2-08-22344/17 - TSÜS - Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

Apellatsioonimenetluse kulud jätta Valentina Hohlova kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Avaldaja nõue ja põhjendused Klavdia Kljutško esitas Harju Maakohtule avalduse eestkoste seadmiseks ja palub määrata endale eestkostjaks tütar Natalja Sugakova. Avaldaja juba mitu aastat haige. 2004.a oli ajuinfarkt, talle määrati raske puue ja tuvastati ööpäevaringse kõrvalabi vajadus. Septembrist 2004 maini 2005 hooldas tema eest vanem tütar Natalja Sugakova ja nad elasid tol ajal koos. Pärast hoolduse lõpetamist soovis Klavdia Kljutško elada oma korteris, kus teda külastas aeg-ajalt ka noorem tütar Valentina Hohlova. Eestkoste seadmist peab vajalikuks eelkõige oma varaliste õiguste kaitseks, kuna ei mäleta oma erastatud korteri kinkimist tütar Valentinale, pangakontode ega vara seisundit. Puudutatud isikute seisukohad Natalja Sugakova soovib enda määramist ema eestkostjaks. Ta oli määratud ema hooldajaks, kuid hooldus lõpetati seoses tööle asumisega. On senini pidevalt ema eest hoolitsenud, juulist 2008.a elab ema tema juures. Valentina Pilitševa, Klavdia Kljutško õde, eestkostjaks ei soovi hakata. Ta on nõus, et eestkostjaks määratakse Natalja Sugakova, kes on pidevalt ema eest hoolitsenud. Valentina Hohlova emast ei hooli ega hoolitse tema eest, kohtleb ema halvasti, karjub ta peale. Kirjutas avalduse televisiooni väljalülitamiseks, et ema ei saaks telerit vaadata. Klavdia Kljutško ei taha Valentina Hohlovaga kahekesi olla, kardab teda. Valentina Hohlova leiab, et Klavdia Kljutško ei vaja eestkoste seadmist. Ta on adekvaatne, saab aru oma tegude tähendusest ja suudab neid juhtida. Tema tervislik seisund vastab vanusele. Tehing korteriga vormistati notari juures, ema ilmus ise notari juurde, notar kontrollis tema teovõimet ja tahteavaldust. Praegu elab ema tema korteris ning ta osutab talle vajalikul määral abi, külastab teda regulaarselt, abistab koristamisel, toidu valmistamisel, probleemide lahendamisel. Puudutatud isik peab vajalikuks emale hooldaja palgata, kes temaga tegeleks. Ema füüsiline tervis on halvenenud, tal on raske käia pangas ja polikliinikus ning seepärast on nõus olema emale eestkostjaks ning kirjutas ka kohtule nõusoleku eestkostjaks määramiseks. Klavdia Kljutško esindaja toetab eestkoste seadmist. Eestkostjaks palub määrata kolmeks aastaks Natalja Sugakova, eestkostja ülesannete ring jätta piiranguteta ning valimisõiguse tähenduses tunnistada Klavdia Kljutško teovõimetuks.

Eestkosteasutus Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu palub Klavdia Kljutško üle seada eestkoste ja eestkostjaks määrata Natalja Sugakova. Eestkosteasutuse avaldusest nähtuvalt on Klavdia Kljutškol tuvastatud sügav puue ja dementsuse tõttu on tal kujunenud üliraske funktsioonihäire ning arusaam ümbritsevast on kadunud. Ta vajab pidevat järelvalvet ja juhendamist igal ööpäeval, kuna ei tule iseseisvalt toime. Oma füüsilise seisundi tõttu ei ole ta võimeline iseseisvalt tehinguid tegema, kaitsma oma varalisi ja isiklikke õigusi, ei suuda väljendada oma soove. Alates 20.09.2004 oli Lasnamäe linnaosa vanema korraldusega Klavdia Kljutško hooldajaks määratud tütar Natalja Sugakova, kes sai ema hooldamisega hästi hakkama. Linnaosa vanema 07.07.2005 korraldusega lõpetati Klavdia Kljutškole hoolduse seadmine seoses tütre Natalja Sugakova tööle asumisega. Käesoleval ajal on Klavdia Kljutško abiliseks igapäevaste toimingute tegemisel pidevalt tema tütar Natalja Sugakova. Natalja Sugakova on andnud nõusoleku eestkostjaks määramiseks. Eestkosteasutuse hinnangul ei sobi Valentina Hohlova eestkostjaks. Eestkostemenetluse käigus on ta käitunud ebakorrektselt ja teinud vastuolulisi avaldusi ema terviseseisundi ja toimetuleku kohta – kord on ema terve ja ei vaja eestkoste seadmist, siis jälle vajab eestkostjat ja määrama peaks kindlasti tema. Eestkosteasutus palub seada eestkoste ja määrata eestkostja kolmeks aastaks. Eksperdiarvamus Harju Maakohtu 16.06.2008 määruse alusel viidi läbi kohtupsühhiaatriaekspertiis Klavdia Kljutško psüühilise seisundi hindamiseks seoses vajadusega määrata talle eestkostja. Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole Klavdia Kljutško kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Ta vajab eestkostjat vähemalt kolme aasta kestel. Eestkostja ülesannete ringi jäävad Klaudia Kljutško õiguste ja huvide kaitsmine, tema esindamine kõikide õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, ravi, hoolduse ja järelevalve tagamine. Tema psüühiline seisund ei võimalda tal teha eestkostja nõusolekuta mingisugused tehinguid. Maakohtu määruse põhjendused Harju Maakohus seadis Klavdia Kljutško üle kõigi asjade ajamiseks eestkoste ja määras Klavdia Kljutško eestkostjaks Natalja Sugakova tähtajaga 3 aastat. Kohus keelas Klavdia Kljutškol iseseisvalt tehingute tegemise. Kohus jättis Klavdia Kljutško eestkostja ülesannete ringi kõigi Klavdia Kljutško asjade ajamise, Klavdia Kljutško esindamise kõikide õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel, Klavdia Kljutško igapäevaelu korraldamise, ravi, hoolduse ja järelvalve tagamise. Kohus tunnistas Klavdia Kljutško valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja lõpetas tsiviilasjas menetluse. Nähtuvalt arstliku ekspertiisi otsusest nr 384709 25.11.2007 on Klavdia Kljutškole 3(8)

määratud sügav puue tähtajatult. Ta vajab ööpäevaringselt juhendamist ja järelvalvet. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist nr 49-08 nähtuvalt hakkasid Klavdia Kljutškol ilmnema terviseprobleemid 1999.a kõrgenenud vererõhu ja südamerütmihäirete kujul. 2004.a suunati Klavdia Kljutško südamerütmihäirete tõttu haiglaravile, kus ta rütmi taastudes sai insuldi, mille tagajärjel tekkisid tal vasema kehapoole kerge halvatus, kõnehäired ja väljendunud kognitiivsed häired. Insuldi käigus kujunes välja püsiv peaajukahjustus. Klavdia Kljutškol sagenesid tasakaaluhäired ja ootamatud kukkumised, mille tagajärjel ta end korduvalt vigastas. 28.07.2008 sai Klavdia Kljutško kukkumise tagajärjel mitmeid kergemaid kehavigastusi ning sellest ajast on tema kognitiivne tegevus veelgi halvenenud. Klavdia Kljutško ei orienteeru püsivalt oma isikus, ajas, kohas ega situatsioonis ning ta ei tunne ära tuttavaid inimesi. Saab aru lihtsamatest korraldustest ja olmelistest küsimustest. Ta ei ole võimeline väljendama oma arvamusi ega soove ei kõnes ega kirjas ning ta ei ole võimeline lugema ega mõistma kirjutatud teksti. Igapäevasel enesehooldusel vajab ta abi ja juhendamist. Eksperdiarvamuse kohaselt on Klavdia Kljutškol ägeda algusega vaskulaarne dementsus kaasuvate meelepetete ja meeleoluhäiretega, peaajuinfarkti jääknähud ja südamekahjustusega kõrgvererõhutõbi ning ta ei ole kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Eeltoodust järelduvalt on Klavdia Kljutško kooskõlas TsÜS § 8 lg 2 piiratud teovõimega isik. Eksperdiarvamuse kohaselt ei tule Klavdia Kljutško toime oma huvide ja õiguste kaitsmisega, tehingute sooritamisega, iseseisva elukorraldusega, mistõttu ta vajab eestkostet vähemalt kolme aasta kestel. Eeltoodust järelduvalt on Klavdia Kljutško kui piiratud täisealise isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks vaja seada PKS § 92 lg 4 kohaselt eestkoste. PKS § 95 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Natalja Sugakova on esitanud avalduse enda määramiseks emale eestkostjaks ja oma nõusolekut eestkostjaks määramiseks on kinnitanud ka ärakuulamisel. Valentina Hohlova on esitanud samuti avalduse enda määramiseks emale eestkostjaks ja kinnitanud seda ärakuulamisel. Klavdia Kljutško tahet eestkostja isiku suhtes ei olnud võimalik kohtul tuvastada. Küll aga avaldas ta ärakuulamisel, et elab koos Nataljaga ja Natalja aitab teda. Valentina teda ei aita ja ta ei tea, kus Valentina elab. Klavdia Kljutško õde, Valentina Pilitševa ise ei soovi olla eestkostjaks, toetab Natalja Sugakova määramist eestkostjaks. Eestkosteasutus palus Natalja Sugakova määramist Klavdia Kljuško eestkostjaks. Klavdia Kljutško ja Natalja Sugakova vahelised suhted on head, ta on olnud ema hooldaja ja saanud sellega väga hästi hakkama ning oskab olla ka hea eestkostja. Valentina Hohlova arvates ei vajagi ema eestkostet ja tal on eestkoste seadmiseks muud põhjused. Kohus leidis, et Klavdia Kljutško eestkostjaks tuleb määrata Natalja Sugakova. 4(8)

Klavdia Kljutško suhted tütre Nataljaga on usalduslikud, Natalja Sugakova elab emaga koos, ta teab oma ema soove ja vajadusi, on senini korraldanud tema igapäevaelu ja olnud talle toeks ja abiks. Eestkosteasutuse hinnangul täitis ta ema hooldajana oma ülesandeid väga hästi. Natalja Sugakova sobib oma isikuomaduste ja võimete poolest eestkostja ülesandeid täitma ja eestkostjana suudab ta edaspidi igati oma ema õigusi ja huve kaitsta. Valentina Hohlova, kes leiab, et Klavdia Kljutško ei ole piiratud teovõimega isik ega vajagi eestkostet ning saab ise oma õiguste kaitsega hakkama, ei saa olla ka isikuks, kes on võimeline täitma eestkostja ülesandeid nõuetekohaselt ning kaitsta oma ema kui piiratud teovõimega isiku varalisi ja õiguslikke huve. Tulenevalt Klavdia Kljutško psüühilisest seisundist ja eksperdiarvamusest, ei pea kohus võimalikuks lubada tal iseseisvalt tehinguid teha ja eestkostja ülesannete ring tuleb seepärast jätta piiranguteta. Eestkoste tuleb seada kõigi asjade ajamiseks. Eestkostja ülesannete ringi tulevad jätta kohtu hinnangul Klavdia Kljutško kõikide asjade ajamine, tehingute sooritamine, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, ravi ja hoolduse ja järelevalve tagamine. Kuna Klavdia Kljutškole tuleb seada eestkoste kõigi asjade ajamiseks, tuleb ta tunnistada TsMS § 526 lg 5 kohaselt valimisõiguse tähenduses teovõimetuiks. Eksperdiarvamuse kohaselt vajab Klavdia Kljutško eestkostjat kolme aasta kestel ja kooskõlas TsMS § 526 lg 3 tuleb eestkostja määrata 3 aastaks. Lähtudes TsMS § 172 lg 2 leidis kohus, et avaldaja kantud menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Määruskaebuse põhjendused Valentina Hohlova palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada täies ulatuses. Kohus kohaldas vääralt materiaalõigusenorme ja menetlusõigusnorme. Klavdia Kljutško füüsiline terviseseisund vastab tema vanusele. Psüühilise seisundi poolest oli ja on Klavdia Kljutško adekvaatne, saab aru oma tegude tähendusest ja suudab neid juhtida, mida kinnitab avalduses esitatud nõue, mitte viia läbi vastavat ekspertiisi. Klavdia Kljutško psüühilise terviseseisundi adekvaatsust kinnitab samuti avalduses esitatud palve mitte piirata tema pangaarve käsutamise õigust. Avalduses esitatud eestkoste seadmise põhjendus, et vanem tütar tegeleks Klavdia Kljutško vara ja pangaarve käsutamisega, ei saa olla eestkoste seadmise aluseks, sellise tahteavalduse üle võib isik otsustada ka ilma eestkoste seadmiseta vastava volituse andmisega. Määruskaebuse esitaja täidab täielikult oma kohustusi ema ülalpidamisel vastavalt 5(8)

perekonnaseaduse nõuetele, mida kinnitab ka Klavdia Kljutško poolt määruskaebuse esitaja vastu pretensioonide puudumine. PKS § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealisele piiratud teovõimega isiku varalise ja isiklike huvide ja õiguste ning huvide kaitseks. Klavdia Kljutško ei ole selline isik. PKS § 93 kohaselt otsustab eestkoste seadmise kohus eestkosteasutuse avalduse alusel. Eestkosteasutus kogub ja valmistab ette vajalikul määral andmed eestkoste seadmise otsustamiseks. Eestkosteasutus korraldab eestkostet. Käesoleval juhul ei ole eestkosteasutus sellise algatusega esinenud ja eestkoste seadmiseks mingeid andmeid kogunud. Klavdia Kljutško nimel kohtule esitatud avaldus eestkoste seadmiseks ei vasta tema tahteavaldusele, sest Klavdia Kljutško ei ole sellist soovi kunagi avaldanud. Määruskaebuse esitaja ega Natalja Sugakova ei ole Klavdia Kljutškoga tema üle eestkoste seadmist arutanud, kuna Klavdia Kljutško ei vaja eestkostet, sest tal on kaks tütart, kes võivad osutada oma emale kogu vajalikku abi. Avalduse esitamise algatas ja korraldas ainuisikuliselt Natalia Sugakova, kes võis juhinduda oma isiklikest ja omakasupüüdlikest huvidest, sh Klavdia Kljutško huvide kahjuks, mida tõendab avalduse nõue, määrata eestkostjaks Natalia Sugakova. 07.07.2005 otsusega nr 1-15/406 kõrvaldati Natalia Sugakova hooldaja kohustuste täitmisest ja tema eestkostjaks määramine on vastuolus PKS §-ga 96. Kohus oli Natalia Sugakova hooldaja ülesannete täitmisest kõrvaldamisest teadlik. Kohus jättis tähelepanuta määruskaebuse esitaja taotluse tunnistajatena Vladislav Kozjura, Galina Ratškovskaja ja Kivila 5 Klavdia Kljutško majanaabrite, kellel on sõltumatu teave tsiviilasja asjaolude kohta, ülekuulamiseks. Samas kuulas kohus ära Valentina Piliševa, kelle ütlused ei ole objektiivsed. Valentina Pilitševa on Natalia Sugakova tädi. Natalia Sugakova andis Valentina Pilitševale loa elada Kivila 5-123 korteris korteri omaniku loata. Kohus ei kuulanud isiklikult ära Klavdia Kljutškod, vaatamata sellele, et avaldusele kirjutas alla Klavdia Kljutško isiklikult. Määruskaebuse esitaja ei kahtle, et Klavdia Kljutško on võimeline iseseisvalt avaldama oma tahet. Samuti on ta füüsilise seisundi poolest võimeline ilmuma kohtuistungile. Kohus suhtus ühepoolselt negatiivselt määruskaebuse esitajat iseloomustavatesse tõenditesse ja erapoolikult positiivselt Natalia Sugakova iseloomustamisse. Kohus ei arvestanud määruskaebuse esitaja rahaülekandeid Klavdia Kljutško toidurahaks (maksekorraldus 08.01.2002), kulutusi Klavdia Kljutško elukohaks olnud korteri remondile (akt 10.12.2006), mis kinnitavad, et määruskaebuse esitaja hoolitseb oma 6(8)

ema eest ja osutab talle igakülgset vajalikku abi. Vastused määruskaebusele Klavdia Kljutško esindaja, Natalja Sugakova ja eestkosteasutus Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu ei nõustunud määruskaebuse põhjendustega ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohus on kohaldanud materiaalõiguse norme õigesti ning ei ole rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus on otsust põhjendanud TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt ning kohtu järeldus vastab esitatud tõenditele. Maakohus tuvastas, et Klavdia Kljutškol on piiratud teovõime TsÜS § 8 lg 2 tähenduses ning ta vajab eestkostet. Maakohus on põhjendatult tuginenud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi arvamusele, mille kohaselt avaldaja vajab eestkostet vähemalt kolmeks aastaks, kuivõrd ta ei ole võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima. Eksperdi arvamuse kohaselt avaldaja tervislik seisund ei võimalda osa võtta kohtuistungist ega teha eestkostja nõusolekuta mingeid tehinguid (t.lk. 61-64). Seega on määruskaebuses olev väide põhjendamatu, et avaldaja on teovõimeline isik, kes on suuteline tegema tehinguid ning osalema kohtuistungil. Kolleegium juhib määruskaebuse esitaja tähelepanu, et K. Kljutško on ka osalenud kohtuistungil 12.09.2008. Avaldajat esindas tsiviilasjas riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob ning menetlusse oli kaasatud ka eestkosteasutus. Seega avaldaja õigused olid tsiviilkohtumenetluses kaitstud. Määruskaebuse kohaselt PKS § 3 kohaselt otsustab eestkoste seadmise kohus eestkoste-asutuse avalduse alusel, mis on osaliselt õige, sest sellise avalduse saab esitada ka isik, kelle üle eestkoste seatakse. Käesolevas tsiviilasjas on avalduse esitanud nimelt Klavdia Kljutško. Asjaolu, et esitatud avaldus ei vasta avaldaja tahteavaldusele, ei ole maakohtus tõendamist leidnud. Kolleegium ei nõustu määruskaebuses oleva väitega, et eestkosteasutus ei ole eestkoste seadmiseks mingeid andmeid kogunud. Eestkosteasutus on andnud arvamuse eestkoste seadmiseks ning sellele on lisatud dokumendid 19 lehel (t.lk.34-54). Arvamuses on eestkosteasutus tuginenud Tallinna Pensioniameti AEK 25.11.2007 otsusele nr 3847009, millega tuvastati K. Kljutškol sügav puue ning nimetatud tõendi kohaselt on dementsuse tõttu avaldaja arusaam ümbritsevast kadunud (t.lk. 34-35). Maakohus põhjendas, miks tuleb eestkostjaks määrata nimelt Natalja Sugakova. K. Kljutško ise avaldas 12.09.2008 kohtuistungil, et teda aitab faktiliselt tütar 7(8)