TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Jätta menetluskulud täielikult riigi kanda.

Määrata Gxxxxx Žxxxxx esindaja vandeadvokaat Marian Priksile tasu riigi õigusabi eest summas 3691,04 krooni, s.h. tasu ja kulud 3445,60 krooni ja käibemaks 245,44 krooni. Määrus riigi õigusabi tasu väljamaksmiseks saata Eesti Advokatuurile. Määrata kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu summas 5400 krooni( arve nr 29028), mis tuleb kanda OÜ A.A.T.Meele, registrikood 11497203, a/a 221041220288 Swedbank. Riiklik ekspert Anu Järv, ik 45909142734. Määrus saata ekspertiisitasu väljamaksmiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Kohus tunnistab määruse jõustunuks ja täitmisele kuuluvaks määruse teatavakstegemisega eestkostjale.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. Määruskaebuse esitamise õigus on isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus (TsMs § 532 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Saare Vallavalitsus esitas 10.02.2009a. kohtule avalduse Gxxxxx Žxxxxxxxx eestkoste seadmiseks. Gxxxxx Žxxxxx viibib praegu SA Jõgeva Haigla hooldusosakonnas ja vajab oma vaimse seisundi tõttu eestkostet ja paigutamist kinnisesse asutusse. Saare Vallavalitsus eestkosteasutusena on seisukohal, et Gxxxxx Žxxxxx oma tervisliku seisundi tõttu ei suuda adekvaatselt oma varaliste ja isiklike õiguste ning huvide eest seista ja vajab eestkostet. Tema käitumine on ettearvamatu, mistõttu võib ta olla ohtlik nii endale kui teistele. Avaldaja leiab, et kuna Gxxxxx Žxxxxx ei suuda oma tervisliku seisundi tõttu oma varaliste ja isiklike õiguste huvide eest seista, vajab ta selleks eestkoste seadmist. Eestkosteasutuseks tuleks määrata Saare Vallavalitsus. Kohus määras Gxxxxx Žxxxxxxxe eestkostja määramise vajalikkuse kindlakstegemiseks kohtupsühhiaatriaekspertiisi, ekspertiisi teostajaks riiklikult tunnustatud eksperdi Anu Järve. Ekspert leiab, et G.Žxxxxx ei põe vaimuhaigust ega nõrgamõistuslikkust, kuid tal esineb täpsustamata dementsus kaasuvate hallutsinatoorsete sümptomitega. Ta ei suuda kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida ega tegema mingisuguseid tehinguid. G.Zxxxxx vajab eestkostet 5 aastat. Kohus kuulas Gxxxxx Žxxxxxxxära SA Jõgeva haigla hooldusosakonnas. Ärakuulamisel vastab G.Zxxxxx pika mõtlemisaja järel. Nimetab talle teadaolevaid sugulasi ja nende elukohti. Avaldab, et koolis käis xxxx külas, 6-klassi. Televiisorit vaadata ja ajalehti lugeda ei olevat haiglas võimalik. Räägib rohkem mineviku kohta, viimase aja sündmusi mäletab vähem või ei tea üldse. G.Zxxxxxxxx määratud esindaja vandeadvokaat Marian Priks oma seisukohas teatas kohtule, et veendus G.Žxxxxxx ärakuulamisel, et tal esinevad tõsised mäluprobleemid. Esindaja G.Žxxxxxxxx sisulist kontakti ei saanud, esitatud küsimuste peale klient vaikis või vastas pärast pikka pausi, tihti muust teemast. Esindaja leiab, et arvestades Saare Vallavalitsuse avaldust, tsiviilasjas kogutud tõendeid, kohtupsühhiaatria akti ning vestlust kliendiga, et Saare Vallavalitsuse avaldus on põhjendatud. Esindaja hinnangul tuleks eestkosteasutusel teha edaspidi pingutusi sobiva füüsilise isiku leidmiseks eestkostjaks. Esindaja toetab eestkoste seadmist kõigi G.Žxxxxxx asjade ajamiseks ja kuni viieks aastaks, kuna G.Žxxxxxx seisund ilmselt ei parane.

2(2)

Kohtu seisukohad PkS § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. TsÜS § 8 lg 2 järgi on piiratud teovõime isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Uuritud tõenditest nähtub, et G.Zxxxxxxx on psüühikahäire, mille tõttu ta kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada ega neid juhtida. Seega on tema teovõime piiratud. Menetlustoimingute käigus on kinnitust leidnud, et ta ei suuda oma vaimse seisundi tõttu oma elu korraldada. Tema eest peab tegema seda eestkostja. Arvestades G.Žxxxxxx seisundit, seisneb tema elu korraldamine käesoleval ajal valdavalt temale vajaliku ravi ja hoolduse tagamises. Gxxxx Žxxxxxxx saadaolevad rahalised vahendid või temal olemasolev vara tuleb kasutada tema enda huvides ja kasuks ja seda tuleb teha eestkostjal. Kuna eestkoste tuleb seada kõigi G.Zxxxxxx asjade ajamiseks, tuleb TsMS § 526 lg.5 alusel lugeda ta teovõimetuks valimisõiguse tähenduses ja ta hääleõiguse kaotanuks. Piiratud teovõimega G.Zxxxxx vajab eestkoste seadmist ja eestkostja tuleb talle määrata. Eestkostja ülesanded tuleb määrata tulenevalt G.Zxxxxxx seisundist ja eksperdi ettepanekutest. G.Zxxxxxxx tuleb keelata igasuguste tehingute tegemine eestkostja nõusolekuta. Eestkostja ülesannete ja kohustuste määramisel lähtub kohus muu hulgas ka sellest, et seni toimub ööpäevaringne hooldus G.Zxxxxxx üle. G.Zxxxxxx terviseseisundi või elukorraldusliku olukorra muutumisel on eestkostjatel kohustus tagada tema elukvaliteedi säilimine ja ööpäevaringne hooldus. Eestkostja määramisega omandab eestkostja G.Zxxxxx esindamise õiguse. Avaldaja on taotlenud määrata eestkostjaks Saare vallavalitsus. Kohus nõustub sellega olukorras, kus ei ole teada füüsilist isikut, kes oleks nõus G.Žxxxxxxxx eestkostjaks olema. Eestkosteasutusel tuleb täita eestkostja ülesandeid kuni füüsilisest isikust eestkostja määramiseni. Menetluskulude jaotus Kohtukuludeks on ekspertiisikulu 5400 krooni. TsMS § 172 lg.2 järgi täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 järgi psühhiaatriaekspertiisi kulud kantakse riigieelarvest. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr. 322 (muudatustega 28.02.2006) § 4 lg.1 järgi «Eksperdile makstakse ekspertiisi eest tunnitasu, mis on 10–40-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär.» (2) Tasu suurust määrates arvestatakse eksperdi ja spetsialisti kvalifikatsiooni, töö keerukust, vajalike vahendite kasutamisega seotud möödapääsmatuid kulusid ning erilisi tingimusi, milles ekspertiis tuli teha või spetsialisti kohustusi tuli täita. Ekspert on esitanud taotluse ekspertiisitasu määramiseks summas 5400 krooni 8 tunni eest. TsMS § 153 lg.1 sätestab, et eksperdile makstakse tasu tema ülesannete täitmise eest riigi arvel tunnitasuna Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alam- ja ülemmäära piirides. Ekspert on esitanud arve ekspertiisi eest – 5400 krooni. See on Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piires. Hinnates, kas ekspertiisiks oli põhjendatud kasutada 8 töötundi, tuleb sellega konkreetses olukorras nõustuda, arvestades, et ekspertiisialune asub Jõgeva linnas,

3(2)

s.t. eksperdi asukohast sinnasõitmiseks kulub aega. Kohus peab taotletud ekspertiisitasu kohaseks ja määrab selle eksperdi poolt taotletud summas. TsMS § 172 lg.3 järgi isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, ... võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 järgi psühhiaatriaekspertiisi kulud kantakse riigieelarvest. Seda arvestades ja eriti olukorras, kus eestkostetav ei ole riigi hoolekandel ja tema hooldamiskulud katab eestkostja, jätab kohus ekspertiisitasu 5400 krooni riigi kanda. Kohtunik Ü.Raag

4(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.