TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Menetluse käik 04.12.2009.a esitas Jõgeva vald vald vallavalitsuse kaudu kohtule avalduse Axxxx Txxxxxxxxxxx eestkostja määramiseks ja tema paigutamiseks kinnisesse asutusse tema enda nõusolekuta. Avalduse kohaselt elas Axxxx Txxxxxxxx koos isa ja vennaga kuni viimase surmani 20.11.2008.a Isa liigub vaid ratastoolis ja viibib alates 20.11.2008.a SA Jõgeva Haigla hooldusosakonnas. Axxxx Txxxxxxxx on 80% ulatuses tunnistatud töövõimetuks ja on raske puudega isik. Alates 17.11.2008.a viibis ta SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, kus talle kohaldati tahtest olenematut ravi Tartu Maakohtu 25.11.2008.a määruse alusel. Määrusest nähtub, et Axxxx Txxxxxxxxx seisund oli järgmine: kontakt oli raskendatud, vastas latentsiga, avaldas spontaanselt mõttekatkeid ebaolulistel teemadel, žestikuleeris, peksis kätega inventari, käitumine oli ettearvamatu ja impulsiivne, ei allunud korraldustele, käitumine vähe kontrolliv ja probleemne. Axxxx Txxxxxxxx on korduvhaige. Axxxx Txxxxxxxxxxxxkuulub 1/4 suurune mõtteline osa kinnistust, kus asub tema elukohaks olev elamu. Ülejäänud mõtteline osa kuulub tema isale. Avaldaja leidis, et Axxxx Txxxxxxxx huvid ja õigused vajaksid kaitset ja seetõttu tuleks talle seada eestkoste. Eestkostjaks sobivat isikut avaldaja nimetada ei osanud. Kohus määras Axxxx Txxxxxxxxx suhtes ekspertiisi. Kohus korraldas 21.04.2009.a Axxxx Txxxxxxxxx ärakuulamise Jõgeva haigla päevakeskuses, kuhu Axxxx Txxxxxxxxx käib kahel päeval nädalas oma psühhiaatri saatekirja alusel. Axxxx Txxxxxxxx sai aru talle esitatud selgitustest ja küsimustest ning vastas neile asjakohaselt. Orienteerus ajas, kohas, isikutes ja situatsioonides. Tema mõttekäik oli küll veidi lihtsustatud, ei suutnud teha keerukamaid järeldusi (näiteks arutluses, kuhu võis saada talle saadetud kohtukutse, kordas vaid, et tema võtab alati postkastist posti ära ja ta ei suutnud mõista, et mõningaid postisaadetisi tuleb minna tooma postiasutusest, kui on jäetud vastav teade). Omas ülevaadet oma sissetulekutest ja väljaminekutest, oli mures, et raha ei jätku lastele elatise maksmiseks ja nende külastamiseks. Oli korraldanud enda ravi- tal olid kinni pandud ajad eriarstide vastuvõttudele, teadis täpselt, millal ja milliseid rohtusid võtma peab. Oskas põhjendada ka seda, miks sattus novembris psühhiaatriahaiglasse- selle oli tinginud suur tüli vennaga. Külastab isa, kuid selles osas, et isa ei saaks kodus koos temaga elada, oli tal ebarealistlik ettekujutus. Koduse elukorraldusega saab üldjoontes omal jõul hakkama, kuid tunnistas, et vajaks nõua ja abi näiteks pesumasina kasutamisel, sooja toidu valmistamisel, vahel ka nõuannet suhtluses ametiasutustega. Axxxx Txxxxxxxx ise oli arvamusel, et tal võiks olla tugiisik ja tema arusaamise kohaselt pidi vald talle mai sellise isiku abi ka võimaldama. Kodust ära minna ei soovinud. Kohus kuulas ära avaldaja ja Axxxx Txxxxxxxxx esindaja. Avaldaja leidis, et Axxxx Txxxxxxxx vajab toetatud elamise teenust, kuid ta ei ole nõus kodust lahkuma. Sobivat tugiisikut vallal pakkuda ei ole. Endise abikaasaga ei ole suhted nii head, et endine abikaasa sooviks eestkostjaks hakata, lapsed on aga alaealised. Isa vajab ise hooldamist ja viibib sügisest hooldusosakonnas. Esindaja leidis, et avaldus ei ole täies ulatuses põhjendatud ja seda eriti kinnisesse asutusse paigutamise taotluse osas. Esindaja möönis, et Axxxx Txxxxxxxx vajab oma elu

korraldamisel juhendamist ja abi ning võib vajada eestkostet suuremaste tehingute tegemisel, mis on seotud kinnisvaraga. Kohtu seisukoht: Kohus, uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt: kohus jätab rahuldamata kinnisesse asutusse paigutamise taotluse ja rahuldab osaliselt eestkoste seadmise taotluse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid ja lg 2 teine lause sätestab, et alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Eksperdi poolt kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 08 esitatud arvamuse kohaselt (t lk 1822) esineb Axxxx Txxxxxxxxxx traumajärgne ajukahjustuse sündroom ning paranoidne skisofreenia. Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole Axxxx Txxxxxxxxxx esinevad psüühikahäired väljendunud sellisel määral, mis välistaks temal kestvalt võime oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Axxxx Txxxxxxxxx psüühiline seisund võimaldab tal teha iseseisvaid kõiki tegusid ja teostada vailimisõigust. Siiski on ekspert asunud seisukohale, et arvestades sotsiaalse tugivõrgustiku lagunemist ja sellest tuleneda võivat sotsiaalse toimetulekuvõime alanemist ja Axxxx Txxxxxxxxx psüühikahäire ägenemise võimalust, võib osutuda vajalikuks eestkoste seadmise suurte rahaliste ja varaliste tehingute osas tähtajaga üks aasta. Axxxx Txxxxxxxxxxx on koostatud isikliku rehabilitatsiooni plaan (t lk 29-38). Rehabilitatsioonimeeskond on asunud seisukohale, et Axxxx Txxxxxxxxxxx tuleks tagada tugiisiku teenus ja kui eelnimetatud soovitus ei taga rahuldavat elukvaliteeti, siis peaks pakkuma toetatud elamise teenust. Eeltoodud tõendite ja kohtu poolt isikulikult vahetult kogetu põhjal asub kohus seisukohale, et Axxxx Txxxxxxxxxxx on vajalik eestkoste vaid teatud tehingute tegemiseks, suuremas osas ta eestkostet ei vaja. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt juhul, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkoste on määratud. Axxxx Txxxxxxxxxx esinevad traumajärgne ajukahjustuse sündroom ning paranoidne skisofreenia. Kuigi Axxxx Txxxxxxxx põeb vaimuhaigust, ei mõjuta haigus teda sellisel määral, et ta ei saaks aru oma tegudest või nende võimalikest tagajärgedest. Axxxx Txxxxxxxxxorienteerub ajas, kohas, isikutes ja üldiselt ka situatsioonides. Suudab korraldada üldises plaanis oma elu ja rahaasju ning ravi. Siiski vajaks ta tuge ja nõustamist, et toime tulla keerukamate igapäevaste toimetustega ja planeerida rahalisi vahendid (näiteks erakorralisteks väljaminekuteks). Samuti vajab Axxxx Txxxxxxxxxjälgimist ravi osas, sest tema haigus võib ägeneda ja siis ei pruugi ta oma tegudest ja nende tagajärgedest aru saada. Seetõttu vajab ta kõrvalist isikut, kes märkaks tema haiguse ägenemist ja suudaks siis adekvaatselt reageerida ja tagada kiire ravi. Arvestades asjaolu, et Axxxx Txxxxxxxxxxx kuulub mõtteline osa kinnistust, mida ta kasutab elukohana, on vajalik kõrvaldada ka võimalus, et ta teeb nimetatud kinnisvaraga endale kahjuliku tehingu ja võib jääda elukohata. Perekonnaseaduse § 95 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse.

Käesoleval juhul ei ole eestkosteasutusel ning kohtul võimalik leida isikut, kellele panna Axxxx Txxxxxxxxx eestkostja ülesannete täitmine. Seetõttu ei ole võimalik Axxxx Txxxxxxxxxxx eestkostjat määrata. Vastavalt PrkS § 93 lg 3 kohaselt korraldab eestkostet eestkosteasutus, kelleks on valla- või linnavalitsus. Kuna Axxxx Txxxxxxxxx puhul on eestkoste eeldused täidetud, s.t Axxxx Txxxxxxxxxvajab eestkostet teatud ulatuses, korraldab tema eestkoste kuni konkreetse eestkostja määramiseni tema elukohajärgne kohalik omavalitsus, kelleks on Jõgeva vallavalitsus. Perekonnaseaduse § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimetu isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Kohus leiab, et Axxxx Txxxxxxxx võib teha iseseisvalt tehinguid, mis ei kuulu eestkoste alla. Kohus määrab konkreetselt ära eestkostja ülesannete ringi. Lisaks nimetatud ülesannetele peab eestkosteasutus tagama ka Axxxx Txxxxxxxxx igapäevase toimetuleku. Ekspert on asunud seisukohale, et juhul kui Axxx Txxxxxxxxxxx eestkoste määrata, oleks vajalik eestkoste aeg 1 aasta. TsMS § 526 lg 3 seab eestkoste kestusele piiranguks viis aastat määruse tegemisest alates. Kohus on seisukohal, et arvestades Axxxx Txxxxxxxxx tervislikku seisundit ja üsna piiratud eestkostja ülesannete ringi, tuleb eestkoste määrata kaheks aastaks. Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka TsMS § 526 lg 3 ja 528, mille kohaselt tuleb enne käesolevas määruses nimetatud eestkoste tähtaja möödumist otsustada, kas Axxxx Txxxxxxxx vajab jätkuvalt eestkostet ja esitada vastav avaldus kohtule. Kohus jätab rahuldamata avalduse Axxxx Txxxxxxxxx paigutamiseks kinnisesse hoolekandeasutusse. Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg 1 kohaselt isik paigutatakse hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saamata ja 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Ekspert on asunud seisukohale, et Axxxx Txxxxxxxxxx ei esine sellist rasket psüühikahäiret, mis piiraks tal oma tegudest või nende tagajärgedest aru saamist ning Axxxx Txxxxxxxx ei vaja hoolekandeasutusse paigutamist ja ta on suuteline elama kodus, kuid vajab tugiisiku abi. Ka rehabilitatsioonimeeskond on leidnud, et Axxxx Txxxxxxxx vajab tugiisiku abi ja kui see ei anna tulemusi, siis tuleks pakkuda talle toetatud elamise teenust. Ka kohtul ei tekkinud Axxxx Txxxxxxxxxxx vesteldes arvamust, et Axxx Txxxxxxxx võiks vajada erihooldusteenusele paigutamist kohtu määruse alusel. Kuna tahtevastase hooldekandeasutusse paigutamise eeldused ei ole ilmselgelt täidetud, jääb avaldus selles osas rahuldamata. Kohus märgib siiski, et kuna eestkosteasutusena on Jõgeva vallal kohustus tagada Axxxx Txxxxxxxxx igapäevane toimetulek, peab vald leidma võimaluse pakkuda talle sobivaid sotsiaalteenuseid. Rehabilitatsioonimeeskond on esimese ja sobiva võimalusena pakkunud tugiisiku teenust. Kuna Axxxx Txxxxxxxx sooviks jätkata elamist kodus, oleks ilmselt talle sobivaim igapäevaelu toetamise teenus (SotsHS § 11 35 jj). Kuigi vald märkis, et neil ei ole sellise teenuse pakkumiseks sobivat isikut, siis juhul, kui Axxxx Txxxxxxxx keeldub toetatud elamise teenusest (mis eeldab kodust lahkumist), peab vald sellise isiku siiski leidma ja täitama eestkosteasutusena talle pandud ülesandeid. Kohtukulude jaotus

TsMS § 172 lg 3 teine lause sätestab, et isikule eestkostja määramise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus muud menetluses tehtud (ekspertiisi ja esindaja kulud) riigi kanda. Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.