Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Määruse tegemise aeg ja koht
07.mai 2009. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-07-20837
Tsiviilasi
H. R. hagi L. N. vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kaasomandi jagamise viisi kindlaksmääramiseks ja L. N. vastuhagi testamendi tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised esindajad
ja
Hageja: H. R. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx.xxx xxxxx xxxxx xxxx nende Hageja lepinguline esindaja: Andres Aavastik – õigusbüroo Lex, asukoht Mammaste, Põlva vald, 63309 Põlvamaa Kostja: L. N. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx Esindaja riigi õigusabi arvel: vandeadvokaat Peeter Järv, Peeter Järve Advokaadibüroo, asukoht Kesk tn.19, 63301 Põlva
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada H. R. taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks. 2.Määrata L. N. poolt H. R. hüvitatavate menetluskulude suuruseks 18 700 (kaheksateist tuhat seitsesada) krooni.
Määruse peale võivad menetlusosalised esitada 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest, määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu. Asjaolud ja määruse põhjendused Tartu Maakohtu 24.11.2008. a otsusega rahuldati H. R. hagi L. N. vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kaasomandi jagamise viisi kindlaksmääramiseks ja jäeti rahuldamata L. N. vastuhagi testamendi tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Kohtukulud jäeti kostja L. N. kanda. Kohtuotsus on jõustunud 12.jaanuaril 2009.a. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja – H. R. - on esitanud 15.01.2009 kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles taotleb määrata kindlaks hageja poolt kantud menetluskulud kokku summas 18 700 krooni. Menetluskulude tõendamiseks on hageja esitanud kulude kandmist tõendavad dokumendid, s.h OÜ Õigusbüroo Lex kviitungite ärakirjad (tl 62). Õigusabi eest tasumisel on kviitungitel kajastatud ka käibemaks. Kohus on hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks vastavalt TsMS § 176 lg 1 toimetanud kostjale kätte, andes talle tähtaja avaldusele vastuväidete esitamiseks. 17.02.2009 esitatud vastuväidetes (tl.65) taotleb kostja TsMS § 162 lg 4 alusel kohtukulude jätmist poolte endi kanda. Kostja on alates 2002.a. praktiliselt töövõimetu invaliid, töövõimekaotus 80%, keskmine puue. Kostja on töövõimetuspensionär. Maksujõuetuse tõttu oli talle kohtu poolt antud õigusabi riigi õigusabi korras kohustuseta hüvitada hiljem õigusabi tasu. Seega on kohtul kostja kehv materiaalne olukord teada ja kontrollitud ning ebamõistlik on panna kostjale nii suurte kohtukulude kandmine. Ka oleks äärmiselt ebaõiglane selliste kohtukulude panek kostjale olukorras, kus ta jääb praktiliselt ilma oma kodust, kus on elanud ca 30 aastat. Ka peab kostja hageja H. R. poolt esitatud esindajatasu määrasid põhjendamatult kõrgeteks. Asjas on peetud ainult üks kohtuistung ja seetõttu sellises ulatuses nagu H. R. temalt esindajatasusid nõuab, ei saa see õiglane olla. Vastusele on lisatud psühhiaater Krista Ruusi teatis kostja tervisliku seisundi kohta. Kohus on seisukohal, et hageja H. R. avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Kostja vastuses esitatud väide, et tulenevalt TsMS §-st 162 lg 4 kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, on iseenesest õige, kuid kostja ei ole kohtuotsust menetluskulude jaotuse osas vaidlustanud. Kuivõrd kohtuotsus on jõustunud, ei saa kohus menetluskulude kindlaksmääramisel enam TsMS §-st 162 lg 4 juhinduda. 2 (4)
Tulenevalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on TsMS § 144 p 1 alusel kohtuväliseks kuluks. Hageja poolt on 31.05.2007.a tasutud riigilõivu 6750 krooni (maksekorraldus tl 5). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks kohtukuluna väljamõistmisele. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hagejat on kohtus esindanud OÜ Õigusbüroo Lex juhataja Andres Aavastik. Kohtule on esitatud menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid, mille kohaselt H. R. on tasunud esindajale alates 14.05.2007- 28.04.2008 kokku 11 950 krooni. Kostja vastuväide lepingulise esindaja kuludele, mis toetub asjaolule, et menetluses on toimunud vaid üks kohtuistung on asjakohatu. Lisaks kohtuistungitest osavõtule , millised toimusid 18.02.2008 ja 01.09.2008 on esindaja vastavalt esitatud kuludokumentidele koostanud hagiavalduse, konsulteerinud hagejat ning seoses vastuhagi esitamisega L.Nasari poolt 24.03.2008.a. koostanud sellele vastuse. Kuigi tegemist ei olnud keeruka tsiviilasjaga, oleks kulusid olnud võimalik vähendada, kui pooled oleksid menetluse käigus jõudnud kokkuleppele kaasomandi jagamise viisi suhtes. Menetlus I astme kohtus kestis suhteliselt pikka aega, mis oli tingitud muuhulgas ka asjaolust, et kohus andis pooltele aja kompromissiläbirääkimiste pidamiseks. Lepingulise esindaja kulude sissenõudmisel kuuluvad kohaldamisele TsMS § 175 lg 4 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäärad. Kehtivad piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137, mille § 1 lg 1 sätestab, et varalise nõudega tsiviilasjas, mille hind on kuni 200 000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 70 000 krooni. Kuni 11.09.2008.a. kehtisid piirmäärad, mis olid kinnitatud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määrusega nr 306, mille § 1 lg 1 sätestas, et tsiviilasja hinna puhul kuni 130 000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 34 000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind on tulenevalt TsMS §-st 133 lg 1 130 000 krooni. Kohus on seisukohal, et kohaldamisele kuuluvad kuni 11.09.2008.a. kehtinud piirmäärad, kuna vastavad kulud on kantud enne nimetatud kuupäeva. Vabariigi Valitsuse poolt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade näol on tegemist materiaalõiguslike normidega, milliseid kohaldatakse vastavalt nende kehtivusele teo või toimingu tegemise ajal. Seega määrab kohus kindlaks kostja poolt hagejale hüvitatava lepingulise esindaja kulu suuruseks 11950 krooni. 3 (4)
Kokku kuulub kostja L. N. hageja H. R. kasuks menetluskuludena väljamõistmisele 18 700 (6750+11950) krooni. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Arvestades, et käesolevas asjas taotles hageja menetluskulude väljamõistmist kokku summas 18 700 krooni, ületab kaebuse hind 3000 krooni, mistõttu on käesolev määrus vaidlustatav.
Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.