2-09-16637
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Määruse tegemise aeg ja koht
08.05.2009.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-16637
Tsiviilasi
Põltsamaa Vallavalitsuse avaldus Mxxxxx Vxxxxx eestkoste pikendamiseks ja tema kinnises asutuses viibimise pikendamiseks
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: Põltsamaa Vallavalitsus, asukoht Viljandi mnt 3 Põltsamaa linn Esindaja sotsiaalabi osakonna juhataja Anne Veiram Puudutatud isikud: Mxxxxx Vxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, viibib xxxxxxx Hooldekodus Axxx-Lxxx Vxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Txxxx Vxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohus määras: Pikendada Mxxxxx Vxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, viibimiskoht xxxxxxx Hooldekodu, üle seatud eestkostet.
Pikendada Mxxxxx Vxxxxxx eestkostjaks määratud AxxxxLxxx Vxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, ametiaega. Mxxxxx Vxxxx ei või teha ühtki tehingut eestkostja nõusolekuta. Axxx-Lxxx Vxxxxxpeab tagama Mxxxxxxxxxxxxxxkogu elukorralduse ja tegema Mxxxxx Vxxxxxx eest kõik tehingud. Eestkostja on kohustatud tegutsema eestkostetava huvides. Eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. Eestkostja poolt eestkostetava nimel tehtavate tehingute piirangud on nimetatud Perekonnaseaduse §-s 99, eestkostja ja eestkostetava vahelised keelatud tehingud on nimetatud Perekonnaseaduse §-s 100. Eestkoste lõpetamine või pikendamine otsustatakse hiljemalt 5 aasta möödumisel alates kohtumääruse tegemisest. Eestkoste pikendamises kuulub kohtumäärus täitmisele määruse jõustumisega. Pikendada Mxxxxx Vxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxx3, viibimiskoht xxxxxxx Hooldekodu, kinnises asutuses viibimist üks aasta alates kohtumääruse tegemisest. Kinnises asutuses viibimise tähtaja pikendamises kuulub kohtumäärus täitmisele määruse kättetoimetamisega Põltsamaa Vallavalitsusele. Jätta läbi vaatamata Põltsamaa Vallavalitsuse nõue Mxxxx Vxxxxxxxregistrijärgseks elukohaks tema eestkostja AxxxxLxxx Vxxxxxx elukoha määramises. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Eestkostja määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määrus jõustub ja kuulub täitmisele, kui selle peale ei saa enam kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Kinnisesse asutusse paigutamise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 536 lõikes 2 nimetatud isikud (isiku abikaasa ja muud isikuga koos elavad pereliikmed, isiku eestkostja, isiku nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, kinnise asutuse, kus isik viibib, juht või tema määratud ametiisik) valla- või linnavalitsus. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Kohus tuvastas: Põltsamaa vald on 16.04.2009.a esitanud avalduse Mxxxxx Vxxxxx kinnises asutuses viibimise pikendamiseks ja eestkoste pikendamiseks. Põltsamaa Vallavalitsus on esitanud ka taotluse määrata Mxxxxx Vxxxxx registrijärgseks elukohaks tema eestkostja Axxx-Lxxx Vxxxxx elukoht.
Tartu Maakohtu 21.04. ja 24.04.2009.a määrustega kohaldati Mxxxxx Vxxxxx suhtes esialgset õiguskaitset neljateistkümneks päevaks tema kinnisesse asutusse paigutamisega. Kohtuistung Mxxxxx Vxxxx tema küsitlemisel xxxxxxx Hooldekodus mõistis lihtsamate küsimuste sisu, küsimustele vastas vastumeelselt või ei vastanud üldse, küsimusi pidi kordama, istus kössis ja kiigutas ennast. Põltsamaa Vallavalitsuse esindaja Anne Veiram leidis, et eestkoste pikendamine ja kinnises asutuses viibimise pikendamine on vajalik. Puudutatud isikud Mxxxxx Vxxxxx ema AxxxxLxxxxVxxxx ja vend Txxxx Vxxxx teatasid kohtule kirjalikult, et on nõus Mxxxxx Vxxxxx kinnises asutuses viibimise pikendamisega; Axxx-Lxxx Vxxxx teatas, et on nõus olema edasi Mxxxxx Vxxxxxxeestkostjaks. xxxxxxx Hooldekodu nooremtegevusjuhendaja Axxx-LxxKxxxxxxxxseletas, et Mxxxxx Vxxxx veedab oma vaba aega voodis lamades, tegevustest huvitatud ei ole, on kärsitu, ründab hooldekodu naistöötajaid. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud kogutud kirjalikke tõendeid ja ära kuulanud puudutatud isikud leiab, et avaldus eestkoste pikendamiseks ja kinnises asutuses viibimise pikendamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus ei määranud Mxxxxx Vxxxxxx esindama advokaati TsMS § 535 lg 1 ja 2 kohaselt, kuna Mxxxxx Vxxxxx tervislik seisund võrreldes tema Jõgeva Maakohtu 22.06.2005.a otsuse alusel kinnisesse asutusse paigutamisega ja Tartu Maakohtu 26.02.2007.a ja 21.04.2008.a määruste alusel kinnises asutuses viibimise pikendamisega eriti muutunud ei ole, samuti on Mxxxxx Vxxxxx eestkostjaks määratud tema ema Axxx-Lxxx Vxxxx, kes kaitseb Mxxxxx Vxxxxx huve ja on nõus ka edasiselt eestkostjaks olema. Arst-ekspertide Imbi Tumma ja Mare-Liis Heueri arvamuse kohaselt Mxxxxx Vxxxxxx esineb raske psüühikahäire püsikululise paranoidse skisofreenia kujul, haigus algas umbes aastal 1980.a, on kulgenud paranemistendentsita, süvenevalt ja põhjustanud vaimse invaliidistumise; Mxxxxx Vxxxx ei ole võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima; Mxxxxx Vxxxx vajab eestkoste seadmist; eestkostja peab tagama Mxxxxx Vxxxxx elukorralduse ning tema õiguste kaitse; Mxxxxx Vxxxx võib oma käitumisega olla ohtlik teistele; Mxxxxx Vxxxx vajab jätkuvalt viibimist ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega teenusel vähemalt 1 aasta jooksul; kuna vaatamata regulaarsele ravile paranemistendents praktiliselt puudub, ei ole loota Mxxxxx Vxxxxx paranemist. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste selle isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks, kes on tunnistatud teovõimetuks või kelle teovõimet on piiratud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 1 kohaselt on füüsilise isiku teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid, lg 2 kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda aru saada oma tegudest või neid juhtida, piiratud teovõime. Sellisele isikule määratakse eestkostja ning eeldatakse, et see isik on piiratud teovõimega.
Jõgeva Maakohtu 22.06.2005.a otsusega on Mxxxxx Vxxxxx teovõimet piiratud ja eestkostjaks määratud tema ema AxxxxLxxx Vxxxx. Alates 01.01.2006.a kehtiva Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt on eestkoste lõpetamise aega ajaliselt piiratud. Seega tuleb käesoleva määrusega reguleerida eestkoste pikendamist. Ekspertiisiakti põhjal järeldab kohus, et Mxxxxx Vxxxx ei saa aru oma tegude tähendusest ning pole võimeline oma tegusid juhtima. Mxxxxx Vxxxxx üle seatud eestkostet tuleb pikendada. Tulenevalt vaimsest seisundist määrab kohus TsMS § 526 lg 1 p 3 kohaselt, et eestkostja ülesandeks on Mxxxxx Vxxxxx kogu elu korraldamine ning p 4 kohaselt, et Mxxxxx Vxxxx ei või teha ühtki tehingut eestkostja nõusolekuta. Jõgeva Maakohtu 22.06.2005.a otsusega on Mxxxxx Vxxxx tunnistatud teovõimetuks valimisõiguse osas. Olulisi muudatusi Mxxxxx Vxxxxx tervislikus seisundis võrreldes valimisõiguse äravõtmise ajaga ei ole toimunud. Seega käesoleva määrusega TsMS § 526 lg 5 alusel kohus Mxxxxx Vxxxxx valimisõiguse suhtes uut otsustust ei tee. PkS § 95 lg 2 kohaselt võib isikut määrata eestkostjaks tema kirjalikul nõusolekul. AxxxxLxxx Vxxxx on andnud nõusoleku olla eestkostjaks. Axxx-Lxxx Vxxxxx puhul ei esine PkS §-s 96 nimetatud eestkostjaks olekut välistavaid asjaolusid. Axxx-Lxxx Vxxxx on Mxxxxx Vxxxxx ema. Axxx-Lxxx Vxxxx on tegutsenud Mxxxxx Vxxxx huvisid silmas pidades – Axxx-Lxxx Vxxxx on olnud Mxxxxx Vxxxxx eestkostja alates 2005.aastast. AxxxLxxx Vxxxx on senini taganud Mxxxxx Vxxxxx hoolduse ja asjaajamise. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et Axxx-Lxxx Vxxxx on PkS § 95 lg 3 nimetatud isik, keda võidakse määratakse eestkostjaks ja tema eestkostja volitusi tuleb pikendada. TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt määrab kohus, et eestkoste lõpetamine või pikendamine otsustatakse hiljemalt 5 aasta möödumisel alates määruse tegemisest. Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg 1 kohaselt isik paigutatakse hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama ja 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Kogutud tõenditest ilmneb, et Mxxxxx Vxxxxxx esineb raske psüühikahäire püsikululise paranoidse skisofreenia kujul, paranemistendents peaaegu puudub, Mxxxxx Vxxxx võib olla ohtlik teistele. xxxxxxx Hooldekodu psühhiaater Ljudmilla Väre on 20.02.2009.a andnud arvamuse selles, et Mxxxxx Vxxxx viibib Võisiku Hooldekodus tugevdatud järelevalvega ööpäevaringsel hooldusteenusel alates 22.04.2003.a diagnoosiga püsikululine paranoidne skisofreenia; kliendi psüühiline seisund ei ole selle aja jooksul oluliselt muutunud, paranemistendents praktiliselt puudub, haiguskriitika ei ole tekkinud, püsivad tugevad mõttekäigu häired, psühhootilised elamused; käitumine on sageli ettearvamatu, impulsiivne, rahutu, kärsitu; Mxxxxx Vxxxx vajab tugevdatud järelevalvega hooldusteenuse jätkamist. Eeltoodust tulenevalt jõuab kohus seisukohale, et Mxxxxx Vxxxx vajab tema kinnises asutuses viibimise pikendamist. Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg 5 kohaselt pikendatakse Mxxxxx Vxxxxx kinnises asutuses viibimist 1 aasta alates määruse tegemisest.
TsMS § 541 lg 4 kohaselt määrab kohus, et määrus kinnises asutuses viibimise osas kuulub täitmisele kättetoimetamisega Põltsamaa Vallavalitsusele. Põltsamaa Vallavalitsus on taotlenud kohtult määrata Mxxxxx Vxxxxx registrijärgseks elukohaks tema eestkostja Axxx-Lxxx Vxxxxx elukoht. Rahvastikuregistri seaduse § 26 lg 1 p 19 ja lg 2 p 9 kohaselt on andmete rahvastikuregistrisse kandmise alusdokumendiks jõustunud kohtulahend, kui sellega määratakse piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja. Kohtu pädevuses ei ole Mxxxxx Vxxxxx registrijärgse elukoha määramine. Põltsamaa Vallavalitsuse nimetatud nõue tuleb TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata, kuna kohus ei ole pädev sellist nõuet lahendama. Menetluskulude jaotus Kohtukuludeks on ekspertiisitasu 6000 krooni ja riigilõiv 200 krooni. Psühhiaatrilise abi seaduse 19 kohaselt jäetakse ekspertiisikulu riigi kanda. TsMS § 172 lg 3 jätab kohus isiku kinnisesse asutusse paigutamisega seotud kulud riigi kanda. Kohus määruse tegemisel juhindub TsMS §-dest 463, 464 lg 2 ja 3, 465, 466 lg 1 ja 3, 522 lg 1 ja 4, 523, 524 lg 1, 525, 526 lg 1, 2, 3 ja 5, 528 lg 1, 533 lg 1 p 1, 534 lg 1, 2, 4 ja 5, 535 lg 1 ja 2, 536 lg 1 ja 2, 537 lg 1, 538, 539’ lg 1.
Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.