TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

puudutatud isikule J.J.le, tema esindajale

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

Kiviõli Linnavalitsus esitas kohtule avalduse J.J.le eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on J.J. tervisliku seisundi tõttu arvel SA Ahtme Haigla ning viibinud korduvalt seal ravil. Psüühilise haiguse tõttu on talle arstliku ekspertiisi otsusega määratud raske puue ning töövõimekaotus 90%. Ta on läbinud mitmeid ravikuure, kuid vaatamata sellele võib ta oma elu ohtu seada. Lühikeste ajavahemike järel käivad tal haigushood, kus ta ei suuda oma elu ja tegevust kontrollida ning ei saa ümbritsevast adekvaatselt aru. Avaldaja palub määrata J.J. eestkostjaks tema ema A.J.. Kohus määras asjas komplektse psühholoogilis-psühhiaatrilise ekspertiisi, kuna esinesid andmed isiku vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire kohta. J.J. suhtes teostati 06.aprillil 2009.a psühhiaater K. M. ja kliinilise psühholoogia magistri T. K. poolt kompleksekspertiis. Kohus määras 30.aprillil 2009.a määrusega isikule riigipoolse õigusabi korras esindajaks vandeadvokaadi vanemabi I. G. ́i. Kohus kuulas puudutatud isiku ära tema esindaja juuresolekul. J. J. selgitas, et ta ei ole võimeline mingeid tehinguid teostama ning on nõus, et tema eestkostjaks määratakse A.J.. Puudutatud isiku J.J. esindaja esitas kohtule seisukoha, milles leidis, et esindatava õiguste ja huvide kaitseks tuleb talle määrata eestkostja. Esindaja on nõus, et eestkostjaks määratakse puudutatud isiku ema A.J.. Puudutatud isiku A.J. arvamuse kohaselt ei ole J.J. võimeline mingeid tehinguid teostama, samuti võib ta valimisõiguse osas tunnistada teovõimetuks. A.J. on nõus olema tütre eestkostjaks. Puudutatud isik N. J. on nõus, et tema abikaasa määratakse tütre J.J.

eestkostjaks.

Kiviõli Linnavalitsus eestkosteasutusena on esitatud avalduses nõustunud A.J. J.J. eestkostjaks. J.J. ei ole võimeline oma tegudest aru saama ega neid juhtima.

määramisega

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära puudutatud isikud ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 520 lg 1 kohus määrab eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr 2/13 nähtub, et J.J.l esineb alates 2001.a raske psüühika- ja käitumishäirete kogum – Dementsus, mis on hõlmatav määratlusega „nõdrameelsus“. J.J. ei ole kestvalt suuteline aru saama ümbrusest, oma tegude iseloomust, tähendusest ja võimalikest tagajärgedest ning ta ei ole suuteline oma käitumist juhtima. J.J. vajab eestkostet kõigi tehingute , tegevuste ja otsuste puhul, mille eeldatavatest tagajärgedest võib

sisalduda oht tema enda või teiste isikute varale, elule või tervisele. J. J. psüühilise seisundi ning tema iseseisva toimetulekuvõime paranemist ei ole alust prognoosida. Ta vajab toimetuleku täielikku tagamist väliskeskkonna poolt tõenäoliselt elukestvalt. Vastavalt TsMS § 524 lg 1 kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Kohus kuulas J.J. ära temale tuttavas keskkonnas. Ärakuulamise juures viibis puudutatud isiku esindaja. J.J. selgitas, et iseseisvalt pole ta võimeline mingeid tehinguid teostama ning ta on nõus, et tema eestkostjaks määratakse tema ema A.J.. TsMS § 525 lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. A.J. on andnud oma nõusoleku enda eestkostjaks määramise kohta. TsMS § 525 lg 2 kohaselt küsib kohus menetluses üldjuhul ka isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse, abikaasa, vanemate, kasuvanemate ja laste arvamust, välja arvatud, kui isik vaidleb sellele mõjuval põhjusel vastu. Eestkostet vajava isiku taotlusel võib arvamust küsida ka muult lähedaselt isikult, kui see ei venita oluliselt menetlust. J.J. isa N. J. on nõus oma abikaasa määramisega tütre eestkostjaks. J.J. abielus ei ole. TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt TsMS § 526 lg2 p 5 nimetatud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus määrab J.J. eestkostjaks A.J. kuni 20. maini 2014.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. J.J.l tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1; § 524 lg 1, lg 5; § 525 lg 1, lg 2, lg 3; § 526; § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse.

Helgi Vinni Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.