Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Randmaa
Otsuse avalikult Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 19.05.2009.a. kell teatavakstegemise aeg ja koht 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. Tsiviilasja number
2-08-55220
Kohtuasi TL hagi TOÜ vastu lõpparve kinnipidamise eest hüvitise summas 11.028.- krooni väljamõistmiseks Hagihind
11.028.- krooni
Menetlusosalised
Hageja TL(i.k. XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja adv. S Malmberg Kostja TOÜ (r.k. XXX, XXX) Kostja esindaja advokaat K Aavik (Advokaadibüroo Laus & Partnerid )
Kohtuistungi toimumise aeg
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil
Resolutsioon. Jätta rahuldamata TL hagi TOÜ vastu lõpparve kinnipidamise eest hüvitise summas 11.028.- krooni väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotamine. Jätta TL menetluskulud tema enda kanda. TOÜ menetluskulud jätta täies ulatuses TL kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja varasem menetluse käik.
- pooltevahelisest kirjavahetusest selgus, et väljamaksmata 500.- krooni näol oli tegemist töötajale määratud distsiplinaarkaristuse – rahatrahviga, mis töötajalt on palgast kinni peetud; - Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega 24.märtsist 2008.a. tühistati käskkiri, millega hagejale tööandja poolt rahatrahv määrati ja hageja kasuks mõisteti välja palk 500.- krooni, mille tööandja hagejalt ebaseaduslikult kinni oli pidanud. Tööandja töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustanud; - töölepingu lõpetamisel TLS § 82 lg 1 alusel venitas tööandja hagejale lõpparve väljamaksmisega 29. detsembrist 2007.a. kuni 15. jaanuarini 2008.a.; - ebaseaduslikult kinnipeetud 500.- krooni maksis kostja hagejale välja alles 10.04.2008.a., s.o. pärast töövaidluskomisjoni otsuse jõustumist hagejale määratud distsiplinaarkaristuse tühistamise vaidluses.
eesmärgiga. Lõpparve maksmisega viivitamise aja eest makstav keskmine palk on oma olemuselt hüvitis töötajale ja sanktsioon tööandjale. Kostja on seisukohal, et sanktsioon peaks olema seotud rikkumise raskuse ja tekkinud kahjuga. Kogu lõpparve väljamaksmata jätmine ja lõpparvest alla 1% tasumata jätmine ei ole võrdse raskusega rikkumised. Arvestades sellega, et TsMS § 119 lg 2 sätestatud hüvitis on oma olemuselt sarnane viivise ning leppetrahviga ja eesti kohtupraktika kohaselt ei ole üldjuhul peetud mõistlikuks välja mõista viivist suuremas summas kui põhisumma, palub kostja juhul, kui kohus peaks tuvastama lõpparve kinnipidamise, mitte mõista välja hüvitist suuremas summas kui kinnipeetud summa ehk 500.- krooni; - TLS § 119 lg 2 kohaldamine oleks antud juhul vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu tuleks nimetatud seadusesäte jätta kohaldamata. Hageja ei vaidlustanud töölepingu kehtivuse ajal talle määratud distsiplinaarkaristust – 500.- kroonist rahatrahvi, vaid tegi seda pärast töölepingu lõpetamist enam kui kolm ja pool kuud hiljem ning seejuures ajal, mil hagejale maksti hüvitist 60.283.- krooni. Kostja arvates peaks mõistlikul ja heauskselt käituval inimesel olema piinlik nõuda tööandjalt töövaidluskomisjoni ja kohtusse pöördumisega 500.- krooni kinnipidamise eest hüvitist 11.028.- krooni. Hagi esitamise näol realiseerib hageja oma seletamatut vaenusoovi oma endise tööandja vastu sooviga raisata tööandja aega ja ressursse ning tekitada talle kahju.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.