoilisi mõjutus – ja kahjustusluulu mõtteid (kogu veesüsteem on mürgitatud elavhõbeda aurudega, naabermajas tehakse inimliha, naine tahtis plekitolmu sisse sööta ja röövkatse teha, liinidel on pealt kuulavad ja mõtteid lugevad mehed); käitumine mõjustatud meelepetetest ja luulumõtetest. Eeltoodust tulenevalt jõuab kohus seisukohale, et Jxxx Sxxxxxxxxx vajab tema kinnisesse asutusse paigutamist. Jxxx Sxxxxxxxxxxx esineb raske psüühikahäire ja ta on ohtlik teistele. Muude abinõude kasutamine tema suhtes pole võimalik, kuna Jxxx Sxxxxxxxxxxl puudub haiguskriitika, ta ei võta ravimeid ning ei pöördu arsti poole. Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg 5 kohaselt paigutatakse Jxxx Sxxxxxxxxx kinnisesse asutusesse 1 aastaks alates määruse tegemisest. Jxxx Sxxxxxxxxx vajab jätkuvat ravi, viibides kodus on ta ohtlik pereliikmetele. Käesoleval ajal on ta Tartu Maakohtu 15.05.2009.a määrusega paigutatud tahtest olenematule ravile 14 päevaks alates 14.05.2009.a. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus TsMS § 541 lg 4 kohaselt, et määrus kinnises asutuses viibimise osas kuulub täitmisele kättetoimetamisega Põltsamaa Vallavalitsusele s.o Jxxx Sxxxxxxxxxxon jätkuvalt ravil minemata vahepeal kodusele ravile. TsMS § 541 lg 1 kohaselt määruse põhjendust ei pea isikule endale teatavaks tegema, kui isik ilmselt ei ole võimeline seda mõistma või kui see võib tekitada olulist kahju tema tervisele. Käesoleval juhul võib määruse põhjendustega tutvumine kohtu arvates tekitada olulist kahju Jxxx Sxxxxxxxxxx tervisele. Kogutud materjalidest nähtub, et Jxxx Sxxxxxxxxxxx puudub haiguskriitika, seega võib tema tervisele halvasti mõjuda kohtumääruse põhjendustega, kus kirjeldatakse tema haigust, tutvumine. Jxxx Sxxxxxxxxxxon olnud kahtlustav ja vägivaldne pereliikmete suhtes. Tutvumine pereliikmete poolt antud tema olukorra kirjeldusega võib Jxxx Sxxxxxxxxxx tervist halvendada ning seeläbi suurendada ka vägivaldust pereliikmete suhtes. Seega tuleb Jxxx Sxxxxxxxxxxl võimaldada tutvuda ainult määruse resolutsiooniga. Jxxx Sxxxxxxxxxxxx on määratud esindaja, kes saab vajadusel tema huve kaitsta. Menetluskulude jaotus Kohtukuludeks on ekspertiisitasu 6750 krooni, eksperdi sõidukulu 600 krooni ja riigilõiv 200 krooni. Psühhiaatrilise abi seaduse 19 kohaselt jäetakse ekspertiisikulu riigi kanda. TsMS §

172 lg 3 jätab kohus isikule eestkostja määramisega ja tema paigutamisega seotud kulud riigi kanda.

kinnisesse asutusse

Kohus määruse tegemisel juhindub TsMS §-dest 463, 464 lg 2 ja 3, 465, 466 lg 1 ja 3, 522 lg 1 ja 4, 523, 524 lg 1, 525, 526 lg 1, 2, 3 ja 5, 528 lg 1, 533 lg 1 p 1, 534 lg 1, 2, 4 ja 5, 535 lg 1 ja 2, 536 lg 1 ja 2, 537 lg 1, 538, 539’ lg 1.

Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.