TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-09-11923

ärakiri

pärast

selle

jõustumist

viivitamata

Kohtute

Edasikaebamise kord Eestkostja määramise määruse peale võib esitada kirjaliku määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isik, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud 18.03.2009.a. esitas Leisi vald Vallavalitsuse kaudu maakohtule avalduse piiratud teovõimega täisealisele G.V.ile eestkostja määramiseks. Avaldaja palub määrata G.V.i eestkostjaks tema ema U.V.i, kes on andnud selleks oma nõusoleku. Avalduse kohaselt on G.V.il kaasasündinud kromosoomi anomaaliatest tingitud lihaste kahjustus liikumisraskustega, epilepsia ja vaimse arengu sügava peetuse ning kõne puudumisega. G. on sünnist saati sügava puudega laps ja ema U.V.i hooldada, kuna ta vajab psüühilis-füüsiliste erivajaduste tõttu pidevat järelvalvet, juhendamist ja hooldust. G.l puudub kõne ja ta ei oska lugeda ega kirjutada. Ta ei ole võimeline oma elu ise korraldama ning oma õigusi ja huve kaitsma. G.V.ile on 21.04.2006 arstliku ekspertiisi otsusega nr 263048 määratud sügav puue ja arstliku ekspertiisi otsusega nr 347331 TVK 100 % ning on alust arvata, et ta ei suuda iseseisvalt toime tulla ja kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ning neid juhtida. Sotsiaalhoolekande seaduse § 8 p 4 alusel on kohalikule omavalitsusüksusele pandud ülesandeks eestkosteasutuse töö korraldamine. Perekonnaseaduse § 93 lg 1 kohaselt otsustab kohus eestkoste seadmise eestkosteasutuse avalduse alusel piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 36 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel makstakse sügava puudega riikliku töövõimetuspensioni saajale kogu talle määratud pension kätte või panka tema arvele. Kuna G.V. on kirjaoskamatu, siis ei ole ta võimeline ise oma pensionit vastu võtma või selleks otstarbeks pangaarvet avama ning vallavalitsus eestkosteasutusena on otseselt huvitatud G. huvide kaitsmisest (Perekonnaseadus § 92 lg 4) ja taotleb temale eestkostja

2-09-11923 määramist. G.V.it ei võiks lubada ise mingeid tehinguid teha, kuna ta on kirjaoskamatu ja ei tunne raha väärtust. Avaldaja peab vajalikuks määrata eelmenetluses kohtupsühhiaatriaekspertiis tuvastamaks kas G.V. suudab kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. Lähtuvalt eeltoodust ja juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 110 lg 3, § 172 lg 2, § 475 lg 1 p 5, § 476, § 478, § 522, § 523, § 526 ning Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 ja lg 3 palub avaldaja:

ASJAST PUUDUTATUD ISIKUTE ARVAMUS

Asjast puudutatud isikud on nõus sellega, et kohus määrab G.V.i eestkostjaks tema ema U.V.i /t.l 6, 2, 14/.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus leiab, et antud asja saab lahendada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et G.V.ile tuleb seada eestkoste ja tema eestkostjaks võib määrata tema ema U.V.i, kes on kohtule selleks oma nõusoleku andnud /t.l 4, 6/. Vastavalt 21.04.2006.a. arstiliku ekspertiisi otsusele nr 263048 on G.V.ile määratud sügav puue, mis põhjustab lisakulutusi /t.l 10/. Nimetatud arstliku ekspertiisi otsuse sisulise põhjenduse kohaselt esineb G.V.il sügav liitpuue (kromosoomi anomaaliatest tingitud lihaste kahjustus liikumisraskustega, epilepsia ja vaimse arengu sügav peetus, kõne puudumine). Isik vajab ööpäevaringset kõrvalabi, juhendamist ja järelvalvet. Isik vajab kõrvalabi ja juhendamist ööpäevaringselt kuna ei tule iseseisvalt toime muu hulgas suhtlemisega (kõne puudumine). Isik vajab järelvalvet kuna võib oma tegevusetusega tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. Isikul esineb epilepsia, sügav vaimne alaareng /t.l 11/. Lähtudes 21.04.2006.a. arstiliku ekspertiisi otsusest nr 263048, mille kohaselt on G.V.il alates sünnist vaimse arengu sügav peetus, puudus kohtul kahtlus, et isik vajab oma varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks eestkostjat. Eeltoodu alusel ja TsMS § 522 lg 5 p 3 märgitust, mille kohaselt ei pea ekspertiisi määrama kui ekspertiisi tegemine on eestkostja ülesannete mahtu arvestades ebamõistlikult kulukas või töömahukas, jättis kohus G.V.ile määramata ekspertiisi eestkostja määramise vajalikkuse kohta. TsÜS § 8 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime (TsÜS § 8 lg 2). Vastavalt perekonnaseaduse § 92 lg-le 4 seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus (Perek § 95 lg 1).

2-09-11923 Asja materjalidest nähtuvalt leiab kohus, et G.V.i varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks on eestkoste seadmine põhjendatud ja vajalik. PerekS § 98 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja ja ta on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Eestkoste teostamisel tuleb eestkostjal arvestada PerekS §-s 99 märgitud piirangutega tehingute tegemisel ja paragrahvis 100 märgitud keeldudega. Kohus ei kuulanud antud asjas eestkostet vajavat isikut isiklikult ära, kuna G. Vendel ei ole ilmselt võimeline kõne puudumise tõttu oma tahet avaldama (TsMS § 524 lg 5 p 2). TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigilõivuseaduse § 56 lg 2 kohaselt avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas ja piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas tasutakse riigilõivu 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna antud asjas ei ole avaldaja avalduse esitamisel riigilõivu tasunud, tuleb kohtu hinnangul eeltoodu alusel avaldajalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 200 krooni.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.