Otsuse avalikult Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 19.05.2009.a. kell teatavakstegemise aeg ja koht 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. Tsiviilasja number
2-08-55220
Kohtuasi TL hagi TOÜ vastu lõpparve kinnipidamise eest hüvitise summas 11.028.- krooni väljamõistmiseks Hagihind
11.028.- krooni
Menetlusosalised
Hageja TL(i.k. XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja adv. S Malmberg Kostja TOÜ (r.k. XXX, XXX) Kostja esindaja advokaat K Aavik (Advokaadibüroo Laus & Partnerid )
Kohtuistungi toimumise aeg
24.märtsil 2009.a.
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil
Resolutsioon. Jätta rahuldamata TL hagi TOÜ vastu lõpparve kinnipidamise eest hüvitise summas 11.028.- krooni väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotamine. Jätta TL menetluskulud tema enda kanda. TOÜ menetluskulud jätta täies ulatuses TL kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja varasem menetluse käik.
1.Hageja asus kostja juurde tööle Lõuna-Eesti piirkonna müügiesindaja ametikohale poolte vahel sõlmitud tähtajatu töölepingu alusel 02.12.2002.a..
2.03.01.2005.a. sõlmisid pooled töölepingu muudatuse, mille kohaselt oli alates 01.01.2005.a. hageja töökohaks müügiesindaja ametikoht Tartus.
3.Tööleping lõpetati poolte vahel 28.12.2007.a. TLS § 82 lg 1 alusel.
4.Kostja kandis hagejale üle 15.01.2008.a. lõpparve, viivise lõpparve kinnipidamise eest perioodi 29.12.2007.a. kuni 15.01.2008.a. eest (v.a. 500.- krooni, mis oli 01.10.2007.a. hagejale tööandja poolt määratud rahatrahv) ja hüvitise töölepingu lõpetamise eest TLS § 82 lg 2 alusel.
5.Kohtuotsuse p-s 4 nimetatud 500.- krooni kandis tööandja töötajale üle koos palga viivistega 10.04.2008.a., s.o. pärast töövaidluses nr 9.11.-2/2003-2008 töövaidluskomisjoni otsuse jõustumist kus TL vaidlustas talle tööandja poolt 01.10.2007.a. määratud rahatrahvi 500.- krooni. .
6.07.05.2008.a. Tartumaa Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses palus TL välja mõista TOÜ hüvitise lõpparve kinnipidamise eest TLS § 119 lg 2 alusel.
7.Töövaidluskomisjoni otsusega nr 9.2-02/1220-2008 15. juulist 2008.a. rahuldati TL avaldus ja mõisteti tema kasuks välja TOÜ 11.028.- krooni.
8.Töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud tööandja, kes esitas kohtule taotluse töövaidlusasi hagimenetluse korras läbi vaadata. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.
9.Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses seisukohal, et kostjalt kuulub tema kasuks väljamõistmisele hüvitis lõpparve kinnipidamise eest summas 11.028.- krooni TLS § 119 lg 2 alusel järgmistel põhjendustel: - kostja määras hagejale 01.10.2007.a. käskkirjaga nr 38 ebaseaduslikult trahvi 500.krooni; - hageja poolt töölepingu lõpetamisel kostjale tehtud järelpärimise tulemusena hagejale arvestatud ja väljamakstud palga kohta ilmnes, et 2007.a. septembris oli hagejale väljaarvestatud palk 500.- krooni võrra suurem kui kostja selle hagejale üle kandis;
- pooltevahelisest kirjavahetusest selgus, et väljamaksmata 500.- krooni näol oli tegemist töötajale määratud distsiplinaarkaristuse – rahatrahviga, mis töötajalt on palgast kinni peetud; - Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega 24.märtsist 2008.a. tühistati käskkiri, millega hagejale tööandja poolt rahatrahv määrati ja hageja kasuks mõisteti välja palk 500.- krooni, mille tööandja hagejalt ebaseaduslikult kinni oli pidanud. Tööandja töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustanud; - töölepingu lõpetamisel TLS § 82 lg 1 alusel venitas tööandja hagejale lõpparve väljamaksmisega 29. detsembrist 2007.a. kuni 15. jaanuarini 2008.a.; - ebaseaduslikult kinnipeetud 500.- krooni maksis kostja hagejale välja alles 10.04.2008.a., s.o. pärast töövaidluskomisjoni otsuse jõustumist hagejale määratud distsiplinaarkaristuse tühistamise vaidluses.
10.Hageja on seisukohal, et kuivõrd tema on kostjalt küsinud mitmel korral pärast töölepingu lõpetamist 500.- krooni väljamaksmist ja selgitanud tööandjale nimetatud summa kinnipidamise ebaseaduslikkust, on kostja jätnud talle osaliselt lõpparve tähtaegselt välja maksmata, mille eest on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist. Hüvitise suuruse väljaarvestamisel on hageja lähtunud tööandja poolt hagejale esitatud aruandest 2008.a. jaanuaris tehtud väljamaksete kohta, mille kohaselt oli hageja ühe kuu keskmiseks palgaks 25.024.- krooni. Kuna kostja tasus hagejale 15.01.2008.a. osaliselt lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 13.968.- krooni ja hüvitise piirmääraks TLS § 119 lg 2 alusel on ühe kuu keskmine palk, palub hageja kostjalt välja mõista 11.028.- krooni (25.028-13.986).
11.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena poolte vahel sõlmitud töölepingu, selle muutmise lepingu, oma pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et OÜ TOÜ on kandnud hagejale üle 695.- krooni 10.04.2008.a. vastavalt töövaidlusasjale 9.11-2/203-2008, pooltevahelise ning nende esindajate vahelise elektroonilise kirjavahetuse ja hageja töötasu arvestuse ning lõpparve arvestuse. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
12.Kõigepealt leidis kostja, et ei ole hageja lõpparvet kinni pidanud. Kostja karistas hagejat 01.10.2007.a. käskkirjaga nr 38 rahatrahviga, mis vastavalt käskkirjale tuli kinni pidada hageja palgast. Hageja töölepingu kehtivuse ajal käskkirja ega sellega seonduvat palga kinnipidamist ei vaidlustanud. Kostja oli veendumusel, et tegemist on distsiplinaarkaristusega ja seda ei saa vaidlustada pärast ühe kuu möödumist trahvi määramisest. Kuna hageja ei nõudnud 500.- krooni maksmist töötamise ajal ega vaidlustanud nende maksmata jätmist enne töölepingu lõpetamist, ei ole tegemist lõpparve kinnipidamisega.
13.Juhul kui vaidlusalust situatsiooni tõlgendada lõpparve kinnipidamisena, siis ei ole hüvitise väljamõistmine kostja arvates põhjendatud, sest - lõpparve täieliku tasumisega viivitamiseks olid kaalukad põhjused, sest hageja esitas nõude temalt 3,5 kuud tagasi kinnipeetud rahatrahvi 500.- krooni tagastamiseks pärast töölepingu lõpetamist ja lõpparve tasumist. Kuna kostja oli seisukohal, et hageja nõue 500.- krooni saamiseks ei olnud põhjendatud, lahendas vaidluse töövaidluskomisjon. Kostja ei pidanud otstarbekaks 500.- krooni väljasmõistmist vaidlustada kohtus, millest tulenevalt jõustus töövaidluskomisjoni otsus; - 500.- krooni suuruse summa kinnipidamise eest 11.028.- krooni suuruse hüvitise maksmine on ilmselgelt ebaproportsionaalne, ebamõistlik ning vastuolus vastava hüvitise
eesmärgiga. Lõpparve maksmisega viivitamise aja eest makstav keskmine palk on oma olemuselt hüvitis töötajale ja sanktsioon tööandjale. Kostja on seisukohal, et sanktsioon peaks olema seotud rikkumise raskuse ja tekkinud kahjuga. Kogu lõpparve väljamaksmata jätmine ja lõpparvest alla 1% tasumata jätmine ei ole võrdse raskusega rikkumised. Arvestades sellega, et TsMS § 119 lg 2 sätestatud hüvitis on oma olemuselt sarnane viivise ning leppetrahviga ja eesti kohtupraktika kohaselt ei ole üldjuhul peetud mõistlikuks välja mõista viivist suuremas summas kui põhisumma, palub kostja juhul, kui kohus peaks tuvastama lõpparve kinnipidamise, mitte mõista välja hüvitist suuremas summas kui kinnipeetud summa ehk 500.- krooni; - TLS § 119 lg 2 kohaldamine oleks antud juhul vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu tuleks nimetatud seadusesäte jätta kohaldamata. Hageja ei vaidlustanud töölepingu kehtivuse ajal talle määratud distsiplinaarkaristust – 500.- kroonist rahatrahvi, vaid tegi seda pärast töölepingu lõpetamist enam kui kolm ja pool kuud hiljem ning seejuures ajal, mil hagejale maksti hüvitist 60.283.- krooni. Kostja arvates peaks mõistlikul ja heauskselt käituval inimesel olema piinlik nõuda tööandjalt töövaidluskomisjoni ja kohtusse pöördumisega 500.- krooni kinnipidamise eest hüvitist 11.028.- krooni. Hagi esitamise näol realiseerib hageja oma seletamatut vaenusoovi oma endise tööandja vastu sooviga raisata tööandja aega ja ressursse ning tekitada talle kahju.
14.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja hageja palgalipiku 2008.a. jaanuarikuu kohta, käskkirja 1.oktoobrist 2007.a., millega hagejale määrati rahatrahv 500.- krooni, maksekorralduse hagejale lõpparve ülekandmise kohta 15.01.2008.a., hageja palgatõendi, pooltevahelise elektroonilise kirjavahetuse. Kohtuotsuse põhjendused.
15.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste esindajad uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Pooled ei vaidle selle üle, et - hageja asus kostja juurde tööle Lõuna-Eesti piirkonna müügiesindaja ametikohale poolte vahel sõlmitud tähtajatu töölepingu alusel 02.12.2002.a. ja 03.01.2005.a. sõlmisid pooled töölepingu muudatuse, mille kohaselt oli alates 01.01.2005.a. hageja töökohaks müügiesindaja ametikoht Tartus; - 01.10.2007.a. koostatud käskkirjaga nr 38 on kostja karistanud hagejat rahatrahviga 500.- krooni ning määranud, et rahatrahv kuulub kinnipidamisele töötaja septembrikuu palgast; - hagejale on käskkirja allkirja vastu tutvustatud; - hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse alusel tühistas Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjon oma 24.03.2008.a. otsusega töövaidlusasjas 9.11-2/2032008 hagejale määratud rahatrahvi. Tööandja töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustanud, vaid kandis otsuse alusel temalt väljamõistetud palga koos viivisega summas 695.- krooni 10.04.2008.a. TLpangaarvele üle; - pooltevaheline tööleping lõpetati TLS § 82 lg 1 alusel 28.12.2007.a. - kostja kandis hagejale lõpparve ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest perioodil 29.12.2007.a. – 15.01.2008.a. üle 15.01.2008.a. 60.283.- krooni. Pooled vaidlevad selle üle kas kostja poolt hagejale rahatrahvina määratud 500.- krooni, mida kostja hagejale lõpparve koosseisus välja ei maksnud, on tööandja poolt töötajalt kinni peetud palk, mille kinnipidamise eest on hagejal õigus nõuda kostjalt TLS § 119 lg 2 alusel hüvitist summas mille suuruseks on hageja keskmise palga ja hagejale juba makstud lõpparve kinnipidamise hüvitise vahe või mitte.
16.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus TLS §-st 74 lõikest 2, mille kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale lõpparve töölepingu lõpetamise päeval, PalS §-st 32 lg 1, mille kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma välja kõik tööandjalt saada olevad summad, ning TLS § 119 lõikest 2, mille järgi on tööandja kohustatud lõpparve kinnipidamisel maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve kinnipidamisega viivitatud päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga.
17.Kohus leiab, et vaidluse lahendamiseks tuleb eelkõige tuvastada kas T OÜ pidas kinni ajavahemikul 29.12.2007.a. kuni 10.04.2008.a. osaliselt, s.o. summas 500.- krooni TL lõpparvet, mis annab töötajale õigusliku aluse nõuda tööandjalt TLS § 119 lg 2 alusel keskmist palka lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest. Kohus asub seisukohale, et kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid tõendavad, et 01.10.2007.a. käskkirjaga nr 38 on tööandja karistanud töötajat 500.- kroonise rahatrahviga. Pooled ei vaidle selle üle, et nimetatud summa, mille tööandja töötajalt 2007.a. septembrikuu palgast kinni pidas, ongi vaidlusalune 500.- krooni, mille kinnipidamise eest hageja käesoleva hagi esitamisega hüvitist nõuab. Arvestades asjaoluga, et töötajale oli nimetatud käskkirja rahatrahvi määramisest allkirja vastu tutvustatud, mille üle pooltel vaidlus puudub, ning hageja ei olnud töölepingu lõpetamise ajaks 28.12.2007.a. ega ka lõpparve väljamaksmise ajaks 15.01.2008.a. nimetatud käskkirja töövaidlusorganis vaidlustanud, vaid tegi seda alles pärast töölepingu lõppemist kostjaga ja talle lõpparve väljamaksmist kostja poolt, mida tõendab hageja e-kiri tööandjale 16. jaanuarist 2008.a., kus hageja palub esitada omale 2007.a. septembrikuu palgalehe, ei pidanud tööandja kinni töötaja lõpparvet 500.- krooni ulatuses nagu hageja ekslikult leiab ning hagejal puudub õiguslik alus nõuda kostjalt hüvitist lõpparve kinnipidamise eest TLS § 119 lõike 2 alusel nagu hageja käesoleva hagi esitamisega kostja vastu teeb. Ka Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-4899 asunud seisukohale, et TLS § 119 lg 2 sätestatud sanktsiooni tööandja suhtes ei ole alust rakendada kui tööandja maksis töötajale välja lõpparve vaidlustamata osa ning kuni lõpparve väljamaksmiseni ei olnud töötaja nõudnud vaidlustatud summade väljamaksmist või nende maksmisest keeldumist vaidlustanud. Kostja kandis hagejale üle 500.- krooni + viivised palga maksmisega viivitamise eest koheselt pärast seda kui jõustus töövaidluskomisjoni otsus, millega tühistati käskkiri hagejale rahatrahvi määramisest.
18.Kuna kohus asus kohtuotsuse p-s 17 seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et tööandja töötaja lõpparvet kinni ei pidanud, mistõttu puudub hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt hüvitist TLS § 119 lg 2 alusel, puudub kohtuotsuses vajadus analüüsida kostja teisi alternatiivseid vastuväiteid hagile. Menetluskulude jaotamine.
19.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 sätestatust, milliste kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, sealhulgas ka kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda ja kostja menetluskulud, s.o. riigituludesse tasutud riigilõiv taotluse esitamisel töövaidlusasi hagimenetluses läbi vaadata ja kostja esindaja kulu, hageja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.