TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Maksekorraldus esitada 15 päeva jooksul kohtule.

Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast Menetluse käik 16.03.2009.a esitas Põltsamaa vald vallavalitsuse kaudu kohtule avalduse, milles palus määrata eestkoste Axx Kxxxxx. Avalduse kohaselt on Axx Kxxx töövõimetu. Tal oli 24.12.2008.a aju infarkt koos kõnekeskuse häirega ning parempoolse halvatusega. Tervisliku seisundi tõttu vajab ta oma õiguste ja huvide kaitseks eestkoste seadmist. Avaldaja leidis, et eestkostjaks sobiv isik on Axx Kxxx abikaasa Txx Kxxx. Kohus määras Axx Kxxx suhtes ekspertiisi. Kohus korraldas 07.05.2009.a Axx Kxxx ärakuulamise tema viibimiskohas, mille käigus selgus, et Axx Kxxx sai vastata küsimustele vaid „ei“ või „jah“. Kohtule tundus, et ta sai aru esitatud küsimustest ja vastas neile adekvaatselt, kuid kontrollida seda ei olnud võimalik, sest mingeid selgitusi Axx Kxxx anda ei suutnud- ta püüdis rääkida, kuid suutis öelda vaid „kuus“. Õigesti vastas küsimustel, mis puudutasid tema isikut, kohta, kus viibib, aastat jne. Kui arvata, et ta vastas küsimustele adekvaatselt, siis oli ta nõus eestkoste seadmisega ja oli ka nõus, et eestkostjaks määrataks abikaasa. Kohus kuulas ära avaldaja, Axx Kxxxx esindaja ja teised puudutatud isikud. Avaldaja jäi avalduse juurde ja esindaja toetas avaldust. Avaldaja ja esindaja leidsid, et eestkoste tuleks määrata kõigi Axx Kxxx asjade ajamiseks ja huvide kaitseks. Esindaja leidis, et eeskoste tähtajaks tuleks määrata 3 aastat. Axxxx Kxxx toetas avaldust, kuid leidis, et eestkoste tuleks määrata vaid kaheks aastaks. Txx Kxxx kinnitas oma valmisolekut asuda eestkosjaks ning andis ülevaate Axx Kxxx varalisest seisundist. Kohtu seisukoht: Kohus, uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid ja lg 2 teine lause sätestab, et alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Eksperdi poolt kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 22/09 esitatud arvamuse kohaselt (t lk 2022) ei ole Axx Kxxx vaimuhaige või nõrgmõistuslik. Tal esineb ägeda algusega vaskulaarne dementsus, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ega neid juhtida. Axx Kxxx psüühiline seisund ei võimalda tal teha iseseisvaid tegusid ja teostada vailimisõigust. Ekspertiisiaktis on antud põhjalik ülevaade Axx Kxxx tervislikust seisundist. Eksperdi arvamuse kohaselt vajab Axx Kxxx eestkostet enamike ülesannete täitmiseks ja igapäevaelu ning ravi korraldamiseks. Eeltoodud tõendite ja kohtu poolt isiklikult vahetult kogetu põhjal asub kohus seisukohale, et Axx Kxxxxx tuleb määrata eestkostja. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt juhul, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Axx Kxxxx esineb ägeda algusega vaskulaarne dementsus. Kohus leiab, et psüühilise seisundi tõttu ei ole AxxxKxxx

võimeline suhtlema ja ennast väljendama, mistõttu on tal takistatud tähtsust omavatest asjaoludest ülevaate saamine ja sellega seoses objektiivse seisukoha kujundamine. Eeltoodu omakorda takistab tal tahet kujundamist ning oma tegude võimalike tagajärgede hindamist. Seoses haigusega vajab ta pidevat juhendamist, kõrvalabi ja hooldust. Axx Kxxx ei ole võimeline allkirjastama dokumente ja väljendama oma tahet. Kohus leiab, et eelnimetatud takistuste tõttu ei ole Axx Kxxx võimeline kaitsma oma õigusi ja realiseerima kohustusi ning ei tule iseseisvalt toime oma igapäevaelu ja vajaliku ravi korraldamisega. Perekonnaseaduse § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimetu isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Perekonnaseaduse § 95 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Kohus leiab, et Axx Kxxx eestkostjaks tuleb määrata Txx Kxxx, kes on andnud ka vastava kirjaliku nõusoleku (t lk 9). TxxKxxx on isikuomadustelt eestkostjaks sobiv isik ja emotsionaalselt valmis eestkostja ülesandeid täitama. Axx ja Txx Kxxx on abikaasad, nende suhted on head, mistõttu kohus leiab, et ta on sobiv eestkostjana abikaasa õigusi ja huve kaitsma. Axx Kxxx poeg, Axxxx Kxxx leidis, et Txx Kxxx on sobilik isik isa eestkostja ülesandeid täitma. Tulenevalt Axx Kxxx psüühilisest seisundist ja eksperdiarvamusest ei pea kohus võimalikuks lubada tal iseseisvalt tehinguid teha ega pea vajalikuks eestkostja ülesannete ringi piirata. Kohus selgitab, et TsMS § 526 lg 4 kohaselt annab eestkoste seadmise määrus eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. PrkS § 98 lg 2 sätestab, et eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Eestkostja tegevusele on seatud teatud piirangud, mis on sätestatud Perekonnaseaduse § 99-100. TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Ekspert on asunud seisukohale, et Axx Kxxx vajab eestkostet viie aasta jooksul. Avaldaja nõustus selle seisukohaga. Axx Kxxx esindaja ja poeg leidsid, et eestkoste tähtaeg võiks olla lühem, sest on võimalik, et Axx Kxxx seisukord paraneb. TsMS § 526 lg 3 seab eestkoste kestusele piiranguks viis aastat määruse tegemisest alates. Kohus on seisukohal, et arvestades Axx Kxxx tervislikku seisundit ja võimalusi paranemisele, tuleb eestkoste määrata kolmeks aastaks. Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka TsMS § 526 lg 3 ja 528, mille kohaselt tuleb enne käesolevas määruses nimetatud eestkoste tähtaja möödumist otsustada, kas Axx Kxxx vajab jätkuvalt eestkostet ja esitada vastav avaldus kohtule. Kohtukulude jaotus TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Avalduse esitamisel avaldaja riigilõivu ei tasunud. TsMS § 139 lg 2 p 2 ja 147 tulenevalt mõistab kohus tasumata riigilõivu välja Axx Kxxxxx, kuna menetlus on toimunud tema huvides. TsMS § 172 lg 3 teine lause sätestab, et isikule eestkostja määramise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus muud menetluses tehtud (ekspertiisi ja esindaja kulud) riigi kanda.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.